Eesti esiaeg (0)

Q: Mida see mõiste tähendab?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti esiaeg

Q: Mis see oli millal see oli Mis keelt Kunda kultuuri inimesed kasutasid milliseid tööriistu kuidas elasid kus elasid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti esiaeg

Q: Mis see oli millal oli nöörkeraamika kultuur?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti esiaeg

Q: Palju on leitud pronksriistu?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti esiaeg

Q: Mis muutus sel ajastul Eestis?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti esiaeg

Q: Mis siis muutus Eestis?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti esiaeg

Q: Mis oli hilisrauaajal muutunud Skandinaavias?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti esiaeg

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida see mõiste tähendab?
Mis see oli millal see oli Mis keelt Kunda kultuuri inimesed kasutasid milliseid tööriistu kuidas elasid kus elasid?
Mis see oli millal oli nöörkeraamika kultuur?
Palju on leitud pronksriistu?
Mis muutus sel ajastul Eestis?
Mis siis muutus Eestis?
Mis oli hilisrauaajal muutunud Skandinaavias?

Esiaeg – mida see mõiste tähendab? Millega algas esiaeg maailmas, millega Eestis?
Esiaeg on aeg ajaloo algusest kirja kasutusele võtmiseni. Maailmas algas esiaeg homo sapiensi väljakujunemisega 200 000 aastat tagasi, Eestis esimeste inimeste maalesaabumisega 8900-8700ekr.

Esiaja algusega seotud sündmused: tööriistade teke u 2,6 mln aastat tagasi, Homo sapiensi väljakujunemine 200 000 aastat tagasi.

Esiaja lõpp – kirja kasutuselevõtmine. Lähis idas u. 4. aastatuhat eKr, Eestis 13. sajand.
Kirja võtsid kasutusele sumerid umbes 3500ekr Mesopotaamias – kiilkiri.

Inimese väljakujunemisega seotud mõisted: antropogenees , australopiteekus, neandertallane. Inimese levimine üle maailma.
Antropogenees – inimeste kujunemislugu
Australopiteekus – inimese eellased, väikest kasvu hominiidid Aafrikas, kes kasutasid juba tööriistu
Neandertaallane – Euroopas 370 000 aastat tagasi tekkinud liik, inimese esivanem
Inimese levimine: 100 000at Aasia , 60 000at Austraalia , 40 000at Euroopa, 20 000at Ameerika

Jääaeg – põhjus, miks inimesed jõudsid hiljem Eestisse ja Euroopasse. Viimane jääaeg. Jääaja mõju Eesti geograafiale ja ajaloole. Viimase jääaja lõpp. Balti jääpaisjärv ja selle kadumine.
Esimesed inimesed jõudsin Põhja-Euroopasse umbes 10 000ekr jääaja lõppedes.
Eesti pind lihviti siledaks, oli surve all ja seetõttu kerkib tänapäevani. Jääaja kadudes oli Eesti mandriala praegusest väiksem. Kliima esialgu karm, külm, sarnanes tundrale. Hakkas soojenema 8000ekr.
8213 Billingeri katastroof, Läänemere pind langes 20-30m.

Esiaja algus Eestis – Pulli asula. Kus see asus, mis ajast see pärines, kuidas seal elati.
Pulli asula asus Pärnu jõe kaldal , Sindi lähedal.
Pärineb mesoliitikumist, Kunda kultuuri ajastust 8900-8700ekr. Avastati 1967
Elati väikestes kogukondades. Tegeleti kalapüügi , jahipidamise ja korilusega. Tööriistad kivist, luust , puust, sarvest jms looduslikest materjalidest.

Kunda kultuur – mis see oli, millal see oli. Mis keelt Kunda kultuuri inimesed kasutasid, milliseid tööriistu, kuidas elasid, kus elasid? Keraamika kasutuselevõtt.
Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9000-4000ekr.
Inimesed Leedust ja Poolast, enamasti siin vaid suviti karmi kliima tõttu.
Keraamikat hakati valmistama umber 5500ekr, aga see oli väga ebakvaliteetne. 5500-4000ekr Narva keraamika.

