1) Globaalprobleemid, nende kirjeldus, põhjused, lahendused 1) Toidupuudus ei ohusta arenenud riike, ohtlik piirkond on Aafrika ja Aasia riigid. Näljahäda on kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidupuudus on tingitud: 1) Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud, 2) inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku, 3) Aafrika territooriumitel ulatuslikud põuaperioodid. Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Erosiooni tingivad mitmesugused abiootilised tegurid: paduvihm ja vooluv...
Sisesta kooli nimi Referaat Valgejärve maastikukaitseala Koostaja:????? Klass: 6.a Juhendaja:??? Talinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………..…………………………….….3 Valgejärve maastikukaitseala………………………………………………………………….4 Valgejärve loodusõpperada…………………………………………………….……………...5 Valgejärve asukoht…………………………………………………………………………….6 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..7 Kasutatud allikad……………………………………………....................................................8 Sissejuhatus Ma vlisin Valgejärve kuna see pakkus mulle valiku variantidest huvi ja ma teatsin sellest väga vähe. Soovin sellest huvitavast kohast rohkem teada saada, ma loodan, et see tuleb huvitav. ...
xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 .....
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...................................
1. Ülerahvastumine: Inimeste arv kasvab aastaga 76 miljoni võrra.Põhjusteks on suremuse langus,teaduste areng, toitumistingimuste paranemine, heaolu kasv, religioossed ja kultuurilised tõekspidamised. Lahendamine: pereplaneerimine,teavitamine rasestusvastastest vahenditest,laste arvu piiramine, naisõiguste suurendamine, hariduse võimaldamine lastele. Toidupuudus. Põhjused: Aafrika maaalad põllumajanduseks kõlbmatud. Inimeste asumine viljakatesse piirkondadesse on seal põhjustanud metsade hävimise, ülekarjatamise,kõrbete leviku, erosiooni.Lahenduseks: toitumisharjumuste muutmine (kasutada rohkem kala, spetsiaalsed bakterid, vetikad), korrastada majandussuhted, vältida monokultuuri kasvatamisest tulenevat mulla vaesumist, majandusabi, täiustada maaharimisviise. Erosioon: tuule või vee mõjul pinnase sette ärakanne, misviib mulla viljakuse vähenemisele ning kõrbestumisele. Põhjustavad: paduvihmad, tu...
St. Paul Cathedral Katedraal London Vigeland Skulptuuride Park Oslo (212 pronksist ja graniidist kuju, unikaalne Gustav Vigelandi skulptuurid, tasuta kunstipark) Uffizzi Kunstigalerii Firenze (maailma vanim ja esimene kunstimuuseum Firenzes, tuntud maalikunstnikud) Windsor Castle Loss (Windsori Inglismaa linnas, tund Londonist, kuninganna Elizabeth II elupaik) Madame Tussault Vahamuuseum (pluss London, Pariis, Planetaarium, väga tuntud inimeste kujud) Santa ...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Meegomäe küla Iseseisev töö õppeaines Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Asutusüksuse paiknemine Eestis.............................................................................................3 Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel ......................................................................4 Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse ......................................................................5 Asustamise aeg, põhjused, seosed ümbritseva asutuse ja looduslike tingimustega ...................6 Meegomäe nime lugu .............................................................................................................7 Mõisaaeg ..................................................................
USA sõjaministeerium Pentagon Washingtonis Ehituse algus 1941. aasta juulikuus • Pealinn Washington kasvas suureks ja kauniks Euroopa stiilis linnaks, kus oli palju avarust ja parke ja ei olnud pilvelõhkujaid. • Sõjaministeerium vajas uut peahoonet. See kavandati nii suur, et Washingtoni see ära ei mahtunud. • 1941. juulikuus koguneb grupp armeeohvitsere ühte Washingtonis asuvasse sõjaministeeriumi ruumi. Kõigi pilgud on pööratud brigaadikindral Brehon Burke Sommerwellile Washington DC (District of Columbia) 1940. aastatel • Brigaadikindral Brehon Burke Sommerwell – hoone ehituse algataja Hoone asukoha valik • Hoonele tuli kõigepealt koht leida • Sobivaks kohaks peeti Arligton Farmi, mis oli suur maa-ala Arlingtoni maakonnas. • See on haldusüksus USA-s Virginia osariigis. Läänes ja põhjas asuvast Washingtoni linnast eraldab seda Potomaci jõgi. Kuigi ...
Löwenruh` tiik 4500 aasta eest taandus viimast Valdai jäätumisaega meenutav liustiku järv ning vabanes praegu Lilleküla tasandikuks nimetatud ala. Algselt kasutati märjapoolset maa-ala heinamaana, hiljem kinkis Rootsi kuninganna Kristina selle piirkonna raele. Tänutäheks nimetasid linnakodanikud selle Kristiinentaliks (Kristiina oruks). Kuninganna käsul tükeldati maa-ala 56 ühesuuruseks tükiks, kuhu hakkasid kerkima uhked suvemõisad. Hilisema Löwenruh` suvemõisa kohal asus Staalborn Evesti nimeline häärber. Kui vene väed Põhjasõja ajal Tallinnale lähenesid, käskis asekuberner Diedrich Friedrich Patkull kõik suvemõisad põletada. Pärast Uusikaupunki rahu allkirjastamist ja suurematest sõjahaavadest kosumist, hakati suvituskohti taas üles ehitama. 18.sajandi keskel kerkisid endisele Kristiine heinamaale uued suvemõisad koos parkidega Löwenruh`, Cederhilm`s Höfchen, Natalienthal, Wittenhof jpt. ...
C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Rasestumisvastased vahendid Referaat Koostaja: Siim Malmre Juhendaja: Katrin Hommik Viljandi 2008 2 Sisukord Hormoonspiraal...........................................................................................................................4 Meeste kondoom.........................................................................................................................5 Progestiinisüstid..........................................................................................................................6 SOS-pillid....................................................................................................................................7 Vaginaalrõngas............................................................................................................................8 Ras...
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Ül.3 Kodutöö õppeaines Ruumiline planeerimine Kodukandi lühikirjeldus- Meegomäe küla Koostaja: Tartu 2013 Sisukord Asukohaskeemid..................................................................................................... 3 Ala piiritlemine....................................................................................................... 4 Meegomäe kirjeldus............................................................................................... 5 Meegomäe ajaoolone taust.................................................................................... 8 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Asukohaskeemid (Meegomäe küla) (Minu ...
Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2013 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Karksi valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Karksi vald on 4000 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonna Helme vallaga. Karksi valla vapp Karksi valla lipp Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Karksi valla pindala on 322,29 km2. 2013. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 3608 inimest. Asustustihedus on ~11 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Karksi- Nuia kus elab ü...
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
Anna Haava nimeline Pala Kool. Vombat Projektitöö Koostaja: Jarrmo Varuson Juhendaja: Tiina Karu 07.05.2009 Sisukord: 1) Välisehitus 2) Sugulus 3) Eluviis ja Paljunemine 4) Toitumine 5) Vombat ja Inimene 6) Huvitavat 7) Kasutatud kirjandus Välisehitus Vombat on karupoja sarnane kukkurloom kes võib kaevata omale 30m urge. Neil on pruuni värvi karvkate ja kõrvad väiksed ja asetsevad nagu kassil või koeral. Vombatite jäesemed on peaaegu nagu inimestel, oleks nagu viis sõrme kui kolm neist on kokku kasvanud. Jäsemetel on pikad küüned millega kaevata tänu millele saab vombat järgida talle omast eluviisi. Inimesed näevad sageli vombatit kui kahjurlooma, kuna tema aktiivsed kaevetööd kipuvad lõhkuma küülikutele seatud aedasid. Vombatid kasvavad 70-115 sendimeetri pikkuseks ja võivad kaaluda kuni 39 kilo. Vombatit...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Põhjasõda 1700-1732 Koostaja: Glea Habicht Juhendaja: Marika Anissimov 10 a klass 2011 Viljandi 2011 Põhjused · 1699-Taani,Poola,Venemaa liit Rootsi vastu. · Rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. · Poola-Soov saada tagasi oma kaotatud alad. · Taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel. · Venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad. Võitlesid · Rootsi · Moskva tsaaririik · Taani · Saksamaa · Rzeczpospolita · Preisimaa · Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1...
