Feodaaltsivilisatsioon – keskaegse Euroopa ühiskond (0)

Feodaaltsivilisatsioon – keskaegse Euroopa ühiskond
Feodaaltsivilisatsioon sai alguse 5. sajandil, kui langes Lääne- Rooma keisririik . Vastu võeti katoliiklikus vormis ristiusk ja rajati ka Frangi riik, kust saigi alguse feodaaltsivilisatsioon. Esimesena valitses Frangi riiki Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga . Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim.
Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus , mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus . Feodalism on ühiskonda korraldav normistik , mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse : 1. oratores ehk vaimulikud , 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall , aga tema vasalli vasall ei olnud enam tema vasall. Karl Martell oli see, kes hakkas rüütlitele sõjaväeteenistuse eest tasuma maaga, et nad oleks rohkem motiveeritud. Maavaldused, mis rüütlid said ei olnud päritavad ehk peale surma läks maatükk järgmisele rüütlile. Valitsemine põhines feodaalide suhetel ja truudusel, kirjalikke lepinguid ei sõlmitud.
Feodalismi kõige suurim tunnus on katoliiklus. Katoliikluse aluseks on piibel, püha pärimus ja kiriklik traditsioon. Keskajal oli usk üks kõige tähtsamatest asjadest üldse. Ainukesed inimesed, kellel oli lubatud tavainimesele piiblit seletada olid vaimulikud. Keskajal usuti, et kui inimene tahab lahti saada oma pattudest ja pääseda paradiisi , siis tuli pöörduda preestri poole, sest ainult nemad said inimesi pattudest puhastada . Neid, kes olid teisitimõtlejad ning julgesid piiblit omamoodi tõlgendada olid ketserid. Keskaegne inimene uskus, et maapeale elu on vaid lühike viiv enne igavest elu paradiisis ja tal tuli alati surmaks valmis olla. Keskajal oli enesetapp väga suur patt.
Feodaaltsivilisatsiooni kõrgkeskajal tekkisid linnad, kuhu kogunesid kaupmehed ja käsitöölised. Linnade tekke eelduseks oli tootmise efektiivsuse tõus, millele aitasid kaasa kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile, kliima soojenemine ning ratastega hõlmadra kasutuselevõtt.
Keskaega nimetatakse pimedaks ajaks ning usutakse, et sellel ajal ei juhtunud midagi olulist ega märkimisväärset. Tegelikult juhtus aga palju, tänu millele on praegune maailm selline nagu ta on.