Ülevaade Euroopa ajaloost 11.-13.sajandini (0)

Ülevaade Euroopa ajaloost 11.-13.sajandini(Kõrg-Keskajal)
Majanduse ja ühiskonna areng
Üheks oluliseks momendiks oli rahvastiku arvu kiire kasv. Rahvaarv 1 miljard saavutati 12.-13.sajandi vahetusel.
10ndal sajandil oli 40 miljonit Euroopas, 13.sajandi lõpuks 70 miljonit.
Põllumajanduses mitmed uuendused: kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile – see tähendas seda, et pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes.Ratasadra kasutusele võtt – ader, millega maad hariti kündis sügavamalt, ülesharitava maa kvaliteet muutus paremaks. Härjad (tööloomad) hakkasid asenduma hobustega. Hobune oli tegelikult luksuslik loom.Asustusala laienemine, seotud ristiusu levitamisega. Lastearv oli tähtis kõrgematele klassidele, mehed panid nii jõhkralt naistele kotte noh.
Linnade kasv ja kiire areng, 13.sajand oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg. Linnad oli käsitöö ja kaubanduskeskused, järk-järgult kujunesid kultuuri ja ühiskonna elu keskmeteks. Hoogne areng toimus Itaalias, Vahemere kaubandus oli oluline. Madalmaad olid ka olulisel kohal, Saksamaal need mereäärsed linnad.
Kaubanduse kiire areng, olulisel kohal Vahemere kaubandus, teine merekaubanduse tähtsal kohal oli Hansa Liidu moodustamine aastal 1160. Hansa kaubandus ühendas põhja ja läänemere äärseid linnu. Kõige idapoolseim koht Venemaa(Novgorodiga). Kolmas kaubatee oli Maismaa tee, Lääne-Euroopast Konstanipoolisse ja sealt edasi idamaadesse või Prantsusmaalt Vahemere äärde ja sealt edasi idamaadesse.
Vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel
962a. Oli loodud Püha-Saksarooma keisririik , Otto I Suur lasi ennal paavstil keisriks kroonida. Selle ajendiks oli Euroopat ohustasid Kõrg-Keskajal viikingid , islamiusulised, olid suureks ohuks ungarlased . 955a. Purustas ungrlaste väed Otto I Suur. Püha-Saksarooma riik koosnes mitmesajast väikeriigist, mitte ainult sakslaste omadest : Lääne- ja Põhjamere äärest kuni Itaaliani välja ja ühendas erinevaid rahvusi. Valitseja kandis nii Rooma kui ka Saksa keisri nimetust . Peamiseks tülipõhjuseks oli kumma võim on suurem, kas paavsti või keisri. Tähtis küsimus: Kes määrab ametisse kõrgemaid vaimulikud , kas paavst või keiser ? Kui paneb paavst , siis kõrgemad vaimulikud piiskopid, siis pooldaks nad paavsti ja vastupidi. Tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregoriuse VII 1073.-1085.a ja Heinrich IV 1056.-1106.a vahel, mille laeks oli Canossas käik 1077a. Canossas käik – eriti alandaval viisil andestust paluma, aga see omakorda tugevnes paavsti võim, sest ka linnad toetasid paavsti ja paavsti võimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal 1198-1216a.