Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
igusenorm, subjektnormid, roomasüsteem, õiglus, loomuõigus, rakendamiseakt, objektiiv, kollisiooniteadusharu, tõlgendamisviiskord, aktid, juriidilist, hüpotees, dispositsioon, sanktsioon, rakendaja, analoogia, kontinentaalne, juris, loome, eraõigus, retseptsioon, üldkohustuslik, teovõimeKehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3
Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus – õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Õigusriik on pigem idee riigist. Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. Ühes käes võim ja jõud (mõõk), teises käes õiglus. Riik peab oma käitumise allutama õiglusele (õigusest tulenevale) – õigusriiklikuks käitumiseks. Lubatud on ainult see, mis on lubatud – avalikus õiguses. Keelatud on kõik see, mis pole keelatud – eraõiguses. Õigusriigi tunnused: 1) formaalsed – peab leidma kirjutatud õigusest. a. Võimudelahusus (riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha. Üks võim ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid
3. Millise konkreetse isiku kohta 4. Milles seisneb asja lahendamise olemus 5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7. Kus on välja antud Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemist õigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1. Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja
just sellele doktriinile toetudes volitasid monarhid loomuõiguslasi tegelema kodifikatsioonidega. Preisimaal, prantsusmaal ja austrias sünnivadki suured kodifikatsioonid, mis on loomuõiguse ideedest kantud – Preis üldine maaõigus, prantsuse tsiviilseadustik ehk Code Civil. Õigusnorm hakkas omandama sotsiaalsele normile omaseid ja tradistioonilisist tunnuseid. Tegelikult on loomuõigusel erinevatel ajastutel palju erinevaid käsitlusi olnud: 1) Antiikaja loomuõigus – Loodussüteem oli esikohal. Levis muutumatuse idee – kõik tõde, õige ja hea oli muutumatu, nii ka seadus. Lisaks rõhutas Aristoteles eesmärgipärasust ehk teleoloogilisust. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed, inimese omad mitte. Inimkond püüdleb täiuslikkuse kui eesmärgi poole. Oluline on õiged teadmised eesmärgist – nt teadmised õiglusest on oskused õiglast õigust luua. Lex aeterna – igavene maailmaseadus, Cicero, Kreeka-Rooma. Kui
reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistamine ja õiguse idee: Õiguse tüihistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 4. Era ja avalikõigus, ombudsmani institutsioon: Eraõigus - kõik õigussuhted, mis toimuvad kahe isiku vahel. Riik sekkub ainult siis, kui üks osapooltest seda soovib. Avalik õigus - suhe, kus on riik ja isik
3.1. Üldaktid 47 3.2. Üksikaktid 47 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel 48 Skeem nr 7 49 P.1.Seadusandliku riigivõimu õigusaktid 50 P.2.Täidesaatva riigivõimu õigusaktid 50 P.3. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid 51 P.4. Haldusdokumendid 51 § 3. Õigusakti struktuur 52 Skeem nr 8 53 § 4. Õigusaktide kehtivus 54 P.1.Promulgeerimine, jõustamine ning jõustumine 54 P.2.Jõusolek ning õigusjõud 56 P.3
1.4. Õiguse tähistamine Ius – ladina kl õigus. Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst/teadus (Celsus). Õiglust iseloomustab põhimõte suum cuique – igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Õiguse formaalsed määratlused vastanduvad materiaalsetele. Formaalsed seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist. Sisu jääb tagaplaanile. 1.5. Õiguse idee Õiguse idee kolm põhielementi: 1. õiglus See on inimeste kooselu põhiväärtus. Õigluse nõue võiks olla nt "igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: ius commutativa ehk võrdsustav (realiseerub eraõiguses) ja ius distributiva jaotav (av-õiguses). Iustitia cernitur in suum cuique tribuendo – õiglust viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma (Aristoteles) 2. õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) Peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu
riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud
õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust.Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga. Objektiivse ja subjektiivse õiguse käsitlused onn traditsioonilised õiguse käsitlused. Tänapäeval eksisteerib arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil saab ta korrastada ja käskida õiguse subjekte. Õiguses on olulisel kohal ka õiglus. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Ainult see on õigus, mis on õigus. 2.1 Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Probleem positiivsest ja ülipositiivsest õigusest kuulub õigusfilosoofia valdkonda. Tavaelus on indiviidid seotud mingi õigusliku reegliga. Antud olukorras on määravaks positiivse õiguse sisu. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja
lähtudes juriidilisest jõust. Seadused on kõrgemal kui seadlused ja määrused. Tuleta meelde rahvusliku õiguskorra püramiid. Rahvuslik õiguskorra püramiid hierarhia kujuneb normi eesmärgist ning sellest, kes normi välja annab Legislatiivpädevus Riigikogu, president, KOV (PÕHISEADUS) Põhiseadus Rahvusvaheline õigus Konstitutsioonilised seadus Seadused Seadlus Määrus KOV õigustloovad aktid Ülipositiivne õigus (õiglus), kõik aktid peavad olema sellega kooskõlas. Püramiidis asub kõige kõrgemal! õiguskorra vertikaalse struktuuri iseloomustab rahvusliku õiguskorra püramiid: a) Seadused (formaalne definitsioon riigikogu või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt). Põhiseadus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, konstitutsioonlised seadused, seadused, seadlus.
Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selles kogumis. 1.5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: 1) õiglusest 2) õiguslikust garanteeritusest 3) eesmärgipärasusest Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt" vaid pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Õiguskindluselt ootame me, et valitseks tasakaal objektiivsuse ja õiglase vahel. Ius commutativa
1) õigustavad, 2) kohustavad, 3) keelavad. S - õigusnormi sanktsioon fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra, kui õigusnormi on rikutud. Liigitus: 1) suhteliselt määratletud - liik ja määr on alternatiivsed, st erinevad karistusliigid; 2) absoluutselt määratletud - täpselt üks liik või määr. Sanktsiooni eesmärk on mõjutada preventatiivselt hoiatavalt kõiki subjekte tulevikus käituma üksnes õiguspäraselt. Õigusnormid vormistatakse: 1) õigustloovad aktid e normatiivaktid e üldaktid, 2) õigustrakendavad e üksikaktid. Õiguse teooriate paljusus Tuleneb lõppastames sellest, kuivõrd õigus ja õiglus on teineteisega seotud, samuti kuivõrd õigus on sõltumatu või sõltuv teistest sotsiaalsetest nähtustest. See on ka küsimus õiguse ja õigluse allikatest, samuti õiguse eesmärgist ja rollist ühiskonnas. Antiikaja käsitlused õigusest Antiik-Kreekas käsitlesti loodust inimesest omaette eksisteeriva igavese nähtusena, kus
nõuda juriidilise kohustuse täitmist või järgimist. Positiivne õigus on kehtiv õigus, millelt oodatakse temas kätketud õiguslike lahendite headust ning õiglust. Positiivne õigus võib olla sel juhul õige õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigus. Ülipositiivne õigus on aga loomu- ehk loodusõigus, mis põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Positiivne õigus saab olla kehtiv ainult siis kui ta vastab ülipositiivsele õigusele. Loomuõigus on kindlas õiguskorras valitsevad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Seadusõigus- seadusandlikus korras vastu võetud õigusaktidega loodav õigus. Pretsedendiõigus- kohtulahenditega loodav õigus. 7. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises (tasandeid on vajalik teada üldiselt). Level 1 Õiguspraktika Level 2 Praktiline (dogmaatiline) õigusteadus Level 3 Juriidiline meetodiõpetus Level 4 Üldine õpetus õigusest
Eesti õiguse allikad: 1) seadused 2) seadlused 3) määrused 4) ka välislepingud 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. Õigus objektiivses mõttes: kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, rakendamine tagatakse riigi poolt. Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus
kohaldamise võimalusega (KORD) - Rahufunktsioon – sõltub riikliku võimu ainukasutamise õiguse teostamise tõhususest ning baseerub õigusnormide ühiskondlikul aktsepteerimisel. Teame mida kellelt ja kust oodata. - Otsustamisfunktsioon – õige käitumine on kirjas õigusnormis Õiguse liigitamine -Õiguse allika järgi: positiivne õigus (muutub ajaga) loomuõigus (inimõigus)- inimmõistus või jumalik tahe; moraalselt oluline. -Objektiivne õigus – kehtivate õigusnormide kogum -Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine -Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne.
kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. Õigusnormi viitav esitamine õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib esineda kahel kujul:
objektiivset õigust ja kehtivaid õigusnorme. Õiguse sotsioloogia pöörab tähelepanu õiguse eksisteerimise tingimustele. Õiguse filosoofia tegleb õiguse põhimõttega ja seda sageli nimetatakse õigustotsivaks teaduseks. Õiguse teooria tegeleb õigusnormide kehtivuse põhjendamisega ja selle kehtivuse piiridega. ta on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile. Õiguse alajaotused kitsamas mõistes ongi õ. teadus. 6. Õiguse idee koosneb 3 põhielemendist: õiglus õiguslik garanteeritus eesmärgipärasus Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Täiuslik definitsioon puudub tänase päevani. Aga on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma" Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat (ius commutativa) ja jaotatavat (ius distributiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel
*Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu
1 Tõlgendusvõimaluste struktuur:.....................................................................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormide koosseisude kohase aktiivs
Õigus on normatiivne kommunikatsiooni-ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada. Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. On vaja näha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisab õiguse ja ühiskonna vahel. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. 8. Positiivne õigus ja õiglus. Üks võimalust õigust määratleda on kehtivate õigusnormide alusel. Õigusnormid loodakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele. 9.Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). Õigusvaldkondi silmaspidades saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste
Õigusriik · Õigusriik on pigem idee riigist. · Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. · Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. · Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. · Ühes käes võim ja jõud(mõõk), teises käes õiglus. · Riik peab oma käitumise allutama õiglusele (õigusest tulenevale) õigusriiklikuks käitumiseks. · Lubatud on ainult see, mis on lubatud avalikus õiguses. · Keelatud on kõik see, mis pole keelatud eraõiguses. · Õigusriigi tunnused: 1. formaalsed peab leidma kirjutatud õigusest. · Võimudelahusus(riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha. Üks võim ei tohi domineerida). Võimu
õiguslik tagajärg (dispositsioon) 2. Teise inimese tapmise eest eluline fakt (hüpotees/dispositsioon) karistatakse 6-15-aastase vangistusega Õiguslik tagajärg (sanktsioon) 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. õiguslikud tavad lepingud kohtulahendid ehk pretsedendid õigusteadlaste arvamused õigustloovad aktid Õiguslikud tavad: Riikluse arenedes säilis osatavanorme traditsioonilisel kujul, osaaga panid aluse kirjalikule õigusele. Tavaõigusest eristus ajapikku teatudpüsikogum, mida tänapäevaltuntakse rahvusvaheliseltüldtunnustatud tavadena (näitekssaadikupuutumatus) Riikluse areng tekitas ka uusi tavasid(näiteks parlamentaarsed tavad) Lepingud: Leping on vabatahtlik kokkulepepoolte vahel
18. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus.- Juriidiline - õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsiaalne käsitlus - on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalne suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õigust ei tule otsida raamatutest, vaid meie ümber toimuvast reaalsest elust: sots.suhetest,sots.korrast. 19. Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.
Õigusnormid ja õigussüsteem Referaat Õppeaine: Õiguse alused Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees....................................................................................................................
konkreetseks käitumiseks. Need on näiteks kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused jm. 3) Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus, määrused. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadus on normatiivaktide hierarhilise süsteemi kõrgeim akt, kõik muud aktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitakse oma juriidilise jõu järgi: - Põhiseadus – riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib kõige tähtsamaid suhteid. EV kehtiv põhiseadus on vastu sõetud rahvahääletusel 28. juunil 1992 ja selle muutmise korra sätestab põhiseaduse XV peatükk. - Konstitutsioonilised (orgaanilised) seadused – täiendavad põhiseadust, nende
Demokraatliku poliitilise reziimiga riigid teostavad üldjuhul liberaalset majanduspoliitikat, kus riigi ja seega ka õiguse osa majanduse reguleerimisel on tagasihoidlikum, majandus areneb peamiselt oma arenguseaduste alusel, riik kasutab eelkõige dispositiivseid regulatsioonimehhanisme. 16. . Õigusriigi kontseptsioon. 17. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused. 18. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus. 19. Õigus ja õiglus. 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine- inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuste järgi. Sellise reguleerimise eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhete ja subjektide spetsiifikat. Individuaalse
Kui ei saada keelest aru, tekib kahtlus. 1915 astus Tartu Ülikooli juristiks õppima esimene naisterahvas. 1632 avati Tartu Ülikool. Kuidas õppida? 1. õppejõudude struktureeritud õpetamine 2. koostöö- üliõpilase iseseisev töö+ õppejõudude õpetused. Töö allikatega: 1. ainekavas on kirjas, mis toetavad õppetööd ÕIUSE EELASTMES JA ÕIGUSE MÕISTE 1. Arhailine õigus 2. Ius scriptum ius non scriptum 3. Õiguse idee: a/ õiglus / IUS COMMUTATIVA; IUS DISRTRIBUTIVA b/ õiguskindlus c/ eesmärgipärasus 4. Õiguse tänapäevane mõiste a/ objektiivne õigus b/ subjektiivne õigus c/ õigus kui normatiivne kommunikatsioon Normatiivne info Normatiivne kommunikatsioon- Sattudes Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus 2. EL õigus a)primaarne e. esmane - kuuluvad asutuslepingud ja lisad, liitumislepingud.
on õigusnormi väljendamise viis,mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile yldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava,õigusteadus(juristide arvamus),kohtu-ja halduspretsedent,leping,õigustloov akt,rahvusvahelise õiguse yldtunnustatud põhimõtted ja normid,euroopa liidu õigusaktid. 37. Mis on tänapäevased õiguse allikad? õiguslikud tavad Ølepingud Økohtulahendid ehk pretsedendid Øõigusteadlaste arvamused Øõigustloovad aktid 38. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?ta on oma iseseisev õigussysteem,milles eristatakse esmast ja teisest õigust. 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? 40. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?yldakt sisaldab yldkohustuslikke käitumisreegleid.indi-paneb kohustused konkreetsele subjektile 41. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?põhiseadus,orgaaniline seadus,lihtseadus. 42
22. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse? · Avalikku õigust kuumuvad need normid, instituudid ja õigusharud, kus üheks suhte pooleks on riik. Ja reguleerimis meetodina on kasutusel autoritaarne meetod. 23. Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid 3. Õiguse vormid ehk allikad 1. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud? 5 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tnnuse
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem.
3. Inimväärikuse kaitsmine ja austamine riigi poolt 18. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne, loomuõiguslik käsitlus 12 Juriidiline: Õiguse juriidiline käsitlus on ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas. Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Mida õiglasem on seadusandja, mida enam tema arusaam õiglusest vastab rahva õiglustundele, seda enam võib rääkida õiguse vastavusest õigluse põhimõtetele. Õiguse rakendaja saab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadusest ja ta ei saa neid kriteeriume seadust rikkumata eirata, välja arvatud juhul, kui ta saab rakendada positiivsest õigusest kõrgemat loomuõigust. seega määrab Mandri-Euroopa õigussüsteemides
Õigus objektiivses mõttes riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus Õigus subjektiivses mõttes objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt õigus saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud Õigusnormid käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena Positiivne õigus = kehtiv õigus Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". Õigus tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele ühiskonnas. Eesmärk on selle ideaalne kujund, suunab tegevust kavandatud eesmärgi suunas, võttes arvesse ülipositiivse õiguse idee. 5. Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega.
annaabi.ee 
