meistrik, tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. · Et saada meistriks tuli teha edööver, ehk meistritöö, maksta käsiraha ja korraldada teiste tsunftimeistritele joodud, ehk pidu. Tuli omada kodanikuõigusi ja pidi olema abielus. Kaubandus · Soodne asend Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. · Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. · Tartul olid sidemed eelkõige Pihkva ja Novgorodiga. · Hansaliidu liikmed olid Tartu, Tallinn, Viljandi ja Uus-Pärnu · Hansaliidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Seal reglementeeriti kauppe, et kauppu liiga palju ei tekiks -> hinnad oleksid madalamaks läinud. · 1346. aastal sai Tallin, Riia ja Uus-Pärnu Handa liidult Novgorodi-kaubanduse laokohaõiguse : ükski kaupmees ei tohtinud otse Novgorodisse kaubaga sõitma, vaid pidi tegema peatusi ja kaubad ümber laadima.
Nõuti veel, et tulevasel meistril oleks aus päritolu ja läbinud vajalikud õpiaastad. Tsunftid võitlesid ametivendadest konkurentidega, kellel meistripaberit ei olnud. Neid sõimati jänesteks ehk vussermeistriteks. Tulevase meistril tuli korrladata korralik joomapidu, kuid paljudel polnud selleks raha. Siis abiellusid nad juba meistri tütrega või lesega, kes teda toetaks. · Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartul aga Pihkva ja Novgorodiga. 14.saj oli Eesti seotud Hansa Liiduga. Läänest veeti Venemaale:kaleviriiet, relvi, metalli tooteid,heeringat,soola,veini,õlut,vürtse. Venemaalt Läände viidi:karusnahku,vaha,mett,puitu,tõrva,vilja,lina,kanepit. Osa neist kaupadest jäi Eestisse. Liivimaalt veeti välja: rukist, lina, paekivi, puitu. Pratsusmaalt ja Portugalist toodi siia soola, mis seisis ladudes, kuni soola hind kallines ja müüdi siis edasi.
kaubanduse laokohaõiguse Eksport Läänest Venemaale viidi käsitöötooteid Venemaalt eksporditi läände mitmesugust toorainet Liivimaa tähtsaim ekspordiartikkel oli teravili Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel Väliskaubanduse hoogustamine laiendas ka sisekaubandust Mõisnikud proovisid maakaubandust enda kätte haarata Tallinn, mis oli Liivimaa kõige olulisem keskus Novgorodiga suhtlemisel Alevikud Keskaja jooksul tekkis palverännukohtade juurde 14 alevikku Seal elasid väikekaupmehed, käsitöölised ja võõrastemajapidajad Alevikud sarnanesid linnadega Elanikud jagunesid kodanikeks ja kodakondseteks Kodanikud valisid endale bürgermeistri
hakkasid eestlased kasutama alles vabadusvõitluse lõpulahingutes. Eestlaste sõjaväes puudus ühtsus. Enne lahingut olid eestlased üksteise juures röövretkedel käinud ja maakonniti ei saadud just kõige paremini läbi, puudus ühtne riik. Ordurüütlid, taanlased ning rootslased see eest hoidsid kokku ja võitlesid ühise eesmärgi nimel. Kui algselt olid suhted venelastega kehvad, siis hiljem korraldati nii Pihkva kui ka Novgorodiga mõned ühisoperatsioonid, kuid selleks pidid eestlased venelasi meelitama kingituste ja rahaga ja taluma nende rüüsteretki. Loodeti venelaste abile ka vabadusvõitluse lõpus, kuid venelaste poolt tulev abi jäi mitmeid kordi tulemata ning see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Eestlased said muistses vabadusvõitluses lüüa, kuna neil puudus ühtne riik, sõjatehnika oli kehvem, kui vastastel, sõjavägi oli väike, suhted naabritega olid kehvad,
Kaubandus Liivimaa linnade Tallinn, Tartu, Viljandi ja kaubanduslik suunitlus Uus-Pärnu olid Hansa liidu tulenes äärmiselt liikmed. soodsast asendist Kirde- Hansa liidu üks tähtsamaid Euroopa kaubateede kaubanduskontoreid asus võrgus. Novgorodis. Tallinnal olid tihedad Läänest veeti Liivimaa sidemed Rootsi, Soome kaudu venemaale eelkõige käsitöötooteid. ja Novgorodiga. Venemaalt eksporditi läände mitmesugust toorainet. Alevikud Linnuste, Alevikud sarnanesid kihelkonnakirikute, paljus linnadega: laada- ja sealsed elanikud palverännukohtade jagunesid samuti juurde tekkis keskaja kodanikeks ja jooksul 14 alevikku: kodakondseteks, Helme, Kastre, Keila, kodanikud olid
· Tähendas oma preestrite küladesse ette saatmine · ,,kelle ristitud, selle oma" · Ei toiminud Rootsi sekkumise katse 1220 · Plaan hõivata LääneEesti Lihula linnus · Saarlased põletasid maha LÕPPVAATUS 12211227 Saarlased haarasid ohjad · 1221 Tallinna piiramine ebaõnnestus · 1222 tehti taanlastele tuul alla · Vabastati Varbola Viimane katse maad vabastada · Sõlmiti liit Pihkva ja Novgorodiga · 1223 vallutati Viljandi, Otepää, Tartu · 1224 suveks olid sakslased tagasi vallutanud · Tartu langemine 1224 suvel · Tartu langes pika piiramise ja tormijooksu tulemusena Viimane mandri tugipunkt Saaremaa oli Eesti käes Saaremaa alistati 1227 TULEMUSED Muistse vabaduse lõpp · Jakobsoni kirjeldatud 700 aastase orjapõlve algus Järk järgult hakati piirama eestlaste vabadust Keskaja alhgus · Euroopa kultuuri juurdumine Lüüasaamise põhjused
Linnad oli käsitöö ja kaubanduskeskused, järk-järgult kujunesid kultuuri ja ühiskonna elu keskmeteks. Hoogne areng toimus Itaalias, Vahemere kaubandus oli oluline. Madalmaad olid ka olulisel kohal, Saksamaal need mereäärsed linnad. Kaubanduse kiire areng, olulisel kohal Vahemere kaubandus, teine merekaubanduse tähtsal kohal oli Hansa Liidu moodustamine aastal 1160. Hansa kaubandus ühendas põhja ja läänemere äärseid linnu. Kõige idapoolseim koht Venemaa(Novgorodiga). Kolmas kaubatee oli Maismaa tee, Lääne-Euroopast Konstanipoolisse ja sealt edasi idamaadesse või Prantsusmaalt Vahemere äärde ja sealt edasi idamaadesse. Vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel 962a. Oli loodud Püha-Saksarooma keisririik, Otto I Suur lasi ennal paavstil keisriks kroonida. Selle ajendiks oli Euroopat ohustasid Kõrg-Keskajal viikingid, islamiusulised, olid suureks ohuks ungarlased. 955a. Purustas ungrlaste väed Otto I Suur. Püha-Saksarooma riik
ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus otseselt nende linnade geograafilisest asendist -- Tartu jäi läänest Pihkvasse ning sealt Novgorodi ulatuvale maa- ja veeteele, Tallinna asend võimaldas kontrollida laevasõitu piki Eesti põhjarannikut Neeva jõele suunduval kaubateel. Kauplemine Venemaaga, eeskätt Novgorodiga, oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega. Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. Läbi kogu keskaja ning osalt uusajalgi kaubeldi enam- vähem samade kaubaartiklitega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahku, vaha, Eestist
rohkust suuremates linnades. Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nörgemalt esindatud, sest tänu Liivimaa asendile ida-läänesuunalise transiitkaubanduse võrgus jõudis siia hulgaliselt kvaliteetseid importkaupu. Kaubandus Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartu kaubanduslikuks tagamaaks olid eelkõige Pihkva ja Novgorod. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Tallinn, Tartu, Viljandi ja uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed. Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Kauplemist seal reglementeeriti eriti rangelt, et kaubahoovi ei toodaks liiga palju kaupu, sest see Oleks löönud hinnad alla.
- preestri ülalpidamine - teotöö (e. mõisategu)- mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) - vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) - sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. - osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. NB! Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda. Kohe pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses puhkes tüli ordu ja Taani vahel. Konflikti
häid sõjarelvi. Kuna eestlastel olid need halvemad, kui ordurüütlitel poleks mingit võimalust olnud vabadusvõitlust võita ning mehi oli arvuliselt palju vähem. Teise võimalusena oleksid nad võinud võita, kui neil oleksid olnud suhted välisriikidega, et luua liitlassuhteid. Lätlased ja liivlased koostööd ei tehtud ning vabadusvõitluse algus aastatel olid suureks probleemiks ka vene väed. Nad korraldasid mõningaid rüüsteretki koos Pihkva ja Novgorodiga, aga pidid selle eest kallist hinda maksma. Pidid maksma rahaga, tegema erinevaid kingitusi ja taluma isegi venelaste poolt tehtavaid rüüsteretki. Tihtipeale pidid eestlased oma plaane muutma, sest venelased ei tulnud appi ja ei pidanud kokkulepetest kinni. Kui venelased oleksid tulnud appi, et alistada vaenlane, oleksid nad võitnud mõningad lahingud. Kuna eestlastel polnud suhteid naabritega ja sõjaline abi oli praktiliselt olematu
olnud Liivi ordule tugev hoop ning seal langenud 400-500 rüütlit. Kuid Liivi ordus polnud kunagi ühekorraga nii palju rüütleid ja Liivimaa-poolse pildi andev "Liivimaa vanem riimkroonika" kirjeldab lahingut pigem väiksemamastaabilise sündmusena. Liivimaalaste väe põhiosa olevat moodustanud hoopis Tartu piiskopi väed, Liivi ordu rüütleid oli võib-olla paarkümmend. Vaieldamatu on aga see, et liivimaalased said lahingus lüüa ja olid seejärel sunnitud Novgorodiga rahu tegema. Kuid "ittatungi" see ometi peatanud, sest kuni 16. sajandi alguseni korraldasid liivimaalased mitmeid sõjakäike Venemaale. 3
kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil kaubalinnade liiduks. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organikd linnade esindajate kokkutulek hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse Põhja- Venemaalt ja Skandinaavia maadest karusnahku, mett ja vaha, Skandinaaviast veel rauda ja Liivimaalt vilja. Venemaal kujunesid Hansal väga tihedad suhted Novgorodiga. Sidemete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopast Venemaale ja Põhja-Euroopasse veeti eelkõige luksuskaupu ja Flandria tekstiiltooteid ja soola. Pangad Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele. Varakeskajal käibinud Frangi hõberaha ja araabia ning Bütsantsi müntide kõrvale tekkisid nüüd näiteks Firenze floriinid ja Veneetsia tukatid. Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate
viikingite saagadest, nt. Noorem ja Vanem Edda. Toimusid ka sõjaretked Eestisse, nt. kaks viikingite laevamatust Salmes. Ingvari sõjaretk 600pkr, Eestlased võitsid. 18. Viikingiaeg 800-1050. Selle iseloomustus. Viikingite mõju Eestile, „idatee“. Majanduslik areng Eestis. Viikingid rüüstasid Lääne-Euroopat, Araabia ja Bütsantsi alasid. Viikingid liikusid mööda idateed st. mööda jõgesid Bütsantsi, käidi kaubaretkedel. Eestlased kauplesid Skandinaavia ja Novgorodiga, kiire majanduslik areng. Ka eestlased võisid olla viikingid. Saaremaal oli rauatöötlemiskeskus, Eesti rikkaim piirkond. Pingelised suhted Vana-Vene riigiga. 19. Vana-Vene riigi loomine aastal 862 Rjuriku poolt. Vana-vene riigi seosed Eestiga. Mõiste „tšuudid“. Eestlaste ja venelaste vahelised konfliktid. Kagu-Eesti ja Tartu vallutamine Jaroslav Targa poolt aastal 1030 ja Tartu nimetamine Jurjevi linnaks.
Nad aitasid põllul tööd teha, andsid väetist, nahast ja villast saadi kehakatet ning andis lisa ka toidulauale (härgi ja halbuseid). 3. Kaubandus kaubandusest tuli peamine linna sissetulek. Peamiselt veeti välja vilja. Sisse veeti soola, metalli, soolaheeringat, tubakat, vaha. Tallinn, Uus- Pärnu, Tartu ja Viljandi olid Hansa Liidu liikmed. Tekkisid kaubanduslikud suhted Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Väliskaubanduse hoogustamine laiendas ja sisekaubandust 5. Millised usundid on olnud eestlastel muinasajast tänapäevani? 1. Animism (ehk paganausk, hing ja vägi) 2. katoliiklus 3. Lutheri usk (luterlus) 4. Õigeusk 1. Mida muutis Jüriöö ülestõus eestlaste elus? 1. Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu 2
välja kujunenud pärisorjus. Liivimaa linnnade elusoon oli transiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli väiksem. Peamiselt tehti tarbeesemeid, oli väha spetsialiseerunud käsitöölisi. Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraa. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulened soodsast asukohast. Tallinnas olid tihedad sidemed Rootsi,Soome ja Novgorodiga. Venemaal eksporditi tooraineid. Koormised. · loonusandamid juba enne 13. sajandit mille põhiliselt moodustas viljakümnis, · linnuste ehitamine ning hilisem korrashoid, · vakuandamid, · hinnus, · teoorjus, · mõisategu, · raharent. Linnad. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks olis maaisanda antud linnaõigus, mis tagas autonoomi ja eristas ümbritsevast keskonnast. Mida väiksem oli linn seda rohkem oli seal tõenäoliselt eestlasi
· 1442 - Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris. · 14431448 - sõda ordu ja Novgorodi vahel. · 1452 - Kirchholmi leping, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile. · 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta · 1471 - Reformimeelse ordumeistri Johann Wolthus von Herse vangistamine. Seetõttu jäi ära ka liit Novgorodiga. · 1478 - Novgorod liideti Moskva suurvürstiriigiga, mille piirid ulatusid nüüd vahetult Liivimaani. · 14801481 - Liivimaa-Pihkva sõda 14801481. Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. · 1481 - Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu
kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse preestri ülalpidamine teotöö (e. mõisategu) mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretkedele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. NB! Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda. VÕÕRAD VÕIMUD OMAVAHEL: Iseloomulik võõrvõimude pidev võitlus juhtrolli pärast VanalLiivimaal. 1
ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt. 6.2 SOOME SUURVÜRSTIRIIK (18091917) 29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel pärast nende vallutamist Vene keisri Aleksander I poolt autonoomne Soome Suurvürstiriik, mis jäi püsima aastani 1917. Vana Soome tagastati suurvürstiriigile aastal 1812. Vene ajal sai soome keel enam tunnustust, esialgu, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. 1835. aastal avaldati Soome
ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt. Soome suurvürstiriik (1809-1917) 29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel pärast nende vallutamist Vene keisri Aleksander I poolt autonoomne Soome Suurvürstiriik, mis jäi püsima aastani 1917. Vana Soome tagastati suurvürstiriigile aastal 1812. Vene ajal sai soome keel enam tunnustust, esialgu, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. 1835. aastal avaldati Soome
Linnad oli käsitöö ja kaubanduskeskused, järk-järgult kujunesid kultuuri ja ühiskonna elu keskmeteks. Hoogne areng toimus Itaalias, Vahemere kaubandus oli oluline. Madalmaad olid ka olulisel kohal, Saksamaal need mereäärsed linnad. Kaubanduse kiire areng, olulisel kohal Vahemere kaubandus, teine merekaubanduse tähtsal kohal oli Hansa Liidu moodustamine aastal 1160. Hansa kaubandus ühendas põhja ja läänemere äärseid linnu. Kõige idapoolseim koht Venemaa(Novgorodiga). Kolmas kaubatee oli Maismaa tee, Lääne-Euroopast Konstanipoolisse ja sealt edasi idamaadesse või Prantsusmaalt Vahemere äärde ja sealt edasi idamaadesse. Vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel 962a. Oli loodud Püha-Saksarooma keisririik, Otto I Suur lasi ennal paavstil keisriks kroonida. Selle ajendiks oli Euroopat ohustasid Kõrg-Keskajal viikingid, islamiusulised, olid suureks ohuks ungarlased. 955a. Purustas ungrlaste väed Otto I Suur. Püha-Saksarooma riik
kuna see olevat olnud Liivi ordule tugev hoop ning seal langenud 400-500 rüütlit. Kuid Liivi ordus polnud kunagi ühekorraga nii palju rüütleid ja Liivimaa-poolse pildi andev "Liivimaa vanem riimkroonika" kirjeldab lahingut pigem väiksemamastaabilise sündmusena. Liivimaalaste väe põhiosa olevat moodustanud hoopis Tartu piiskopi väed, Liivi ordu rüütleid oli võib-olla paarkümmend. Vaieldamatu on aga see, et liivimaalased said lahingus lüüa ja olid seejärel sunnitud Novgorodiga rahu tegema. Kuid "ittatungi" see ometi peatanud, sest kuni 16. sajandi alguseni korraldasid liivimaalased mitmeid sõjakäike Venemaale. 7 8
hulgas tähtsaim linna kaupmehe ühendus Suurgildid.Vallalisi kaupmehi kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing Mustpeade Vennaskond. Käsitööilte gildid olid Liivimaal n-ö katusorganisatsioonid, mis koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nim käsitööliste gildi Väikekildiks. Kaubavahetus-Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde- Euroopa kaubateede võrgus. Tartu kaubanduslikuks tagamaaks oli Pihkva ja Novgorodiga. Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Venemaalt eksporditi läände mitmesugust toorainet. Osa neist jäi ka Eesti turule. Väliskaubanduse hoogustumine laiendas ka sisekaubandus. Talupojad tõid oma vilja ja lina linna turule või müüsid selle maal ringi liikuvatele kokkuostjatele. 6.kiriklik korraldus-Tallinna piiskopid osalesid Riia ja mitte Lundi kiriku ettevõtmisest. Maaisandana roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid, vaimulikena olid nad aga
mündrikud). Tsunftide põhikirjaks oli skraa, kus olid meistrite ja tsunftiks saamise tingimused ja erialade ning töökohtade reeglid. Liivimaa elusoon oli tansiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. Käsitöö oli pigem kohalikule elanikkonnale. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde- Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartu kaubanduslikult tagamaaks olid eelkõige Pihkva ja Novgorod. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa liidu liikmed. Hansa liidu tähtsamaid kaubanduskontoreid asus Novgorodis. 7. Piiskoppide keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Jumalateenistused toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara
Peagi alustasid vaenuväed uuesti reki Lõuna-Eestisse, millele eestlased vastasid omapoolsete sõjakäikudega. 1223. aasta kevadel tegid eestlased ühe suurema Ümera piirkonda. Seda kuuldes ruttas sinna sakslaste tugev vägi. Neil õnnestus parajasti Ümera jõge ületavaid eestlasi ootamatult rünnata. Kuid sakslased saavutasid teises Ümera lahingus võidu. Koostöö venelastega. Juba 1222. aastal mõistsid eestlased, et oma jõududest üksi ei piisa. Kiiresti astuti ühendusse Pihkva ja Novgorodiga. Läbirääkimised olid edukad. Venelased ei piirdunud seekord ainult lubadustega tulevikuks, vaid saatsid ka mõningaid abivägesid. Vene väed piirasid koos eestlastega neli nädalat Tallinna, aga vallutada ei suutnud. Tartu kaitsmine. Järk-järgult õnnestus sakslastel taas laiendada oma võimu Eestis ja 1224. aasta suvel oli mandriosa peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid Tartu, mida kahel piiramisel polnud suudetud vallutada
(Histrodamus, 2018) 9 2.2. Liivi ordu tõusud ja mõõnad 5. aprillil 1242 toimunud Jäälahingus võitsid Novgorodi vürsti Aleksandri juhitud venelased liivimaalaste vägesid ning oletatavalt toimus see lahing Peipsi järve jääl. Liivimaalaste väe põhiosa olevat moodustanud hoopis Tartu piiskopi väed. Liivimaalased said lahingus lüüa ja olid seejärel sunnitud Novgorodiga rahu tegema. Sellega itta tung ei lõppenud, kuni 16. sajandini alguseni korraldasid liivlased sõjakäike Venemaale. (Histrodamus, 2018) Mitmeid aastaid toimusid lahingud Kuramaal ja Semgallias kuid 1267. aastal vallutas Liivi ordu Kuramaa. Valdavalt said piiskopid 2/3 maast endale siis seekord läks teisiti, Kuramaa piiskop sai kolmandiku ja ordu ülejäänu maast. Kuramaa alistamine oli niivõrd tõhus, et tänu
saj lõpus ja 14.saj alguses koos mõisate (läänimehe tugipunkt) kujunemisega maale. ● vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma). 8 ● sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati maahärrade poolt sõjaretketele naaberrahvaste vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. ● osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud). Eesti talupoegadel oli kasutada oma põllumaa, kuni 16.saj alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati esialgu ka põllumajandussaaduste ülejääkidega vabalt kaubitseda. 4. Sunnismaisuse kujunemine
Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut. · Aleksander Nevski Novgorodi vürst. Juhtis vägesid Jäälahingus, Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja Saksa ordude vägede vastu. · Valdemar II 1202 Taani kuningas. Korraldas sõjakäiku Saaremaale, Preisimaale. Läks appi Albertile ja Mõõgavendade ordule Eestimaa vallutamisel. · Ivan III Moskva suurvürst. Tõusid Venemaa vürstiriikide seas tugevaimaks. Sõdis Novgorodiga ja võitis. Liitis selle Moskva Suurvürstiriigiga. Üritas vallutada ka Liivimaa, kuid sai lüüa won Plettenbergi käest. EESTI VARAUUSAEG 1558-1796 · Balthasar Russow- oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Kirjutas ,, Liivimaa kroonitat" · Andreas Virginus- usuteadlane, ning alates 1658. aastast Eestimaa piiskop · Bengt Gottfried Forselius - eesti kooli- ja kirjamees, õpilaste abiga rajas rahvakoole ja algatas koduõpetuse. Ä- täht
