seal, kust juhitakse keele-, neelu- ja suulaelihaste tööd. Nimetus tuleneb prantsuse arsti Broca nimest. Ta kirjeldas esimest korda teaduslikus meditsiiniajakirjasajupiirkonda, mille kahjustusel kaob kõnevõime, inimene saab räägitust aru, aga ise kõneleda ei saa või räägib väga lühikeste fraasidega (nn telegraafkõne), ei suuda mõtteid ka kirjalikult väljendada. 2)sensoorne e sekundaarne kõnekeskus (Wernicke keskus), paikneb oimusagaras, piirneb 41 ja 42 väljaga. Wernicke kirjeldas 1876.a vastava piirkonna kahjustusel esinevat nähtust sensoorne afaasia kõnest ei saa aru, kuid suudab rääkida spontaanne kõne, pole seotud vastava situatsiooniga. 3) sekundaarne motoorne ala e motoorse ala vokaliseerimise piirkond. Paikneb eesmises tsentraalkäärus seal, kus on keele- ja näolihaste tahtlike liigutuste prrkond, Broca keskuse naabruses
Nina limaskesta haiste-epiteel, milles paiknevad meelerakud (haisterakud, tugirakud) haistmiselund? 88. kus asuvad haistmisretseptorid? Nina limaskesta haiste-epiteelis 1. Õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal 2. haisterakkudes tekib erutus 3. 89. Kuidas tekib haistmine? erutus liigub haistenärvi mööda keskusesse, mis asub suuraju oimusagaras 90. millises suuraju osas paikneb Oimusagaras haistmiskeskus? 91. nimeta 6 erinevat lõhnatüüpi! 1. vürtsikas 2. lillelõhn 3. puuvilja-lõhn 4. vaigulõhn 5. põlemislõhn 6. roisuhais 92. millistest osadest koosneb 1. Keelel keelenäsad 2. keelenäsadel maitsmispungad 3. maitsmispungadel meelerakud 4. maitsmiselund? maitsmispungad ka suulaes, kõripealises, neelu tagaseinas 93. kus asuvad maitsetundlikud
matemaatiliste võimetega) · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks umbes 3mm paksune ja moodustub mitmetest närvirakkude kihist. Ajukoor kontrollib: 1) Vaimset ja füüsilist tegevust 2)töötab ümber infot 3)elundite tegevust Ajukoore piirkonnad: 1)Laubasagaras: kõne-, mõtlemis- ja liigutamiskeskus. 2)Kiirusagaras: nahatundlikkuse, lihasetundlikkusekeskus. 3)Oimusagaras: kuulmis-, haistmis- ja maitsmiskeskus. 4) Kuklasagaras: nägemiskeskus. · Mälu(lühimälu ,püsimälu) on kogutud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemise- ja ruumimälu. 2)VAHEAJU · Reguleerib ainevahetust, eritamist, sigimist ning kehatemperatuuri. 3)KESKAJU · Reguleerib lihaste toonust · Edastab infot suurajust seljaajju. 4)VÄIKEAJU
KÕIGE ROHKEM ON PUUTERETSEPTOREID SÕRMEOTSTES, KEELES JA HUULTES . NÄGEMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA ÜLDSE TEAD NÄGEMISEST, KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? NÄGEMISE KAUDU SAAME KÕIGE ROHKEM INFOT. VALGUSE MÕJUL TEKIB SILMA VÕRKKESTA VALGUSTUNDLIKES RAKKUDES ERUTUS, MIS LIIGUB NÄRVIIMPULSSIDENA PEAAJU KUKLASAGARA NÄGEMISKESKUSSE. NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING. MAITSMISAISTING KUIDAS TEKIB, KUS ASUVAD KEELEL ERINEVAD MAITSED? KUJUNEB LÕPLIKULT OIMUSAGARAS . MAITSMISRAKUD ASUVAD KEELEL. KEELE OTS TUNNEB KÕIGE PAREMINI MAGUSAT, SERVAD HAPUT JA PÄRA MÕRU MAITSET, SOOLANE ON SUUREM KEELE OTSAS NING SERVADES. TAJU OMADUSED. PÜSIVUS E. KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E. SELEKTIIVSUS TAJUTAKSE OBJEKTI ERINEVALT; MÕNI ESEME OMADUS ON OLULISEM. MÕTESTATUS OBJEKTID , MILLEL ON MEILE MINGI TÄHENDUS, ON SELGEMAD
Fifth level Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid, kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist Kuulmisorganiks on kõrv Kõrv jaotub välis-, sise- ja keskkõrvaks Väga tugevad helid ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi Maitsmine ja haistmine Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel Haistmisrakud asuvad peamiselt ninakoopas Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras Eristatakse nelja peamist maitset, mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus Maitsmismeele abil saame hinnata toidu ja joogi kvaliteeti Haistmismeele abil saab hinnata sissehingatava õhu kvaliteeti Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehingamisel - ninasõõrmete ja suuõõne kaudu - segunevad maitsmis- ja haistmisaisting Click to edit Master text styles Second level Third level
