jalapikkused enamikel tundlad lühikesed kuni jalapikkused tundlad jooksujalad jooksu- või ujujalad 2 paari jäigad ja tugevad eestiivad, kilejad tagatiivad lendamiseks taimemahladest täismoone vaegmoondega need kes elavad taimedel muneb peremehe lähedusse puudub aga voodilutikad on parasiidid fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid eritavad haisvat vedelikku ei kaitse vesihark, marjalutikas harilik jahumardikas, kartulimardikas Ehmestiivalised Liblikalised liitsilmad, 170 liiki 2 200 liikika 3 paljudel suured liitsilmad, täppsilmad on või puuduvad täppsilma
surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 31. MUTAGEENNE AINE on toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone. 32. MUTUALISM ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. 33. NEKROFAAGID on raipetoidulised organismid. 34. NOOSFÄÄR on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 35. ÖKOLOOGILINE NISS (ÖKONISS) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. 36. ÖKOLOOGILINE PÜRAMIID väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi. 37. ÖKOLOOGILINE SUKTSESSIOON on ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate
K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Mutageenne aine mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. Mutualism e sümbioos liikidevaheliste suhete vorm, kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. Nt. vetikas ja seen Nekrofaagid laipadel toitujad, raipetoitlased, lagundajad. Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus; võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur. Ökoloogiline niss (ökoniss) populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite olemasolu. Eristatakse põhinissi ja tegelikku nissi
· Mikrokonsument või saprotroofid (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid) · Mutageenne aine toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone · Mutualism e sümbioos · Nekrofaagid raipetoiduline organism · Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. · Ökoloogiline niss (ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. · Ökoloogiline püramiid Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid, mille esimesel
organisme või orgaanilise aine osakesi); o Mikrokonsument- (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid). o Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. o Nekrofaagid- raipetoidulised lagundajad. o Noosfäär- on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. o ökoloogiline niss- näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. o ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed.
neelavate osakeste kontsentratsioon madal. 31. Mikrokonsument – peamiselt bakterid või seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi aineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele. 32. Mutageenne aine - toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone 33. Mutualism (sünergism) – e sümbioos – kahe organismi vaheline suhe, mis on mõlemile kasulik ja vajalik – üks ilma teiseta ei saa elada. 34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism 35. Noosfäär - süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36. Ökoloogiline nišš (ökonišš) - näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. 37. Ökoloogiline püramiid - Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendav püramiid, mille esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad, püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad
30. Mesosfäär - atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. 31. Mikrokonsument - organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid 33. Mutualism (sünergism) - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu 34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism 35. Noosfäär - mõistusesfäär 36. Ökoloogiline nišš (ökonišš) - iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis. 37. Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. 38. Ökoloogiline suktsessioon - Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas 39. Parasitism – üks organism kasutab peremeesorganismi oma elutegevuseks. 40
31. Mikrokonsument peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid 32. Mutageenne aine toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone 33. Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. 34. Nekrofaagid raipetoidulised lagundajad 35. Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36. Ökoloogiline niss (ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. 37. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. 38
(seetõttu temp madal), 40-50 80-90 km kõrgusel. 31. Mikrokonsument- organism, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toitub produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 32. Mutageenne aine- mutatsioone tekitav või nende ilmumise sagedust suurendavad organismiväline tegur. 33. Mutualism (sünergism)- erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. 34. Nekrofaagid- ehk raipesööja on lihatoiduline organism, kes toitub raipest. 35. Noosfäär- süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36. Ökoloogiline niss- näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. 37. Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina, väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi. 38
kasutada ökosusteemi teised komponendid). · Mutageenne aine aine, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism sattudes võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust. · Mutualism (sünergism) - on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. · Nekrofaagid organismid, kes toituvad loomkorjustest. · Noosfäär - on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. · Ökoloogiline niss (ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. · Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed.
kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. 33. Mutualism (sünergism) kahe eri liiki organismi kestev mõlemale poole kasulik kooselu. (samblikus vetika ja seene kooselu. 34. Nekrofaagid - laipadel toitujad, raipetoitlased, lagundajad. 35. Noosfäär - on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus; võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur. 36. Ökoloogiline niss (ökoniss) liigi või selle populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. 37
31. Mutageenneaine on aine ja valmistis, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism sattudes võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust. 32. Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. 33. Nekrofaagid on raipesööjad. 34. Noosfäär on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus, noosfäär võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur. (konspekt lk. 63) 35. Ökoloogiline niss (ehk ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. 36
arvatakse leiduvat vähemalt 3400[1]. Neist enamik on maismaalised. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid. Põllumajanduslikult ja metsanduslikult kahjulike liikide hulgalt on mardikalised üks olulisemaid putukaseltse Eestis. Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib'). Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon-, heli (siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas). Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi: röövmardikalised, näiteks jooksiklased ja vees elavad ujurlased; segatoidumardikalised, kelle hulka kuulub valdav osa mardikalisi. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning
Selts: Mardikalised Coleoptera Mardikad on väga erineva välimuse ja mõõtmetega (0,3-160 mm) ning enamasti tugevasti kitiniseerunud skeletiga putukad. Eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae). Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks. Suised on haukamistüüpi. Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon, heli (siklased) ja isegi valgussignaale (jaanimardikas). Mardikate vastsed on mitmesugused, peamiselt kampodeoidsed või konud. Liikide arv: 250 000 (500 000), Eestis umbes 3000 liiki. Kirjandus: Merivee, E., Remm, H. 1973. Mardikate määraja. Tallinn: 306 lk +16 värvitahvlit Miländer, G. 1978. Eesti siklaste määraja
annaabi.ee 