William Shakespeare'i päritolu, elu ja tegevus Shakespeare sündis 1564. aasta 26. aprillil Inglismaa väikeses linnas nimega Stratford.16.saj. keskel oli Stratfordis 2000 elanikku, linn paiknes elava kaubatee ääres, seal olid hästi arenenud mitmesugused käsitööharud. Dramaturgi vanaisa Richard elas Stratfordi lähedal. Oli talumees ning suri 1560.-60. aastal talvel. Varanduse pärijaks oli ametlikult maakonnast lahkunud John Shakespeare. Esimesed teated tema asumisest Stratfordi pärinevad 1552. Aastast. 1557. Aastal abiellus John Mary Ardeniga. Samal aastal tõusis ta silmapaistvate linnakodanike hulka. 1568 sai temast tänapäevases mõttes linnapea. Teadmata põhjustel sattus võlgadesse ega tahtnud isegi enam kirikusse ilmuda. Arvatavasti vaesustus ta täiesti. Peres oli kokku 8 last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William Shakespeare oli pere kolmas laps. Shakespeare õppis Stratfordi grammatikakoolis. Põhirõhk oli ladina keelele. Tolle...
Keskaegne relvastus Marek Lind Narva Eesti Gümnaasium 7. klass 2010 Narva Aineõpetaja Tanel Mazur Sisukord - Sissejuhatus lk 3 - Külmrelvad lk 4-6 - Kaitse lk 7-9 - Laskerelvad lk 10-11 - Piigivõitlused 12-13 Sissejuhatus Rüütlid on inimesed, kes kunagi muistsel ajal võitlesid ja täitsid isandate käske, ning tahtmisi. Erinevalt tänapäeva armeedest ei saanud rüütlid väljaõpet. Nad treenisid vaid kodakondsetega ja turniiridel. Sel põhjusel oli lahingutaktika ünsa lihtne. Raskeratsaväe rünnaku jõud oli tohutu, aga kui see kord algas, oli seda raske peatada. Taktika ja sõjatehnika muutusid keskajal järk-järgult. Suure laskejõuga vibude nooled olid nii võimsad, et rõngassärgid muutusid kasututeks. Niisiis töötati välja raske raudrüü, mis kattis kogu keha. Linnuste vallutamine oli suur osa keskaegsest sõjapidamisest. ...
TÕLLISTE VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hul...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ramon Aru MUKRI RABA Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2017 1 2 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Mukri raba tekkeloost...................................................................................................4 2. Mukri raba taimestik......................................................................................................6 3. Mukri raba loomastik.....................................................................................................8 4. Turvas - raba rikkus....................................................................................
KUIDAS HIIDPANDAD TUNTUKS SAID Kõnekeeles pandana tuntud ja maailma looduskaitse sümboliks saanud loom on tegelikult hiidpanda ehk bambuskaru. Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid Euroopale sai hiidpanda tuntuks alles 1869. aastal, mil Prantsuse misjonär Pere Armand David teda esimesena kirjeldas. 1936. aastal viis rõivakunstnik Ruth Harkness esimese elusa hiidpanda Sun-Lini Hiinast välja Chicagosse. LEVILA 500 aasta tagust Hiina kirjandust lugedes selgub, et panda elutses toona kogu Kesk- ja Lõuna-Hiinas. Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. Tänapäeval elutseb panda ainult Sichuani provintsi eraldatud mägimetsades ning Qinlingi mägede lõuna- ja keskosas. Panda populatsiooni hinnatakse 500-1000 isendini. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid uuem uurimus 2004. aastal se...
EESTI LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD Kristina Markii MIS ON PÜHAPAIK Eestis leidub sadu põliseid hiiekohti ja tuhandeid kive, allikaid, puid, saari ja muid looduslikke kohti. Me nimetame neid looduslikeks pühapaikadeks. Need pühapaigad on loodus loonud. Inimene üksnes hoiab ja kasutab neid ettevaatlikult. Rahvapärimuse põhjal on looduslikud pühapaigad pälvinud meie kui põlise loodusrahva sügavat ja sooja poolehoidu ning austust. Püha tähistab midagi erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad. PÜHAD JÄRVED Maarahvas on väheseid rahvaid maailmas, kelle pärimuses on järved rännanud. Ja mõnigi sellistest järvedest on püha. Eestis on teada kümmekond Pühajärve. Virumaal asuv Mustjärv ehk Pühajärv lendas oma praegusele kohale mõne kilomeetri kauguselt. Põltsamaa lähedal Lustiveres asunud kalarikas Pühajärv lendas aga teadmata ...
Ajalugu kordamine 2010-09-28 1. Kooli ajalugu: 1) Teadmised Treffner kohta: · Hugo Treffner õppis 4 aastat filoloogiat ja 8 aastat usuteadust. · Hugo Treffner kandideeris mitmele kirikuõpetaja kohale ebaõnnestunult, kuna oli tuntud oma rahvusliku meelsuse ja tegevusega · Hugo Treffner oli peatoimkonna liige II üldlaulupeol. · Hugo Treffner on toimetanud ajalehte Postimees, ajakirja Linda ja andis välja ajakirja Oma Maa · Hugo Treffner rajas 1883 kooli, kus on saanud hariduse mitmed Eesti avaliku elu tegelased 2) Aastaarvud: · 1883- Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa · 1880 rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis (praegune auditoorium) · 1919 H. Treffneri gümnaasiumile olid senised ruumid kitsaks jäänud, kolis siinsesse ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledž Ettevõtluse osakond WORDPRESS Referaat Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Tarkvara omadused........................................................................................................4 1.1. Tarkvara funktsioonid.............................................................................................4 1.2. Sisendite ja väljundite kirjeldus..............................................................................5 1.3. Litsentsitüüp ja hind...............................................................................................5 1.4. Vajalik platvorm, installeerimine ja halduskulud...................................................6 2. Tarkvara rakendamine.................................
kerjusmunkade tegevus oli protest tsistertslaste allakäigu vastu pildirüüste- inimesed, kes on protestantlike jutustajate poolt ära räägitud, hakkasid pildirüüstet tegema luterlased ei eita pühakuid luterlastele ei meeldi pühakute austamise puhul ebajumalate teenimine kirikutest visati pildid ja kujud välja, sest ei tohi teha kuju endale sellest mis on maa peal ja mis on taevas e kujusid ja pilte ei tohiks olla `Vana hea' Rootsi aeg 1629-1710 Tänapäeval seda mõistet eriti ei kasutata, nähatakse möödunud ajaloolaste liialdatud nägemusega. Võrreldes rootsi võimuaega eestis vene võimuajaga tundus rootsi aeg väga hea ja meeldiv. Talupoegade seisukohast kuigi hea ja meeldiv ei olnud. 1645 läks Saaremaa rootsile ja eestis elas nagu ühe riigi koosseisus. põhjas endiselt eestimaa ja lõunas liivimaa, selline liigitus püsib 20. sajandi alguseni. kui gotthard kettler ...
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses akrobaadiga ...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävita...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati h...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste l...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba......................................................
1 Eesti Ilmasõjas Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Sõjategevus: Ida- Preisimaa operatsioon 1914, Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Vene sõjaplaanides oli Baltimaadel eriti tähtis koht Petrogradi kaitse seisukohalt. Esimese maailmasõja eel rajati Eestisse rohkesti militaarobjekte: Vene Balti laevastiku sadam ja sõjalaevatehased Tallinnas, suurejooneline Peeter Suure nimeline merekindlusvöönd põhjarannikul. Maailmasõja puhkedes rakendati Eesti majandus täielikult...
itCarl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Miks on Eestis nii palju HIV-sse haigestunud noori ? Referaat. Koostas: Liis Lääts Juhendaja: Katrin Hommik Viljandi 2007 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus.............................................................................................................................4 1. Mis on HIV-tõbi ja mis on AIDS ? .......................................................................................5 2. Millal avastati AIDS ?............................................................................................................ 5 3. Kuidas inimene nakatub ?....................................................
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
Eesti Maaülikool Linnu- ja seagripp Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis t...
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK 11B klass HIIEKOHAD URVASTE KIHELKONNAS uurimistöö Juhendaja: õpetaja ANU SINIMETS Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................... .............. 3 1. Hiis püha paigana ........................................................................................................... 4 1...
Laekvere Põhikooli 9. klassi õpilase LAURA KARU referaat HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL Laekvere 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3 2. EELLUGU……………………………………………………………………………..4 3. OSAPOOLED………………………………………………………………………….5 3.1 Punaarmee…………………………………………………………………………5 3.2 Süd…………………………………………………………………………………5 3.2.1 Operatsioon Blau............................................................................................6 4. SÕJAKÄIK…………………………………………………………………………….7 4.1 Rünnak algab………………………………………………………………………7 4.2 Blau tõeline algus…………………………………………………………………..7 4.3 Sakslaste tung Stalingradi alla…………………...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismiteenindus PÄRNUMAA PORTFOOLIO Koostas: Liisa Mäger Juhendas: Endla Pesti OLUSTVERE 2010 SISUKORD Pärnumaa...........................................................................................................................................lk3 Allikukivi koopad..............................................................................................................................lk4 Jõulumäe tervisespordikeskuse matkarada........................................................................................lk4 Kabli linnujaam.................................................................................................................................lk4 Kabli, Lemme ja treimani rannad.........................................................................
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui t...
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Klaid Melnikov EESTI MEHED II MAAILMASÕJAS- EESTI LEEGION Referaat Karksi-Nuia, 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eellugu ja Eesti Leegioni moodustamine................................................................4 Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon*.....................................................................5 Idapataljonid ja julgestusgrupid.............................................................................. 8 Eesti sõjakangelased............................................................................................ 10 Lõpetuseks........................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.............................................................
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...
AJ 1 kokkuvõte 1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta · Asus algselt TÜ-s õppima filoloogiat, kuid läks üle usuteaduskonda, mille ta lõpetas. · Taotles Tartusse erakooli loomise luba. · Oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajatest. · Oli abielus, kuid tal polnud lapsi. · Sündis Kanepis 1845. aastal ja suri Tartus 1912. aastal. Faktid kooli ajaloost · Detsember 1883 - Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa. · Algselt oli kool Hobuse tänaval, praguses koolimajas oli Tartu kubermangugümn. · 1919 - kolis Treffneri kool pragusesse majja (sisuliselt liideti 2 kooli). · 1954. aastani oli HTG poistekool. · Nõukogude ajal oli kooli nimi A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool. · 1961 avati meie koolis esimene matemaatika eriklass Eestis. · 1990 võeti kasutusele taas HTG nimi ja vaid ~10 aastat on olnud vaid gü...
Liivalaia Gümnaasium Ristisus teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus.....................
Kambodza Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooni geograafia - Tallinn 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kambodza............................................................................................................................... 3 Riigi nimi................................................................................................................................. 3 Loodus.................................................................................................................................... 3 Pinnamood.......................................................................................................................... 4 Kliima....................................................................................................................
August Kitzbergi Nimeline Gümnaasium Johan Pitka Referaat Koostas: Sander Siimann 18.04.2013 Sisukord 1. Johan Pitka................................................................................................3 2. Ühiskondlik tegevus ja teenistuskäik..................................................................3 3. Lisa info teenistuskäigule....................................................................................4 4. Haridustee............................................................................................................4 5. Pitka Eesti Vabadussõjas......................................................................................4 6. Pitka teened ja kibe pettumus..............................................................................5 7. Pitka Kanadas.....................................................................................
Gümnaasium ,,TINGIS-KHAAN" Referaat Koostaja Klass Rapla 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Temutin Tingis-khaani elust........................................................................................4 3. Tingis-khaani pojad.......................................................................................................5 4. Tingis-khaani sõjamehed, sõjaretkete peatuspaigad ja khaani hobused....................6-7 5. Esimene suur sõjakäik mongoli malevaga......................................................................8 6. Vallutused ja monolite julm käitumine...........................................................................9 7. Khaani parimad väejuhid...................................
SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................3 1.LÜLISAMMAS .....................................................................................................................................4 1.1. Lülisamba ehitus ja kuju ...........................................................................................4 1.2. Lülisamba funktsioon...............................................................................................5 1.3. Seljalülide ehitus.....................................................................................................6 1.4. Õige kehahoid.........................................................................................................7 2.SELJAAJU JA SELJANÄRVID..................................................................
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Fran...
10. 09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad...
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suu...