Kammkeraamika kultuur – mis see oli? Millal see jõudis Eestisse, mis muutus sellega Eestis. Oska seostada kammkeraamika kultuuri Soome- Ugri hõimude saabumisega!
Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, 4000-3000ekr.
Lihvitud tööriistad, uued matmiskombed , hauapanused, püsivad majad, põllumajanduse areng.
Eestisse jõudis kammkeraamika Karjalast, aga levis Uuralini. Arvatavasti läänemeresoome rahvaste esivanemad. Nende rahvastega jõudis Eestisse Soome-Ugri keel ja maailmavaade.

Nöörkeraamika – mis see oli, millal oli nöörkeraamika kultuur? Mis keelt nöörkeraamika hõimud kõnelesid, mis muutus nende tulekuga Eestis?
Nöörkeraamika( venekirveste ) kultuur oli ka neoliitiline arheoloogiline kultuur, 3000-1800ekr.
Esindajad pärit Kesk-Euroopast, kõnelesid indoeuroopa keelt(algus läti ja leedu keelele). Tulid vähehaaval, elasid rahulikult Soome-Ugri hõimudega kõrvuti.
NB! Soome-Ugri keel ja europiidne rass , muutus usk ja maailmavaade, 10 000 inimest

Metalliaja algus maailmas ja Eestis. Esimesed pronksesemed – ja vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr. Iseloomusta vanemat pronksiaega – kui levinud oli pronks, miks see ei olnud levinud, palju on leitud pronksriistu?
Esimesena võeti Lähis-Idas kasutusele vask(6000ekr) ja kuld , sest neid leidus looduses. Pronks on tina ja vase sulam , maailmas 4-3000ekr ja Euroopas 2000ekr, Eestis al 1800ekr.
Vanemal pronksiajal ei olnud pronks veel Eestis levinud, leiud on üksikud ja juhuslikud. Näiteks odaots , sirp.

Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr – mis muutus sel ajastul Eestis? Pronksisulatus, varanduslik kihistumine , kaubavahetus. Kindlustatud asulad: Asva , Kaali. Kaali meteoriidikraatriga seotud teooriad.
Pronksi hulk Eestis suurenes, hakkas toimuma süsteemne sissevedu. Sellega seoses ühiskondlik majanduslik kihistumine.
Ühiskonnas palju muutuseid: tihedad sidemed naabritega , sõjakus, üksiktalud, põllumajandus, ader , kindlustatud asulad
Arvatakse et Kaali meteoriidi langemist on kirjeldatud Kalevalas, Muinas-Kreeka müüdis Phaethonist.

Rauaaja algus maailmas ja Eestis. Eel- Rooma rauaaeg 500-50 eKr. Selle iseloomustus.
Rauda õpiti valmistama Väike-Aasias 1200ekr, 1000ekr oli üldlevinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas.
Eestisse jõudis rauaaeg 500ekr, esimesed raudesemed Ida-Virumaal. Pronks- ja raudesemed olid veel kallid.
Eestlased õppisid rauda valmistama 50pkr.

Rooma rauaaeg u 50-450 pKr: mis siis muutus Eestis? Raua tootmise algus, muutused matmiskombestikus, majanduse areng, rahumeelne aeg.
Toimud kiire majanduslik areng, varanduslik ebavõrdsus. Rooma keisririik mõjutas Euroopat tugevalt ning oli rahumeelne aeg, eestlased kauplesid roomlastega.
Eestis leidub soorauamaaki.
Matmiskombed muutusid – kivikalmed ja tarandkalmed.

Rooma keisririigi mõju Eestile – kaubandus roomaga. Oletatav eestlaste esmamainimne Tacituse poolt 98 pKr ( aestid ).
Eestlased kauplesid roomlastega, nt. karusnahk ja merevaik. Eestist on leitud Rooma münte , ehteid , pronkslamp.
98pkr mainis Rooma ajaloolane Tacitus aeste.

Keskmine rauaaeg 450-800 pKr. Suure rahvasterände mõju Eestile. Euroopa muutumine ebastabiilseks pärast Rooma lagunemist. Konfliktide suurenemine, vägivaldsuse kasv.
Rooma lagunes 476pkr , kogu Euroopa oli ebastabiilne. Algas suur rahvaste rändamine , eestlased ei rännanud. Konfliktid baltlaste, skandinaavlaste ja slaavlastega.
Matmiskombed muutusid taas, hauapanusteks relvad.
Peitleiud – karti röövleid ning varandus peideti

Konfliktid balti hõimudega keskmisel rauaajal, selle põhjused.
Balti hõimud Valgevenes, Ukrainas, Venemaal ja vallutasid Kesk- ja Ida-Läti kuhu rajasid linnuseid. Uusasukad lõid palju linnuseid ja assimileerisid aja jooksul läänemeresoome hõimud.

Konfliktid Skandinaavlastega keskmisel rauaajal ja viikingiajal – tea ja oska nimetada kuningas Ingvari sõjaretke (u 600 pKr) ning Salme laevmatusega seotud lahingut (u 750 pKr)
Kaubeldi skandinaavlastega, tõestuseks sealt pärit leiud. Informatsioon viikingite saagadest, nt. Noorem ja Vanem Edda .
Toimusid ka sõjaretked Eestisse, nt. kaks viikingite laevamatust Salmes.
Ingvari sõjaretk 600pkr, Eestlased võitsid.

Viikingiaeg 800-1050. Selle iseloomustus. Viikingite mõju Eestile, „ idatee “. Majanduslik areng Eestis.
Viikingid rüüstasid Lääne-Euroopat, Araabia ja Bütsantsi alasid.
Viikingid liikusid mööda idateed st. mööda jõgesid Bütsantsi, käidi kaubaretkedel.
Eestlased kauplesid Skandinaavia ja Novgorodiga, kiire majanduslik areng. Ka eestlased võisid olla viikingid.
Saaremaal oli rauatöötlemiskeskus, Eesti rikkaim piirkond. Pingelised suhted Vana-Vene riigiga.

Vana-Vene riigi loomine aastal 862 Rjuriku poolt. Vana-vene riigi seosed Eestiga . Mõiste „ tšuudid “. Eestlaste ja venelaste vahelised konfliktid. Kagu-Eesti ja Tartu vallutamine Jaroslav Targa poolt aastal 1030 ja Tartu nimetamine Jurjevi linnaks.
862 loodi Vana-Vene riik kolme skandinaavlasest venna – Rjuriku, Sineuse ja Truvori poolt. Eestlaseid nimetati tšuudideks, suhted riigiga olid rahumeelsed ja tšuudid olid neile kasulikud sõjakäikudel.
1030 Jaroslav Targa sõjaretk Eestisse, võitis tšuude ja rajas Tartusse Jurjevi linnuse.

Hilisrauaaeg 1050-1227, selle üldiseloomustus. „Läti Henriku kroonika“ tähtsus Eesti hilisrauaaja uurimisele.
Taani, Rootsi ja Norra olid kristlikud kuningriigid ning tahtsid ka eestlaseid ristiusustada. Viikingiks enam ei käidud.
Lõppeb Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227.
Tänu kroonikale teame palju konkreetseid fakte.

Hilisrauaaegne ühiskonnakorraldus, tea mis olid kihelkond, muinasmaakond , vanem. Küsin ka kaarti – oska näidata tähtsamaid muinasmaakondi ka kaardil!
Kihelkonna moodustasid teatud piirkonna talud.
Muinasmaakondi oli 8, neid juhtisid kihelkonnavanemad ühiselt.
Rävala, Harju-, Järva -, Lääne-, Viru ja Saaremaa, Sakala ja Ugandi

Eestlaste naabrid hilisrauaajal – tea, kes elasid Eesti aladest lõunas ( Liivlased ja latgalid) ning millised olid eestlaste suhted nendega
Suhted naaberrahvastega olid rahumeelsed.
Lõunas: soome-ugri liivlased, balti rahvad, leedulased
Läänes: skandinaavlased, ohtlikud
Idas: Novgorodi vabariik, oht vähenes
.

