Psühholoogia 10. klass - Taju, aistingud (0)

Ärritaja – signaal, mis mõjutab meeleorganeid. Daltonism – osaline värvipimedus; inimene ei suuda eristada punast ja rohelist värvust ning need näivad talle ühtviisi hallikad . Kanapimedus – inimene näeb hämaras ja pimedas äärmiselt halvasti; kaasneb vananemisega, osadel juba sündides. Akromaatilised värvitoonid – värvitud värvid (must, valge, hall). Kromaatilised värvitoonid – kõik värvid (punane, sinine jne). Absoluutne lävi – kõige suurem erinevus ärritajate vahel. Eristuslävi – kõige väiksem erinevus ärritajate vahel. Kompensatsioon – ühe aistingu korvamine teisega . Adaptatsioon – ärritajaga kohanemine . Sünteesia – kujutluse teke teise meeleelundi ärritamisel. Taju konstantsus – püsivus; inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata konteksti muutusest. Illusioon – eksitaju; tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine . Hallutsinatsioon – häire; tajud midagi, mida ei ole. Ultraheli – heli, mis on üle 20000Hz. Infraheli – heli, mis on alla 16 Hz. Tähelepanu – meelte keskendumine mingile asjale. Figuur – tajutakse täpselt. Foon – tajutakse ähmaselt (on taustaks). Mis on aisting , nimeta aistinguid, iseloomusta neid lühidalt. – aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta; tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Aisitingud: nägemis-, kuulmis -, haistmis-, maitsmis - ja kompe- ehk puuteaisting, ka temperatuuri-, valu-, tasakaaluaisting. Mis on taju, mille poolest erineb aistingust? – Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult; taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Kuulmisaisting – kuidas tekib, mida tead kuulmisest kui psüühilisest protsessist? – Kõrvalest suunab sinna sattunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõppeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Seejärel lähevad helilained kuulmeluukestale, kus edasi võimendavad ja edastavad heli teole . Teos asuvad heliretseptorid muundavad helivõnked närviimpulssideks. Need liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse ning seal tekib kuulmisaisting. Puuteaisting – kus tekib, kus on kõige rohkem puuteretseptoreid? – tekib, kui mingi ärritaja mõjub nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele. Kõige rohkem on puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes. Nägemisaisting – kuidas tekib, mida üldse tead nägemisest, kui psüühilisest protsessist? – nägemise kaudu saame kõige rohkem infot. Valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse. Nägemiskeskuses tekib nägemisaisting. Maitsmisaisting – kuidas tekib, kus asuvad keelel erinevad maitsed? – kujuneb lõplikult oimusagaras. Maitsmisrakud asuvad keelel. Keele ots tunneb kõige paremini magusat , servad haput ja pära mõru maitset , soolane on suurem keele otsas ning servades. Taju omadused. – Püsivus e. konstantsus – tajutakse objekti sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Valivus e. selektiivsus – tajutakse objekti erinevalt; mõni eseme omadus on olulisem. Mõtestatus – objektid, millel on meile mingi tähendus, on selgemad. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju varasemad kogemused – võib taju hõlbustada, kui ka vastupidi pärssida. Taju liigid. – Isikutaju e. sotsiaalne taju – teise inimese tajumine, mõistmine ja hindamine. Ruumitaju – ruumiline pilt; selle sügavus. Binokulaarne e. kahe silmaga nägemine – erinevad kujutised, aga aju liidab üheks. Liikumistaju – info objektide liikumise kohta. Ajataju – saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Tähelepanu omadused – tähelepanu maht: objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata; 5-9 objekti; tähelepanu jaotuvus: tähelepanu on võimalik jaotada mitme objekti ja tegevuse vahel; tähelepanu koondamine : tähelepanu keskendumine ühele kindlale objektile ; tähelepanu püsivus – suudetakse hoida tähelepanu mingil tegevusel/objektil (täiskasvanud 15-20 min, lapsed 5 min). tähelepanu ümberlülitatavus: ühelt tegevuselt tahtlikult teisele lülitamine; võib toimuda ka kogemata . Tähelepanu liigid – tahtlik : suunatakse tegevusele või objektile tahte abil; tahtmatu : kandub objektile iseenesest ilma tahtliku pingutuseta.