KÕIGE ROHKEM ON PUUTERETSEPTOREID SÕRMEOTSTES, KEELES JA HUULTES. NÄGEMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA ÜLDSE TEAD NÄGEMISEST, KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? NÄGEMISE KAUDU SAAME KÕIGE ROHKEM INFOT. VALGUSE MÕJUL TEKIB SILMA VÕRKKESTA VALGUSTUNDLIKES RAKKUDES ERUTUS, MIS LIIGUB NÄRVIIMPULSSIDENA PEAAJU KUKLASAGARA NÄGEMISKESKUSSE. NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING. MAITSMISAISTING KUIDAS TEKIB, KUS ASUVAD KEELEL ERINEVAD MAITSED? KUJUNEB LÕPLIKULT OIMUSAGARAS. MAITSMISRAKUD ASUVAD KEELEL. KEELE OTS TUNNEB KÕIGE PAREMINI MAGUSAT, SERVAD HAPUT JA PÄRA MÕRU MAITSET, SOOLANE ON SUUREM KEELE OTSAS NING SERVADES. TAJU OMADUSED. PÜSIVUS E. KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E. SELEKTIIVSUS TAJUTAKSE OBJEKTI ERINEVALT; MÕNI ESEME OMADUS ON OLULISEM. MÕTESTATUS OBJEKTID, MILLEL ON MEILE MINGI TÄHENDUS, ON SELGEMAD. KOGEMUSTE, HOIAKUTE JA EMOTSIOONIDE MÕJU
visuaalsed objektid · vasakukäelisus · Sünteetiline-info terviklik töötlus Motoorne homunkulus Motoorne homunkulus · Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega Ajuvatsakesed Vesipea- ajuvatsakeste haiguslik suurenemine Ajukoores asuvad meeltekeskused Eye Ear Skin Tongue Nägemiskeskus asub kuklasagaras Kuulmiskeskus asub oimusagaras Kasutatud kirjandus · J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002. http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm · http://www.neurosciencerus.org/NeuroBrainEn.html · http://huehueteotl.wordpress.com/2008/02/19/amygdala-and-learning-fear/ · http://www.biologymad.com/NervousSystem/nervoussystemintro.htm · http://www.emc.maricopa
Inimene kuuleb helisid sagedusega 16-20 000 Hz . Infraheli on alla 16 Hz. Ultraheli on üle 20 000 Hz. Kuulmisteravus sõltub suures osas vanusest, vanemas eas kuulmisteravus langeb. Valuaistingu tekitab heli, mis on umbes 120 dB. Kuulmishäired: illusioonid (kuuleme midagi valesti) ja hallutsinatsioonid (kuuleme midagi, mida tegelikult pole. Maitsmine ja haistmine Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel ja haistmisrakud ninakoopas. Aisting kujuneb lõplikult välja oimusagaras. Maitsmine eristatakse nelja peamist maitset: magus, hapu, soolane ja mõru. Keele ots tunneb kõige paremini magusat, servad haput ja pärast mõru maitset, soolast maitset tunneb kõige rohkem keele otsas ja servades. Maitsmine on oluline, kuna selle abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Haistmismeele abil saab hinnata peale toidu ja joogi kvaliteedi ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Lõhnadel spetsiaalseid nimetusi pole.
· Suuraju jagatakse ajusagarateks: otsmikusagar, kiirusagar, oimusagar,kuulmissagar Otsmikusagar- seotud liigutuste planeerimise,teostamise ja kontrollimisega Kiirusagar-seotud naha- ja lihastalitusega Oimusagar- seotud kuulmisega Kuklasagar- seotud nägemisega · Ajusagareid nimetatakse nende peal asuvat kojuluude järgi Ajukoore funktsionaalsed väljad · Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, ning puutetundlikuse keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meeleorganite saadetud info · Motoorsed väljad- asuvad otsmiku- ja kiirusagara piiril. Annavad käsklused lihastesse, mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores. · Assotsiatiivsed väljad- võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osa on seotud kõrgemate psüühiliste protsesside mälu, mõtlemise ja kõnega. Siin toimub kogu
Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. (11) Keele ehitus. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi keelenäsasid. Nende tipus ning külgedel paiknevad mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles on tunderakud ehk retseptorid. Maitse tundmiseks peab suuõõnde saatnud aine lahustuma süljes. (12) Kuidas tekib maitsmisaisting? Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. (13) Mis on haistmine? Kuidas me lõhnu tunneme? Mis on haistmisaisting? Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nende närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. (14) Mis on kompimine? Kuidas on naharetseptorid spetsialiseeritud?