Mis oli hilisrauaajal muutunud Skandinaavias? Skandinaavia riikide tekkimine 11. sajandil ja selle tagajärjel toimunud muutused Läänemere ääres. Eestlaste ja Skandinaavlaste suhete halvenemine. Sigtuna linna põletamine 1187.
Skandinaavia riigid olid muutunud kristlikeks kuningriikideks ja tahtsid ka Eestis ristiusustada, see ei õnnestunud
Eestlased hakkasid ise sõja- ja rüüsteretki korraldama .
Sigtuna 1187

Eesti ja Vene vürstiriikide vahelised suhted 12.-13. sajandil. Vana-Vene riigi lagunemine , Novgorodi vürstiriik.
Need riigid ei ohustanud enam Eestit, kuna Vana-Vene riik oli lagunenud ja alles olid vaid väikesed riigid. Novgorodi vabariik korraldas väikeseid sõjaretki, eestlased ründasid ise.

Eesti muinasusund – oska seda lühidalt iseloomustada! Tea, kes oli Tarapita !
Arheoloogia : Surnuid maeti põletatult – surnukartus, tööriistad lõhuti, linnu-, mao- ja pool-kuu kujulised ripatsid.
Kirjalikud allikad: Liivima kroonika, jumalaid austati jumalakujudena, rituaalne inimeste söömine, inimohverdused, Tarapita oli muinasjumal
Rahvapärimus: läänemeresoomlastel ühine mütoloogia , ilmalind lõi maailma

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 32 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

truuliisa Õppematerjali autor

10. klassi ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused Eesti esiaja kohta.
Sisaldab: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hiline rauaaeg.

ajalugu esiaeg kunda kultuur kammkeraamika nöörkeraamika pronksiaeg rauaaeg viikingiaeg muinasusund

Sarnased õppematerjalid

pdf

Eesti muinasaeg

AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik need rhvad segunesid. Teine teoo

Ajalugu

docx

Konspekt

10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST):

Ajalugu

doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt.

Ajalugu

doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned

Ajalugu

doc

Eesti muinasaeg

PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted, töö- ja tarbeesemed) Etnograafilised andmed (rahvaluule, eesti keel) Naabrite kirjalikud allikad 4. Kiviaja kultuurid: DATEERING, ASUKOHAD Kunda kultuur Kõik Eesti mesoliitilised asulapaigad kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuur on üks arheoloogilistest kultuuridest sarnaste leidudega mustiste rühm, mis näitab, et antud piirkonna asukate eluviis oli ühesugune, st tegeldi samasuguste tegevusaladega, kasutati sarnaseid tööriistu ja võisid olla ka ühesugused matmiskombed.

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu - muinasaeg

Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine

Eesti ajalugu

docx

Muinasaeg maailmas ja eestis

ülemkiht valitses seaduste jõul. ; oli tarvitusel kiri ; arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused) e) Kirja tekkimine ja arengujärgud oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda makse ja kõik see kirja panna. Kirja leiutamine tegi võimalikuks riigi tekkimise. Kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks. Kirja tekkimine oli vältimatu. Kirja tekkega jõudis lõpule esiaeg ja algas ajalooline aeg. ; 3500ekr piktograafiline kiri (märk tähistab konkreetset eset), 3300ekr ideograafiline kiri (märk tähistab esemega seotud mõisteid), 2900ekr silpkiri (märk tähistab silpi), 1500ekr tähestikuline kiri (märk tähistab häälikut). 6. Loodusolude kujunemine muinas-Eestis a) Jääaja lõpp algas u 2 miljonit aastat tagasi ja lõppe u 13 tuhat a.t. 4-5 jäätumist vaheldusid soojaperioodidega, kui siia võis jõuda ka inimesi.

Ajalugu

doc

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING

1 I. EESTI MUINASAEG: 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. II at.kp.eKr.)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid