Autoriõigused (0)

3
Autoriõigused
Autoriõigus.
Autoriõigusel on kaks tähendust. See on:
1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus;
2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.
Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused kuuluvad teose esitajale, fonogrammitootjale ja teleorganisatsioonile ning raadiole. Mõned taolisediseseisvad õigused võivad kuuluda ka andmebaasi valmistajale, filmi esmasalvestise tootjale ja teistele. Ka need õigused tekivad koheselt.
Tööstusomand on üldine mõiste, mis tähistab õigusi teenindus- ja kaubamärkidele, patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele , geograafiliste tähiste kasutamisele, tööstusdisainilahendustele, mikrolülituste topoloogiale, uutele taimesortidele ja nii edasi. Kõigi nende tööstusomandi asjade suhtes kehtivad eraldi seadused.
Seadused ja konventsioonid .
Intellektuaalse omandi valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ehk konventsioonid ja Euroopa Liidu dokumendid .
Rahvusvahelistel lepingutel on tähtsust kahel tähtsal põhjusel:
• Eesti siseriiklikud seadused peavad olema kooskõlas nende rahvusvaheliste lepingutega, millega Eesti on ühinenud;
• Kui selline kooskõla puudub, siis saab oma õiguste teostamisel ja kaitsel taotleda rahvusvahelise lepingu sätete kohaldamist otse.
Autor.
Teose autoriks võib Eestis olla ainult füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose valmistanud. Autoriõiguse seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Seda nimetatakse autorsuse eeldamiseks ehk presumptsiooniks. Kui keegi vaidlustab autorsuse, siis peab just vaidlustaja tõendama, et teosel näidatud isik ei ole selle teose autor.
Ühisel autorsusel on kaks liiki – ühisautorsus ja kaasautorsus:
1) ühisautorsus tekib juhul, kui teos moodustab ühe jagamatu terviku. Näiteks kui kaks autorit on oma teose algusest kuni lõpuni kirjutatud lahutamatus koostöös, kellest kummalegi neist kuulub autoriõigus teosele tervikuna .
2) kaasautorsus tekib juhul, kui teos koosneb iseseisva tähendusega osadest, mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. Iseseisev tähendus on sellisel teose osal, mida saab kasutada sõltumatult teose teistest osadest.
Igale kaasautorile kuulub autoriõigus nii teosele tervikuna kui ka tema poolt loodud teose osale. Iga kaasautor võib enda loodud osi kasutada iseseisvalt ka väljaspool ühist teost.
Juriidiline isik Eesti õiguses autoriks olla ei saa. Samas võivad juriidilisele isikule kas seaduse või lepingu alusel kuuluda nii autori varalised kui ka isiklikud autoriõigused. Kuid need juriidilisele isikule üleminevad õigused on reeglina vahetu looja õigustest tuletatud õigused. Autori õigused tekivad kõigepealt ikkagi autoril kui teose vahetul loojal.
Teos.
Pilt on illustreeriv.
Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Kaitstava teose suhtes tekivad spetsiifilised õigused – autori õigused.
Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigusega kaitstava teose tunnused järgmised:
1. Teos peab olema originaalne, see tähendab, et see peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigusliku kaitse saamiseks ei nõuta teose originaalsust maailmauudsuse tähenduses, kuid kaitstav teos ei tohi olla üks-üheselt kopeeritud, tehniliselt kohandatud või äratuntavalt sarnane juba olemasolevate teostega;
2. Teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas. Tehnikavaldkonnas loodut kaitstakse tööstusomandiga, kui see vastab tööstusomandi tunnustele. Autoriõigusega ei kaitsta näiteks hoone originaalset kütte-, kanalisatsiooni- või ventilatsioonisüsteemi ja muud tehnilist seadet , mis võib saada kaitset leiutise või kasuliku mudelina. Hoone kunstiline osa on kaitstav arhitektuuriteosena;
3. Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. See vorm (näiteks käsikiri, joonis, audio-, video-, digitaalne salvestis jms) on eelduseks , et teost saaks üldse kaitsta.
4. Teose objektiivne vorm peab andma võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme) abil.
Autoriõigusega kaitstavate teoste näidisloetelu on esitatud Autoriõiguse seaduses. Autor, kelle teos vastab § 4 lg 3 loetletud tunnustele, võib olla rahulik. Kui keegi vaidlustab teose autoriõigusega kaitstavuse ja väidab, et see teos ei ole originaalne ja järelikult pole autoriõigusega kaitstav, siis lasub just nimelt vaidlustajal kohustus tõestada, et teos ei vasta eespool toodud neljale tunnusele. Seda nimetatakse autoriõigusega kaitstavuse eelduseks ehk presumtsiooniks.
Töö materjal – www.autor.ee/est