• Kaubakontorid - London, Bergen, Novgorod (-15.saj lõpp) • Pealinn Lübeck • Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu • Hansa koge - Läänemerel (lai põhi, suur süvis, purjelaev) • Lodi - väiksemad veeteed • Venemaa - karusnahad, vaha, käsitöö • Saksamaa - sool, kangad, luksuskäsitöö, relvad • Eesti - teravili • Tartu viimane lääneeuroopalik linn lääne- ja idakristluse piiril • Juhitv osa Novgorodi kontoris ja Peetri hoovis • Transiitkaubandus Pihkva ja Novgorodiga • Aruanded Lübeckisse • Hansa ja Novgorodi läbirääkimised (saksa ja vene keel) • Kaupade ladestamiskoht • 12 emailmaalinguga peekri killud ELU LINNAS. LINNAKULTUUR • Seotud maaga (koduloomad, põllumaad, aiad) • Sõltus ametialasest tegevusest • Keskpunkt turg (kauplemine, külalised, pidustused) • Vaimse elu keskus kogudusekirik • Gildimaja, seegimaja, koolimaja • Erinev päritolu (saksa kaupmehed) • Tallinnas ja Tartus rohkem eestlasi kui sakslasi
· Toimius üle ristimine · Rootsi sekkumise katse 1220 · Plaan hõivata Lääne-Eesti · Asusid Lihula linnusesse · Põletati saarlaste poolt maatasa Lõppvaatus 1221-27: · Saarlased haarasid ohjad · 1221 ebaõnnestunud Tallinna piiramine · 1222 löödi tagasi taanlaste retk Saaremaale · Vabastati Varbola linnus · Levitati sõna oma edu kohta · Hakati organiseerima üldist pealetungi · Viimane katse maad vabastada · Sõlmiti liit Pihkva ja Novgorodiga · Kohale tuli ka Suzdali sõjavägi, piirasid kuu aega Tallinna · 1223 vallutati Viljandi, Otepää ja Tartu · Viljandi langes kiiresti tagasi sakslaste kätte · 1224 aasta suveks olid sakslased ala tagasi vallutanud · Tartu langemine 1224 suvel · Linna kaitsesid Eesti-Vene ühisväed · Tartu langes pika piiramise ja tormijooksu tulemusena · Oli viimane mandri tugipunkt eestlaste käes · Saaremaa alistati 1227 Tulemused: · muistse vabaduse lõpp
linnjuhtimine oli tasuta töö ja raad vahetus aastakaupa. Rae võim oli piiramatu. Keskajal oli kaks suurt gildi – Suurgild- sinna kuulusid abielus olevad kaupmehed ja Mustpeade vennaskond- sinna kuulusid vallalised kaupmehed. Teiste gruppide suhtes hoidsid kaupmehes ranged distantsi. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubanusteede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. 2.Kroonik Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr.5 1.Vana-Liivima kiriklik korraldus Liivimaa kui ühtne kiriklik tervik. Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid keskaja
ülalpidamine teotöö (e. mõisategu) - mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) sõjalised kohustused . Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. . osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne Talurahva õiguslik seisund Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda.
koolide eest, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. kaitsma linna huve suhetes teiste linnade, maahärrade ja riigivõimudega. Raad oli ka kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas. Tallinn kuulus Hansa Liitu, see oli Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa linnade liit, mis koondas enda kätte Läänemere ja Põhjamere äärsete maade kaubanduse. Hansa Liitu kuulusid Eestist peale Tallinna veel Tartu, Viljandi ja Pärnu. Just Tallinna kaudu toimus läänepoolsete maade kauplemine Novgorodiga. Sisse veeti: põhiliselt soola, kalevit, soolaheeringat, veini jm., (soola veeti siit edasi Soome ja Venemaale, kaupmehed said soolaga kauplemisest suurt vaheltkasu: "Tallinn on ehitatud soola peal"). Välja veeti: teravilja, veise- ja kitsenahku, lina ja kanepit. Linnade elanikeks olid põhilised kaupmehed ja käsitöölised. Olenevalt oma kutsealast, kuulus linlane kuhugi vennaskonda organisatsiooni, mille liikmed pidid häda korral üksteist aitama. Käsitöölised kuulusid nn
o Nad ei suutnud seda küll vallutada, kuid rohkete langenute ning vähese vee tõttu Siim Kingu 17 Tartu Tamme Gümnaasium alistuti ning võeti ristiusk taas vastu. KOOSTÖÖ VENELASTEGA · Juba 1222 mõistsid eestlased, et üksnes oma jõududest ei piisa. · Kiiresti asuti ühendusse Pihkve ja Novgorodiga. · Läbirääkimised olid edukad. o Saadeti vägesid eestile appi. Väed paigutati tartu, viljandi jt. Linustesse. Vägedega jagati sakslastelt võetud relvi, raha ja muud vara. · Sakala vanemad saatsid saadikud raha ja rohkete kingitustega koguni Suzdali · Sakalast läbi minnes kuulis Jaroslav, et hiljuti olid sakslased Viljandi linnuse vallutamise järel seal kaitses olnud venelased üles poonud.
Mõlemad olid merelinnade õigused. 1248 Tallinnas hakkas kehtima Lübeki õigus. 13saj (1227?) Hakkas Tartus kehtima Hamburgi/Riia õigus ja sajandi keskel Uus-Pärnus kohaliku piiskoppi eraõigus hiljem Hamburgi/Riia õigus. 1279 Haapsalu sai Hamburgi/Riia õiguse 1291 Paide sai Hamburgi/Riia õiguse 1302 Rakveres kehtestati Lübeki/Tallinna õigus. 1345 Narvas Lübeki/Tallinna õigus. 13saj keskel rajasid Põhjasaksa kaupmehed kaubalinnade Hansaliidu alates Amsterdamist lõpetades Novgorodiga. Sellele kaubateele jäid eesti ala linnadest: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Milliste allikate põhjal teame et oli jüriöö ülestõus- sündmuste kaasaegse ordu kaplani e vaimuliku Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorema riimkroonika järgi mille on eesti keelde tõlkinud ja kommenteerinud Sulev Vahtre . Põhjused ja ajendid ja miliste tulemustega ülestõus lõppes? Põhjused: Eestlased polnud unustanud muistset iseseisvust ja soovisid seda tagasi. Vastuolu
Leedus oli suurvürst Gediminas. Rünnati Dünamündet. Leedulased tegid rüüsteretki: ordu piiras Riia sisse ja 1330 alistus. Tehti uus ordulinnus sinna. Gediminase kirjad. 1322/23 saatsid ka kirja paavstile, hansalinnadele, dominiiklastele jms. Kutsus maale kaupmehi, rüütleid, vaimulikke ja näitas tahet astuda ristiusku. Piiskopimeelsetele see hea. Niisiis said nad ordule peael sundida rahulepingu leedulastega. Aga rahu polnud kauaks. Ordu sõlmis Gediminase vastu lepingu Novgorodiga. Kui paavsti saadikud kohale tulid, ütles Gediminas oma ideedest lahti. Seega, kirjad võltsingud? Või kaval diplo manööver Gediminasel vms? Igatahes kirjad tehtud Riias. Ja ordut kahjustas. 1340. aastail konflikt Pihkvaga. Maade hõivamine Latgales oli veider. Piiskoppidel jama käes ja paluti abi ordult. Sõjas Pihkvaga sundis ordu osalema ka Tartu praostkonna. 1349 Jüriöö ülestõus aga tuli vahele. Jüriöö Pidevalt olnud olulisel kohal. Kodanlik: vabadusvõitlus selle ajani. 1930
1435 Valga konföderatsiooni sõlmimine. 1442 Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris. 1443 1448 sõda ordu ja Novgorodi vahel. 1452 Kirchholmi leping, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile. 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta 1471 Reformimeelse ordumeistri Johann Wolthus von Herse vangistamine. Seetõttu jäi ära ka liit Novgorodiga. 1478 Novgorod liideti Moskva suurvürstiriigiga, mille piirid ulatusid nüüd vahetult Liivimaani. 14801481 Liivimaa-Pihkva sõda 14801481. Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. 1481 Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu 1492 Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse.
*kümnis (1/10 toodangust) ja kirikukümnis (kirikumaks). *hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam). *preestrite ülalpidamine ning teotöö (mõisategu) - mõisapõldude harimine *vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma). *sõjalised kohustused. eestlasi kaasati sõjaretketele naaberrahvaste vastu (nt osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus) *osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. *Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud). Eesti talupoegadel oli kasutada oma põllumaa, õigus kanda relvi ning neil lubati põllumajandussaaduste ülejääkidega kaubitseda. *Sunnismaisuse kujunemine: *koormiste tõustes hakkasid talupojad põgenema, selle vältimiseks sõlmiti lepped pagenute välja andmiseks. *15
saab Novgorodis vürstiks. Veetse valis possaadnike (sisuliselt linnapea) bojaaridest ning kõrgema aukandja (auelanik) linnas e tuhandik (?). Al 12.saj Novgorodi piiskop valiti veetse poolt (enam ei määranud Kiievi piiskopkond). Kirikujuht kuid ka esindusfunktsioon ja keskne roll ka ilmalikus valitsemises. U sama võisüsteemiga ka Pihkva. (pisut aristokraatlikum). Omavahel sama võimusüsteemiga ka Pihkva (pisut aristokraatlikum). Omavahel keerulised suhted Novgorodiga. Veetse olemas. Pihvka ka Leeduga seotud. Polotsk sarnane kord Novgorodiga. Kuid väga vähe allikaid säilinud. Segane lugu, kas kõik vürstid reaalselt olemas olnud. Õitsev liinn. Võimu fragmenteerumine eriti suur. Leedu vürstide alla mingi hetk (kuid autonoomne ja jäid ise valitsema, lihtsalt tunnustasid suurvürsti võimu). Smolensk- Väina jõgikonnast kaubad Dnepri jõgikonda. Oluline koht ka viikingiajal. Tänapäeval mitte Smolenksi linn vaid Grnozdovo
juurde ning hävitati linnus. Võidu teavet levitati üle kogu Eesti. Eesmärgiks võeti vaenlaste väljasaatmine Eestist.Kõigepealt vabastati Varbola linnus, 1223 tungiti Viljandi linnuses sakslastele kallale. Peagi olid vabad ka Otepää ja Tartu. Õnnestus kogu maa oma valdustesse tagasi saada. 1223 Tuli sakslaste vägi Viljandi linnuse alla. Eestlased pidid alistuma rohkete langenute ja veepuuduse tõttu ning uuesti ristiusu vastu võtma. 1222 astuti ühendusse Pihkva ja Novgorodiga 1224. Mõõgavendadeordu(sakslased) vallutab Tartu. 1227 Sakslased muhu linnuse all. Vägi oli suur ning muhulased pakkusid rahu ja lubasid ennast ristida, sellega Sakslased aga ei nõustunud ning peale kuut päeva võitlust pääsesid Sakslased linnusesse. Korraldati metsikud tapatalgud, rööviti vara ja linnus põletati. Edasi liiguti Valjala linnuse alla, mis oli Saaremaa tugevaim ja suurim. Saarlased otsustasid sõlmida rahu ning Sakslased nõustusid läbirääkimistega. eestlased
käsitööharud. Gildidel olid omad traditsioonid, millega tugevtati liikmete ühtekuuluvustunnet. Tsunftid: koondasid ametialade järgi käsitöölisi; korraldati väljaõpet, katsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. TSUNFTISUNUS ,,jänesed". SKRAA tsunfti põhikiri. KAUBANDUS: Liivimaa linnade kaubanduslik suudnitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga; Tartu kaubanduslikuks tagamaaks oli eelkõige Pihkva ja Novgorod. Hansa Liitu kuulusid: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu Vahenduskaubandus tuli teha peetus ühes Hansa Liidu linnas ja kaup seal ümber laadida. Vahetuskaubandus: teravili, sool. Eestis veeti välja: teravilja, puitu, paekivi, lina, kanepit jm. Kroonik Balthasar Russowi kroonika Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar
Suurem osa linlastest oli siiski kohalikku päritolu, seda enam, et Saksamaalt tulijate seas oli vähe naisi. Lisaks linnadele ehitati Eestis uute valitsejate poolt terve rida väiksemaid kivilinnuseid. VANA-LIIVIMAA SUHTED NAABRITEGA. Vana-Liivimaa põhivaen lasteks jäid Leedu, Novgorod ja Pihkva. Ordu ja kirikuvürstide välispoliitilised vallutushuvid läksid aga vastuollu Hansa huvidega. Viimane soovis kaubanduse edenemise nimel edasisi sõdu vältida ja lõi Novgorodiga koguni omamoodi liidusuhted. Novgorodis asus Hansa alaline kaubakontor, toimusid laadad jne. Hansa tähtsus suurenes eriti 14. sajandil. Teiseks suuremaid sõdu ärahoidvaks teguriks oli Kuldhord. Nii toimus 1268. aastal Saksa-Taani ja Vene vägede vahel verine Rakvere lahing, mis jäi viiki, kuid mille järel lahinguväli jäi venelastele. Aasta hiljem plaanitsesid sakslased-taanlased suuremat vasturetke, kuid loobusid sellest, sest Novgorodi saabus väike mongoli-tatari abisalk
Linnused tehti veel tugevamaks, ehitati juurde kiviheitemasinaid ja õpetati ambude käsitlemist. 1223. a. kevadel tegid eestlased rüüsteretke Ümerasse, aga võidu saavutasid seal sakslased. 1223. a. suvel tulid 8000 sakslast Viljandi linnust piirama. Linnust vallutada ei suudetud, aga pärast 2 nädalat, oli eestlastel palju langenuid ja veepuudus, mille pärast nad pidid ristiusu uuesti vastu võtma. Koostöö venelastega 1222. a. astuti ühendusse Pihkva ja Novgorodiga, kust saadeti abivägesid, kes paigutati linnustesse, jagades nendega sakslastelt võetud vara. Sakalast saadeti saadikuid Suzdali, kust Vladimir (suurvürst) saatis oma venna Eestisse. Vene väed piirasid neli nädalat Tallinna, aga ei vallutanud seda. 1223. a. lõpul tuli Tartusse vürst Vjatsko, kellele oli Novgorodist lubatud valitsusvõim Tartus ja mujal, kus ta suudab võimu enda kätte saada. Tartu kaitsmine 1224. a. suvel oli omal jalul veel vaid Tartu, mille alla jõuti 15
Arvatakse, et püüdis khaani veenda, et maksude kogumine anda vürstide endi kätte. Sest Baskakid on lühikest (1252-1262 allikates mainitud) aega. 14. novembril 1263 sureb Aleksander (1220 sündinud). 12. sajandi Kiievi Vene riigi katse Eestis oma võimu katsetada. Novgorodimaa ja Eesti suhted. Polotskiga on teatud suhted ja sidemed, mille Daugava õe ääres elavad latgalid ja liivlased Polotskile huvipakkuvamad. 12. sajandi sündmused seotud esmajoones Novgorodiga. Nagu 11. sajandil 1030ä1061, võib 12. sajandi sündmused jagada nelja perioodi. 1111-1116 on kolm sündmust. 1111 Novgorodi vürst sõjakäiku Otselasse, seda on märgitud kahel sõjakäigul, teisel mainimsel nagu asuks mere juures. See meri tundub kahtlane, võib arvata, et tähendas KirdeLÄti ala Adzelat, isegi 20. saj elanud seal läänemere rahvast. 1113 on teade Vene kroonikaid, et Mistislav Dladimir monomahhi vanim poeg, viimane Kiievi
toonud leevendust ka Riiat saabunud abivägi, mis pärast kokkupõrget piirajatega kaotusi kandes linnusesse taandus. Piiramise 17. päeval alustati rahuläbirääkimisi, mille tulemusel ordu ja piiskopi väed koos liivlaste ja latgalitega kohustusid linnuse maha jätma ja Liivimaale pöörduma. Nende lüüasaamine Ugandis pani kahtluse alla ka teised Eestimaal saavutatud sõjalised edusammud. Madisepäeva lahing Piiskop Alberti ettepanek kinnitada Otepääl sõlmitud rahulepet Novgorodiga pikemaks ajaks lükati tagasi. Ka sakalased taganesid varem piiskopiga sõlmitud lepetest ja kavatsesid sõda jätkata. Novgorodi läinud eestlaste saadikute palve peale lubas seal vahepeal uueks vürstiks saanud Svjatoslav Mstislavitš koos Pihkva vürsti Vladimiri ja teiste vürstidega väe koguda ning Eestimaale minna. Samal ajal kogunes Sakala vanema Lembitu eestvõttel Navesti äärde suur sakalaste, ridalaste, harjulaste, järvalaste, revalaste ja virulaste vägi.
sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soomeugrilased tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes pärissoomlased, Kesk- Soomes hämelased ja ida-Soomes karjalased. · Soome ristiusku pööramine ja vallutamine Rootsi ja Taani poolt Arheoloogilised leiud näitavad juba ristiusueelsest ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted Novgorodiga). Soome 700-aastane seotus Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155. Teine ristiretk leidis aset alles XIII sajandi teisel veerandil ja kolmas 1293. aastal, mil rajati ka Viiburi linnus. Kõiki Soome tehtud sõjaretki ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud Soome. 1209 otsustas Rooma paavst anda Taani kuningale Knud Suurele ja Lundi
Õiguste tagamiseks sai Hansa Liit 4 kindlust Skånes võis sai 15 aasta jooksul ¾ kõigist maksudest Norra: Håkon IV Håkonson (valitses 1217-1263) Lõpetas sisesegadused. Korrastas riigi valitsemist, seadis sisse kõrgeima riigiametniku (kantsleri) ametikoha, lasi moodustada riiginõukogu. Võeti vastu troonipärimisseadus trooni pärijaks võib olla vaid kuninga seaduslikud pojad, vanimal pojal oli eesõigus troonile, kuningavõim pidi olema jagamatu. Tegi lepingu Novgorodiga (Põhjala esimene rahvusvaheline leping) 1261/62 Gröönimaa ja Island soostusid alluma Norra kuningale (mõlemal alal puudusid peaaegu täielikult sõjaväelased).Suri 1263 sõjaretkel Hebriidide saartele Riiginõukogu-kantsler-troonipärimisseadus-Gröönimaa-Island Magnus V Seadusteandja (1263-1280)Tugevdas valitsust. Andis välja rahvusliku seaduste kogu, milles määras kindlaks linnade ja aadli õigused ja sõjaväeteenistuse korra. Kuningale kinnitati seadusandlikud õigused
saada iga vaba inimene, kes elas linnas ja maksis kodanikumaksu. 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse Raad linnanõukogu, valitsus Bürgermeister president, rae juht Linnafoogt maahärrra esindaja rae juures Gild tsunftide ühendus Tsunft ühe eriala käsitööliste ühendus Skraa tsunfti põhikiri Kaubandus Hansa liidu liikmed: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Liivimaal oli ekspordiartiklitest tähtsaim teravili, mida veeti välja soola vastu. Eksporditi ka lina, paekivi ja puitu. Väliskaubanduse hoogustumine laiendas ka sisekaubandust. Haridus ja kultuur 1535 esimene trükitud raamat Eestis, osaliselt säilinud: "Wanradt-Koelli katekismus" Toomkirik piiskoplik peakirik Toomkapiitel kohaliku katoliku kiriku kõrgem võimuorgan Missa pidulik jumalateenistus Visitatsioon kiriku kontroll, et kirikuelu toimuks reeglite järgi
geopoliitiline mõte on erinev. Ühed piirduvad oma väikeriigi staatusega ja püüavad sellest teha omanäoga fenomeeni. Teised pügivad suuremateks, nagu kunagi Moskva vürstiriik. Iisraelil olid möödunud sajandi 60.-datel Niilusest Eufratini ulatuva Suur Iisraeli loomise kavatsused. Mõningad Soome poliitilised ringkinnad mõtestatsid teise maailmasõja perioodil Suur – Soome loomist Karjala liitmise teel Soomega. Samal perioodil kavatseti Eestiga liita Peipsi taguseid piirkondi koos Novgorodiga. Esimese maailmasõja lõppus üritati Eesti ja Läti alade ühendamise teel luua Balti Hertsogiriik (saksa Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti Apvienotā Baltijas hercogiste) pealinnaga Riias. Tegelikkuses oleks see olnud Suur – Läti loomise katse. Väikeriihide püsimajäämine sõltub nende geopoliitilisest kuukuvusest ja neile sobivatest liitlassuhetest. Üliväikesteks riikideks loetakse riike, mille rahvaarv on 100 000 – 1 miljon elanikku
1420) sõlmis Pihkva, Novgorod ja ordu rahu, milles nähti vastastikuste tülide lahendamist ja kaupmeeste vaba liikumist. Esines väiksemaid konflikte kaupmeestega ja piirialade asukate kokkupõrkeid. Näiteks kaupmeestele merel tehtud kahjude osas ei saanud Liivimaa maahärrad alati vastutada. Soodne pinnas konflikti jaoks oli Pihkva ja Tartu piiskopkonna vaheline piir. Esinesid vaidlused maade ja metsade kasutus ja maksustusküsimustes. 1433. aastal puhkes Saksa ordul sõda Novgorodiga - Konflikt sai alguse kui läbi Liivimaa ja Venemaa reisis Palestiinasse marki krahv, kelle tõlk tapeti teisel pool Narva jõge. Algselt üritati konflikt lahendada läbirääkimiste teel, kuid järgnesid vastastikused süüdistused. Konfliktiga liitus Pihkva, kes hakkas toetama Novgorodi. 1448. aastal sõlmiti 25-aastane vaherahu. 1458. aastal puhkes Tartu piiskopkonnal sõda Pihkvaga üle maavalduste, lõppes 1463. aastal vaherahuga, kus Tartu kaotas kõige rohkem. 1460
annaabi.ee 