Taju liigid: isikutaju, liikumistaju, ajataju, ruumitaju. Milleks on silma võrkkestal kolvikesed ja kepikesed Kolvikesed on selleks, et nöha värve, kepikesed selleks, et pimedas näha. Kuulmis- ja nägemisaistingu tekkimine Nägemine: stiimuliks on värvilained, retseptorid on kolvikesed ja kepikesed silma värkkestal, aisting tekib kuklasagaras. Kuulmine: stiimuliks on helilained, retseptoriteks on heliretseptori, mis paiknevad sisekõrvas, aisting tekib oimusagaras. Aistingu alumine, ülemine ja eristuslävi(määratlusest ära tunda, tal on antud väited) Alumine lävi- ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Ülemine lävi- ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi- ühe ja sama ärritaja väikseim erinevus, mida inimene märkab Adaptsiooni näited Adaptsioon- ärritajaga kohanemine N: apteegis lõhnaga kohanemine, sõrmuse kandmisega harjumine Taju omadused, selektiivsuse tegurid Taju on püsiv, valiv
kuule enam hästi. Seetõttu on tööstuses oluline vähendada müra, pidevas müras töötavad inimesed peavad aga kõrvu kaitsma kõrvaklappidega. Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmismeel on väga tähtis toidu ja joogi kvaliteeti hindamiseks. Eristatakse peamiselt 4 maitset: · keele ots tunneb paremini magusat. · keele servad haput. · keele tagumine osa mõru (kibedat) maitset. · soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi,
Närviimpulsid liiguvad närve mööda suuraju poolkerade koorde. Seal neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Inimesel kutsuvad need esile erinevaid aistinguid ja inimesed reageerivad nendele. Väliskeskkonna ärritus(retseptor)suuraju poolkerade pool(analüüs ja tõlgendus)aisting Silmad Nägemiselundid ja nägemiskeskus asub suuraju poolkerade koore kuklasagaras. Kõrvad Kuulmiselundid ja selle keskus asub oimupiirkonnas, oimusagaras. Tasakaaluelund asub sisekõrvas. Kõrval on kolm osa:väliskõrv, keskõrv, sisekõrv. Nina Haistmismeel asub ninaõõne ülaosas, limaskestas. Analüüs toimub oimusagaras. Reageerib ainult gaasile. Keel Maitsmisretseptorid asuvad keelel. Keele tipusmagus, tagaosasmõru ja kibe, kahel poolel keele piirilhapu, kogu keele ulatusessoolane. Analüüsitakse oimusagaras. Nahk Asuvad kompe, külma, kuuma ja valuretseptorid. Sigimiselundid
Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha ehk perineum (ladina keeles perineum) on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Liigesed: Õlaliiges abaluu(scapula) ja õlavarreluu(humerus) Küünarliiges õlavarreluu(humerus), küünarvarreluu(ulna) ja kodarluu(radius)
Peaaju koosneb: 1) Suuraju- kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. Jaotunud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Parem poolkera kontrollib vasaku kehapoole lihaseid, vasak poolkera kontrollib parema kehapoole lihaseid. Suuraju koores(mis koosneb peamiselt hallainest, koore all valgeaine) asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused: -kuklasagaras nägemiskeskus -oimusagaras lõhnade ja kuulmise keskus, mälu, otsustamine -otsmikusagaras tahtelised liigutused, meeleolu, agressioon, -kiirusagaras sensoorse informatsiooni vastuvõtt, va. lõhn, kuulmine, nägemine. 2) Väikeaju- asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutused ja tasakaalutunnetus. 3) Ajutüvi- ühendab peaaju seljaajuga. Kontrollib nälga ja janu, hingamist, kehatemperatuuri, vererõhku ja teisi põhifunktsioone.
Motoorseid keskusi on sensoorsetest vähem 11. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism Kõnekeskus. Pole ainult puhtalt motoorne funktsioon. Koosneb kolmest keskusest: 1)motoorne kõnekeskus ehk Broca paikneb vasaku otsmikusagara tagumises alaosas. ... Inimene saab kõnest aru, aga vastata ei suuda. Samuti ei suuda oma mõtteid kirjas väljendada. 2) sensoorne ehk sekundaarne ehk Wernicke keskus. Paikneb oimusagaras. Tekib sensoorne afaasi, kõnest ei saada aru, aga rääkida saab. Spontaane kõne. 3) Sekundaarseks ehk teisaseks motoorseks alaks, motoorse ala mokaliseerimise piirkond. See paikneb eesmises tsentraalkäärus, seal kus kogu somatomootoone koor oli, ala osas. Selle piirkonna kahjustusel tekib võimetus rääkida (afaasia), see kestab ainult mõne nädala. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism Kaks varianti: 1
näha erinevaid võimallike lahendusvariante, mille hulgast valitakse sobivaim. Kasutatakse nn katse ja eksituse meetodit jm. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu ning et inimene eksib sageli seetõttu, et kaldub soovitavat pidama tegelikkuseks. OBJEKTIIVNE VÄÄRTUS ja SUBJEKTIIVNE KASULIKKUS on eri kategooriad ning mõjutavad otsustamist sageli erinevalt. Inimajus on KÕNEFUNKTSIOONI MEHHANISMID lokaliseeritud enamikul inimestest vasakusse poolkerra – oimusagaras kõnetaju ja kirjaliku kõne mõistmise peamised mehhanismid ja oimusagaras kõne produktsiooni mehhanismid. 3. MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID 3.1 VAJADUSED JA MOTIVATSIOON Vajadused väljenduvad objektiivselt ja subjektiivsel Objektiivselt – toimingutes, mis aitavad saavutada vajaduste rahuldamise ja selleks tingimuste loomise ning lõppkokkuvõtteks eksisteerimise ja kohanemise Subjektiivselt – mingi elutingimuse või vajaduste puudutamine Vajaduste peamised liigid:
vahetab kaks keelt omavahel. Laps võib omaette pomiseda vastuse asemel, võib kasutada kõlalt sarnaseid sõnu või mitteverbaalseid vahendeid. Ajavõitmiseks suhtlemises võib teha pause, teeb vahele mingeid häälitsusi nagi mhmmm või aaa või sisi küsib abi. Abiküsimine on tavaline kõigil suhtlemises – kui on raskusi kõneloomes. Kõnetaju protsess algab siis nii, et kõigepealt tuleb kuulata ja panna tähele. Tunda ära foneemid ja segmendid ( Wernice piirkond oimusagaras). Kui laps kuuleb kõnet tekivad mälupesad korduvatest tunnustest. Need pesad tekivad kuni 2 eluaastani. See on väga oluline aeg. Häälikute tajumine on keelespetsiifiline. Samuti foneemide tajumine mille abil tuleb asru saada sõnade tähendusest. Enamiel sõnadel on üks tähendus aga on sõnu mis võib tähendada mitut asja. Segadus tekib aga sisi kui üks sõna tähendab erinevates keeltes erinevat asja.
Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne
Kõne areng Hakkab silpidega häälitsema 6-7ndal elukuul samas kuulab täiskasvanuid. 8-9.elukuul kasutab silpide kombinatsiooni, luues oma keele, 9-10.kuul ütleb esimesi sõnu ning saab aru lihtsamate sõnade tähendusest. 1-aastaselt areneb sõnakasutus. Kõne areng kuni 5-eluaastani. Rääkimine ehk diferentseeritud artikulatsioon. Kõnekeskust moodustavad ajukoore piirkonnad (vasakus ajupoolkeras): Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke ala oimusagaras Motoorne kõnekeskus ehk Broca ala otsmikusagaras Sekundaarne motoorne ala (vokaliseerimis) samuti otsmikusagaras Afaasia – täielik kõnevõimetus. Hakkab uuesti rääkima keskuse ümberpaiknemisega paremasse ajupoolkerasse (u 1 aasta pärast), kuid ei saa toimuda hiljem kui 10-aastasena, sest: Kõneks vajalikud närviseosed kujunevad selleks ajaks välja Parema ajupoolkera piirkonnad hakkavad täitma juba teisi funkts-e
Ruumitundmiskeskused on seotud nägemismeele abil sooritatavate liigutustega. Kiirusagara 7nda väljaga seonduv võimaldab silmade ja pea pööramist objektide vaatlemisel. Oimusagara seosed nägemiskeskuse struktuuridega võimaldavad näo osi ja üldse inimeste nägusid ära tunda, nende seoste häirituse või nõrgenemisel ei tunta enam nägusid ära. Inimese vanemaks saades need seosed võivad paratamatult nõrgeneda ja see pole haiguslik. · Kuulmiskeskus - Paikneb oimusagaras. Brodmani väljad 41 ja 42. Peaaju koore kuulmiskeskuse närvirakkudel on erinev spetsiifika. Osa närvirakke reageerivad heliärrituse algusele, osad lõpule, osa teatud heli pikkusele, osa ainult muutuva sagedusega või muutuva amplituudiga helile. Müned närvirakud reageerivad ainult müradele, st. laia sagedusspektriga helidele. Teised reageerivad ainult teatud sagedusele. Suurem osa ajukoore neuroneid reageerivad vastaskõrvat pärit helidele. Mõned sama kõrva helidele
primaatidel umb. 20-sse erinevasse ajupiirkonda; 40 % ajukoorest tegeleb nägemisega. Järgmine üldine jaotus on ... ...`MIS' ja _'KUS' süsteemid (WHAT-WHERE) ajukoores: · `KUS'-süsteemi ehk Tekto-pulvinaarse süsteemi funktsioon:objektide ruumiline lokalisatsioon;silmaliigutuste juhtimine;suurte vormide tajumine;sügavustaju (tertsiaarsed alad kiirusagaras, BA 7. jt). · `MIS'-süsteemi ehk Genikulo-striaarse süsteemi funktsioon tajus:objektide vormi peenanalüüs, värv(tertsiaarsed alad oimusagaras, BA 20.-22. jt) Nägemisteravus: · Projektsioon reetinal peab olema selge seda omadust nimetatakse nägemisteravuseks. · Silmaläätse kohanemist objekti kaugusega nim. akommodatsiooniks, see on sisuliselt fookuskauguse muutus, saavutatakse läätse kuju muutmisega kas kumeramaks või lamedamaks. · Lähifookuspunkt umb 25 cm kaugusel silmast(s.o.nooremas keskeas inimestel; noorematel lähemal;50-a umb 40 cm, 60-a aga umb 1 m kaugusel).
· Saadab sensoorset (meeleelunditest tulevat) infot ja motoorseid signaale ajukoorde. · Reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. · Ta võtab osa aistingute moodustamisest · On kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks · Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma. 42. Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad? · Ajukoore sensoorsed väljad (hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära.) · Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber. (Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu
Nuclei reticulares (C15) - õhuke kausitaoline kiht talamuse lateraalküljel - ühenduvad laialdase koorealaga Nuclei posteriores - Pulvinar (D16) moodustab talamuse tagumise 1/3 integreerib nägemis- ja kuulmisimpulsse ühendub oimu ja kiirusagaraga - corpus geniculatum mediale (D17) mediaalne põlvikkeha pulvinar’i all tuum on koorealune kuulmiskeskus, mis projetseerub oimusagaras - corpus geniculatum laterale (F18) lateraalne põlvikkeha suhteliselt iseseisev moodustis nägemistrakti tagaosal pulvinar’i alumis-lateraalsel küljel tuum on koorealune nägemiskeskus – projetseerub kuklasagaras TRUNKOTALAAMILISED TUUMAD - ühenduses eeskätt ajutüve hallainega Nuclei intralaminares (C19) - integratsioonituumad - vastavad funktsionaalselt formatio reticularis’ele - paiknevad lamina medullaris’tes
Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.
(Psühhopaate toodab pärilikkus, mitte keskkond, 2009) Psühhopaatide ajus on häiritud ühendus empaatia ja otsustamisega seotud ventromediaalse prefrontaalse ajukoore ja teiste ajupiirkondade vahel. Teadlaste läbiviidud uuringus selgus, et psühhopaatidel olid ühendused ventromediaalse prefrontaalse ajukoore ja ülejäänud ajupiirkondade, sealhulgas mandeltuuma vahel nõrgemad. Mandeltuum on oimusagaras asuv närvirakkude kogumik, mis vastutab emotsioonide, mälu ja hirmu eest. Mandeltuuma ja ventromediaalse prefrontaalse ajukoore vahelisest koostoimest sõltuvad teatud emotsioonide kontrollimise, agressiivsuse ja stiimulite mõjul tekkinud assotsiatsioonidega seotud aspektid.(Sutt, 2011). Psühhiaatriadoktor Michael Craig`i uuringus selgus, et psühhopaatide aju valgaine kanalis on suured anomaaliad. Kanali ja mandelkeha vahel peab olema side, mis tegeleb emotsioonidega ja nende
Väliskõrv juhib helilained trummikileni mis hakkab võnkuma. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste vasar, alasi, jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Basaalmembraanil asuvad karvarakud kontrakteeruvad võnkumisel kattemembraanil. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse. Teine ja kolmas neuron ajutüves . Talamusse. Primaarne auditoorne korteks. Oimusagaras. 4) Haistmismeel Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal haistmiskarvakesteks, mis reageerivad ümbritsevas keskkonnas (limas!) lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Haisterakkude pikemad jätked moodustavad kimpe haistmisnärve (I
tundlikkus. Nende väljade kahjustusel tekivad näiteks kirjasõnade (kirjutatud sõnade) äratundmise häired. Tekivad nägemishallutsinatsioonid – keerulisem pettekujutlus kui aura. Seos kiirusagara 7. väljaga võimaldab silmade ja pea pööramist objekti vaatlusel. Oimusagarate seos nägemisväljadega võimaldab näo ja näoosade äratundmist. Seoseid teiste väljadega nim seoseid assotsiatiivsete väljadega. * kuulmiskeskus – paikneb oimusagaras, väljak 41. ja 42. Selle piirkonna närvirakkude funktsioon: närvirakud võivad reageerida erinevale helipikkusele, -sagedusele, -kõrgusele; reageerivad ka üheaegsetele ja eriaegadest pärit olevatele helidele. Müra on laia spektriga ärrituste poolt tekitatud. Suurem osa närvirakke reageerib vastaspoole kõrvast pärit ärritusele. Osad reageerivad sama poole ärritusele, ja osad lausa mõlemast kõrvast pärit ärritusele.
suuda (tekib ajuinsuldi tagajärjel). 1861. aastal broca näitas, et aju piirkonna kahjustusel ei suuda inimesed kõnelda - motoorne afaasia. Võrreldes kahjustusekohta ja kliinilisi tunnuseid, tehti kindlaks, kus kohas ajus vastavat funktsiooni juhitakse. Ajukaardi töötasid välja Penfield, Rasmussen, Fasper. Homunkulus inimesekene. 2) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke Wernicke näitas, et oimusagaras asub piirkond, milla kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Sensoorne afaasia! Kõne on spontaanne. Paikneb kuulmiskeskuse vahetus naabruses. 3) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala (kutsutakse ka kõne vokaliseerimise piirkonnaks). Ta paikneb eesmises tsentraalkäärus. Seal, kus juhitakse keele motoorikat kõnelemisel. Kõne on organismi liitfunktsioon, mis koosneb Fonatsioonist ehk hääle moodustamisest ja
Tasakaaluanalüsaator vestibulaaraparaadi mood poolringkanalid ja otoliitaparaat. Kuulmisanalüsaator kuulmine on helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht. Kuulmiselundiks on kõrv, eristatakse sise (transformeerib helivõnked) välis (helilained) ja keskkõrva (kuulmiskile võnkumiste tugevdamine). Kuulmiskeskus sisekõrvas paiknev kuulmisorgani projektsiooni suurajukoorde ja paikneb oimusagaras. Nägemisanalüsaator nägemine on valgustatud või valgust väljasaatva eseme ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abail optilise kujutisena. 80% infot nägemise kaudu. Silm, nägemisnärv, nägemisteed, nägemiskeskus. Tsentraalne nägemine silma võrkkestal asuva kollatähni varal toimiv, selge nägemine, silmaläätse Kumerus muutub vastavalt eseme kaugusele. Võrkkesta ääres Perifeerne nägemine mis on hägusem aga aitab ruumis orienteeruda.
6) Puudutamine 2. Aju saab informatsiooni sisekeskkonna kohta 1) Vererõhk 2) Vere hapniku ja süsihappegaasi sisaldus 3) Plasma elektrolüütide sisaldus 4) Kopsude venitus 5) Temperatuur 3. Maitseaistingud 4. Haistmismeel 1) Soolane 1) Üle 1000 erineva retseptori 2) Hapu 2) Aisting saadetakse erinevate lõhnade kombinatsioonist 3) Magus 3) Haistmiskeskus asub oimusagaras 4) Mõru 5. Kuulmine 1) Helide tajumine 2) Võime eristada helilaineid 3) Teha kindlaks heliallika asukohta ja liikumine ruumis Kuulmis- ja tasakaaluelund paikneb sisekõrvas ja võtab vastu heliärritusi ning keha asendi ruumis muutumisest tingitud ärritusi Helilained panevad võnkuma trummikile see omakorda kuulmeluukesed sealt edasi kuulmeteole võngete toimel tekkinud erutuse juhivad närvid peaajuu 6. Nägemismeel Valgusärritus lääts võrkkest N. OPTICUS kuklasagar
8. Meeleelundid Funktsioonid: Meelerakud e retseptorid võtavad väliskeskkonnast vastu ärritusi ja muudavad need närviimpulssideks. Retseptoritele on iseloomulik suur tundlikkus. Suuraju poolkerade koores kutsuvad retseptoritelt tulnud erutused esile vastavad aistingud: Silmad – nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Kõrvad – kuulmiskeskus paikneb oimusagaras. Sisekõrvas asub tasakaalu- e vestibulaaraparaat. Haistmisretseptorid – nina limaskestas, keskus paikneb oimusagaras. Maitsmisretseptorid – asuvad keele maitsmisnäsades. Erinevate keelepiirkondadega tajutakse erinevaid maitseaistinguid: magusat keele tipus, mõru keeletagaosas, soolast kogu keele pinnaga, haput keele küljel. Maitsmiskeskus asub oimusagaras. Kompe-, valu- ja temperatuuriretseptorid paiknevad nahas. 9
põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru (kibedat) maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Sageli võib mingi toiduaine söömisel tunda samaaegselt mitut maitset tegemist segamaitsetega. Nt greip tekitab ühtaegu hapu, magusa ja mõru maitse. Maitsmismeel on väga tähtis saame hinnata toidu ja joogi kvaliteeti
on 1 pk, millega seosed võimaldavad ruumilist emotsionaalset aistingut. Kiirusagara 7. väljaga seonduv võimaldab silmade ja pea pööramist objektide vaatlemisel. Oimusagara seosed nägemiskeskuse str-dega võimaldavad näo osi ja üldse inimeste nägusid ära tunda. Nende seoste häirituse või nõrgenemise või kadumise korral ei tunta tuttavaid nägusid enam ära. Inimese vanemaks saades need seosed võivad paratamatult nõrgeneda (pole tingitud haigusest). Kuulmiskeskus: Paikneb oimusagaras. Brodmani väljad 41 ja 42. Peaaju koore kuulmiskeskuse närvirakkud on erinev spetsiifika. Osa närvirakke reageerivad heliärrituse algusele, osa lõpule, osa teatud helipikkusele, osa ainult muutuva sagedusega või muutva amplituudiga helidele. Helikvaliteedi võngete sagedus määrab heli kõrguse, amplituut määrab tugevuse. Mõned närvirakud reageerivad ainult müradele, st laia sagedusspektriga helidele. Teised reageerivad ainult teatud sagedusele
● Haistmisepiteeli ulatuvad haistenäärmed, seepärast on haisteepiteel alati märg. ● Haistenäärmete nõre on vedelikuks, milles lõhnaainete osakesed lahustuvad enne kui kui suudavad haisterakkude karvakesi ärritada. Kus paiknevad haistmisretseptorid? ● Nina limaskestas, taga üleval mediaanselt (lõhnadegusteerijad tõmbavad sügavale ninna). Kus paikneb haistmiskeskus? ● Oimu- ja otsmikusagara piiril. Kortikaalne osa asub oimusagaras. ● I Haistmisnärv N.OLFACTORIUS MAITSMISELUND Maitsmiselundiks on MAITSMISPUNGAKESED - sibulakujulised moodustised keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäasades, veidi ka suulae ja kõripealise limaskestas, mis koosnevad maitsmis- ja tugirakkudest. F: toidu ja joogi kõlblikkuse ja kvaliteedi hindamine (seedekanali alguses) Kuidas tekib maitse? ● Maitsmispungakesed on limaskestas, ulatumata epiteeli pinnani, pungakeste kohale
*sinine vs kollane *must vs valge -daltonism (värvipimedus) -Akromaatiline (pimedas nägemine) - kepikesed * kanapimedus Nägemine Pimetähn - nägemisnärvi asukoht silma võrkkestal Järelpilt - nägemistaju inertsus, kujutise püsivus võrkkestal (nt kino efekt) Täiendvärvid - ühe süsteemi moodustavad värvid (nt punase täiendvärv on roheline) 2)Kuulmisaisting *Kuuleme heli 16-20000 Hz-ni. Seda tekitavad häälelained. *Kuulmiskeskus aju oimusagaras. Hääle psüühilised omadused: · hääle valjus heli tugevus · tämber võnkumise kuju · kõrgus võnkumise sagedus · hääle kestvus · Kuulmine · Müra ebakorrapärane võnkumine · Heli korrapärane võnkumine · Valge müra kõikvõimalike sagedustega helide koosmõju 3)Maitsmine AISTINGUTEGA SEOTUD NÄHTUSED (SENSOORNE ISOLATSIOON, ADAPTATSIOON, SÜNESTEESIA)
motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores otsaju suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega -
Ajutüve koliinergilistest tuumadest alguse saav dorsaalne juhtetee soodustab närviülekannet taalamusest ajukoorde. Teine, ventraalne juhtetee, mis saab alguse ajutüve monoamiinergilistet rakugruppidest, suurendab kortikaalsete neuronite reaktiivsust taalamusest tulevatele stiimulitele. Koos moodustavad need juhteteed üleneva ärgastussüsteemi. REM UNI REM uni ajal aktiivsus suureneb ajusillas, limbilises süsteemis, kiiru ja oimusagaras. Aktiivsus väheneb primaarses nägemisalas, prefrontaalkoores ning motoorses alas. PGO- lained : kindla mustriga kõrge amplituudiga elektilised potentsiaalid, mis detekteeritavad kõigepealt ajusillas (pons), kulgevad edasi hüpotaalamuse lateraalsesse põlvkehasse (corpus geniculatum) ja kuklakoorde (occipital cortex). REM deprivatsioonile järgneva une ajal oluliselt suurem PGO lainete sagedus.
a) Väliskõrv b) Keskkõrv c) Sisekõrv 7. Trummikile eraldab välimiskõrva keskkõrvast 8. Kuulmeluukesed asuvad keskkõrvas 9. Kuulmetõri kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde 10. Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas vedeliku ehk endolümfiga täidetud poolringkanalites. Tasakaaluelundiga on seotud väikeaju 11. Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas Haistmiskeskus paiknevad oimusagaras Haistmisretseptorid paiknevad taga üleval ninaõõnes 12. Maitsmiselund paikneb limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades 13. Naha pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasnahka , selle all asub derma ehk pärisnahk 14. Nahaalune kiht/kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu 15
1. Otsmikusagar- liigutuste planeerimine, teostamine ja kontroll 2. Kiirusagar- naha-ja lihastundlikkus 3. Oimusagar- kuulmine 4. Kuklasagar- nägemine Ajukoore funktsionaalsed väljad: 1. Motoorsed väljad- Otsmiku- ja oimusagara piiril. Nendelt aladelt lähevad käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores 2. Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras ning puutetundlikkuse keskust otsmiku-ja kiirusagara piiril. Meelte saadatud info. 3. Assotsiatsiatiivsed väljad- moodustavad sjukoorest ule veerandi. Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega- mälu, mõtlemine, tajumine ja kõne. 11. Kliiniline psühholoogia 1. Anoreksia- See on psühholoogiline haigus, mis tähendab, et patsient hakkab end
keelemärkide kasutamisel, on kujunenud välja inimühiskonna käigus suhtlemise ja tööprotsessi toel keel võimaldab vahendatu tunnetamist ja kirjeldamist kõne – keele suuline kasutamine süntaks – grammatilised reeglid, mille alusel lauseid moodustatakse Keeletstukruurid: 1) pindmine – kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kuulajale tajutav 2) süva – abstraktne tunnetuselementide representatsioon kõnefunktsioon asub inimene vasakus poolkerad - oimusagaras afaasia – osaline või täielik kõnehäire keelefunktsioonid: (1) suhtluse tagamine, (2) mõtlemise vahendaja psüühika seemises plaanis, (3) seisundi väljendamise viis, (4) kultuurilise info talletamine, salvestamine ja edasiandmise vahend kirjapandud kõne (kirjalik tekst) sõna täies mahus mõistmiseks kulub 300-500 millisekundit 3. Motivatsioon ja emotsioonid 3.1 Vajadused ja motivatsioon VAJADUS:
Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad sensoneuraalsed põhjused, näiteks ajunärvide kahjustus, mistõttu info ei jõua ajju; konduktiivsed põhjused, näiteks kuulmekäigu ja kõrvaaparaadi mehaaniline kahjustus (sünnikahjustused, traumad, kasvajad); tsentraalne kuulmislangus, s.o. tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus (peaaju oimusagaras); segatüüpi kuulmislangus. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmuspuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast. Suhtlemine ja abivahendid
*perinataalne ajukahjustus risk 7x. Varajane areng: Neuroloogilist patoloogiat enam kui pooltel ; liigutuses iseärasusi, puudulik koordinatsioon, kohmakus ; õpivad seisma kõndima rääkima hiljem ; rohkem emotsionaalseid, käitumis- ja kognitiivseid häireid ; uriinipidamisvõime kujunemine hilinenud Aju anatoomilised muutused: ajuvatsakeste süsteemi, vagude laienemine ; aju väikesed mõõtmed ; muutused külg- ja kolmandas vatsakeses , vähem hallainet oimusagaras ; aju vähenenud või pöördlateraalsus ja ebasümmeetria ; meestel suuremad muutused Aju funktsionaalsed muutused: otsmikusagara funktsioonihäired ; funktsionaalse asümmeetria puudulikkus ; dopamiinergilise neurotransmissiooni muutused basaalganglionides Integratiivne lähenemine Tulevased skisofreeniahaiged on pärilikel või anatoomilistel põhjustel teistest vastuvõtlikumad, haavatavamad; haigestuvad elu stressi-või kriisiperioodidel.
Haistenäärmete nõre on ühtlasi selleks vedelikuks, milles lõhnavate ainete osakesed lahustuvad enne, kui nad on suutelised haisterakkude karvakesi ärritama. Haistmistundlikkus on väga suur. Näiteks tunneb inimene väävelvesiniku lõhna kontsentratsiooni 1: 100 000 000. Koerte haistetundlikkus on aga hulga suurem. Ka üksikutel isikutel võib haisteelund olla hästi arenenud. Haistmiselundi kortikaalne osa asub oimusagaras. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.starsandseas.com/SAS_Images/ MAITSMISELUND Maitsmiselunditeks on maitsmispungakesed. Need on sibulakujulised mikroskoopiliselt nähtavad moodustised keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades, vähesel määral ka suulae ja kõripealise limaskestas. Asetsedes seedekanali alguses, etendavad nad suurt osa toidu ja joogi kõlblikkuse ja kvaliteedi hindamisel.
(kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva,
Tahtmatud, emotsioone väljendavad liigutsed. Virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus. Hüpotalamus – kehatemp, südame löögisagedus, nälja- ja janutunne, ainevahetus. Koos ajuripatsiga ka keha kasvu ja sugulist arengut. Hormoonide kaudu ka inimese käitumine, emotsioonid. Limbiline süsteem – aju naudingukeskuste piirkonnad, kontrollib enesesäilitamise funtsioone – söömine, agressiivsus, paljunemine. Ka oluline roll õppimises ja mälus. Sügaval oimusagaras Basaalganglionid – koos väikeajuga töötab peenmotoorika koordineermisel. Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – basaaltuumad: juttkeha ja mandelkeha. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliirakkudest 1-5mm paksune hallaine kiht ehk närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus. Koosneb piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores!
Vasak ajupoolkera arutlemine, arvutamine, teaduslik mõtlemine Parem ajupoolkera kunstilooming, muusika, ruumiline ja kujundlik mõtlemine, nägude äratundmine, kõne emotsionaalne sisu, lõhnade eristamine, mentaalsete kujutluspiltide loomine ja nendega töötamine Kraniaalnärvid 12 paari 1. Haistmisnärv sensoorne närv nina limaskestalt haistesibulasse; kahjustusel lõhnatunde nõrgenemine või kadu; haistmistrakt lõpeb primaarse haistmisväljal ajukoore oimusagaras. 2. Nägemisnärv silmakoopa luumurrud, nägemistee kahjustused ja haigused põhjustavad vaatevälja defekti ja nägemisteravuse languse kuni pimedaksjäämine. Nägemistrakt lõpeb talamuses. 3. Silmaliigutajanärv ülalau ja silmamuna liikumine, silmaläätse kumerdumine, pupilli ahendamine. 4. Plokinärv silmamuna liikumine. 5. Eemaldajanärv silmamuna liikumine. Need 3 on motoorsed närvid 6
(kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.
Atsetüülkoliin – põhjustab skeletlihaste kokkutõmbeid - Refleksid – automaatne vastus stiimulile, mitteteadlik. - Imikutel 3: haaramine, Babinski r (varbad laiali), otsimine - Liigutused sõltuvad tagasisidest, aga refleksidel selle puhul kasu pole sest liigutus tehakse nagunii lõpuni - Liigutuste jadad – tiivalöök, koera raputamine (peast alates) Kuidas mõte liigutusest teoks saab? Motoorikaga seotud alad: plaan liigutada liigub otsmikult keskele. Oimusagaras tekib kavatsus, premotoorne korteks, primaarsest motoorsest korteksist läheb käsk et liigutust teha. Posterioorpareitaal kortkeksis tekib teha liigutus, premotoorne korteks valmistab liigutuse ette, primaarne motoorne korteks saadab aktsioonipotentsiaali.Motoneuronites tekib sünaps – siis liigub elektrisignaal musklisse. Basaalganglionide ja väikeaju roll liigutuste juhtimisel. Basaalganglionid – olulised liigutuste juhtijad, seal toimub tugevuse regulatsioon. Kõik info
mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.Väliskõrv
annaabi.ee 
