100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sven112
Õppematerjali autor
Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, Oli juhtiv positsioon sakslaste käes, kellest enamik Oli saabunud siia Rein-Vestfaali või Põhja-Saksa rannikualadelt. Kuna nad kõnelesid omavahel alamsaksa keeles, sai ka linnade ametlikus asjaajamises valitsevaks alamsaksa keel. Arvuliselt Oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem Oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Üldiselt anžatakse, et Liivimaa linnades Oli rahvus keskajal pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. Maalt linna asunud esimese põlve linlane, kes teenis leiba lihtsa füiisilise tööga, sarnanes kultuuriliselt kindlasti enarn oma maal elavate sugulaste kui põliste linlastega — teda nimetati „mittesakslaseks". Kui tema järeltulijatel õnnestus aga sotsiaalsel redelil ülespoole liikuda, tõustes näiteks käsitöölise seisusesse, kaasnes sellega tõenäoliselt peagi kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Gildid ja vennaskonnad
teise käsitööga tegelda · Skraa tsunftipõhikiri, see määras ära, mis tingimustel saadakse meistrik, tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. · Et saada meistriks tuli teha edööver, ehk meistritöö, maksta käsiraha ja korraldada teiste tsunftimeistritele joodud, ehk pidu. Tuli omada kodanikuõigusi ja pidi olema abielus. Kaubandus · Soodne asend Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. · Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. · Tartul olid sidemed eelkõige Pihkva ja Novgorodiga. · Hansaliidu liikmed olid Tartu, Tallinn, Viljandi ja Uus-Pärnu · Hansaliidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Seal reglementeeriti kauppe, et kauppu liiga palju ei tekiks -> hinnad oleksid madalamaks läinud. · 1346. aastal sai Tallin, Riia ja Uus-Pärnu Handa liidult Novgorodi-kaubanduse
Nende raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA Tsunfti liikmeks astumine eeldas abiellumist Meistrikandidaadil tuli meistrikoha saamiseks korraldada teistele tsunfti meistritele joodud Veneetsia klaaspeeker 14.sajandi algusest. Koonilise põhjaga, 9-13 cm kõrged. Kujutatud on kolme pühakut kaks naist ja üks mees Kaubandus Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed Hansa Liidu tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis Liivimaa sadamad olid harjumuspärasteks peatuspaikadeks 1346. aastal said Tallinn, Riia, Uus-Pärnu Novgorodi- kaubanduse laokohaõiguse Eksport Läänest Venemaale viidi käsitöötooteid Venemaalt eksporditi läände mitmesugust toorainet Liivimaa tähtsaim ekspordiartikkel oli teravili
gildid ) · Gild keskaegne ametiühendus · kaitses oma liikmete huve · korraldas seltsielu · pakkus vajadusel abi ja toetust · hoolitseti leskede ja orbude eest · Gildide hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild · Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond · Käsitöölaste tsunftid ( ühe ala käsitööliste seisuslik ühing keskajal ) koondusid tavaliselt Väike-Gildiks · Gildid olid staatuslikud organisatsioonid 6. Käsitöö · Käsitöö tähtsus oli teisejärguline · Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala · Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms · Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad · Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu 7. Tsunftisundus
Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks harisid talupojad tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad Rüütelkonnad vasallide ühinemine territoriaalselt Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Pärandamisõigus 5. Mis seisused oli esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Lahendati välispoliitisi küsimusi 6
Keskaja ühiskond Eestis- linnad ja kaubandus Keskaeg kestis 5.-15. sajandini. Keskajal hakkasid tekkima linnad. Linnad tekkisid asulatest ning alguses olid need küllaltki algelised, kuid ajapikku arenesid suuremaks ja tugevamaks. Linnades oli olulisel kohal kaubandus ja käsitöö. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Eestis sai üheksa asulat linnaõiguse. Kodanikuks sai hakata vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna valitses raad. Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Väiksemates linnades pidi raad aga oma võimu jagama maaisanda määratud linnafoogtiga ehk põhikohtunikuga. Rae võimkonda ei kuulnud aga linnade juures paiknevad maaisandate residentsid
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel sööginõu ja kortsen läbis kõiki korruseid. Magamistuba kutsuti törnseks. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid