Pandad (0)

KUIDAS HIIDPANDAD TUNTUKS SAID
Kõnekeeles pandana tuntud ja maailma looduskaitse sümboliks saanud loom on tegelikult hiidpanda ehk bambuskaru . Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid Euroopale sai hiidpanda tuntuks alles 1869. aastal, mil Prantsuse misjonär Pere Armand David teda esimesena kirjeldas. 1936. aastal viis rõivakunstnik Ruth Harkness esimese elusa hiidpanda Sun- Lini Hiinast välja Chicagosse.
LEVILA
500 aasta tagust Hiina kirjandust lugedes selgub , et panda elutses toona kogu Kesk- ja Lõuna-Hiinas.
Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades.
Tänapäeval elutseb panda ainult Sichuani provintsi eraldatud mägimetsades ning Qinlingi mägede lõuna- ja keskosas. Panda populatsiooni hinnatakse 500-1000 isendini. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid uuem uurimus 2004. aastal selgitas, et neid võib olla 1600. Hiidpandad on looduskaitse all.
VÄLIMUS JA MUUD ERIPÄRAD
Panda sarnaneb välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale, kuid panda on tegelikult taimtoiduline . Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle.
Hiidpanda on musta- valgekirju karvastikuga. Täiskasvanud panda on 5-6 jala pikk ja kaalub 165-242 naela . Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Panda kasukas on kergelt rasvane , mis muudab selle veekindlaks. Panda häälitsus on lamba määgimise moodi, kuid ta võib teha 11 erinevat häält erinevates situatsioonides .
Panda on kartlik ja eraklik loom. Kõige aktiivsem on ta koidikul ja hämaruses.
Teda on raske bambustihnikute poolhämaruses märgata. Pandat uurivad teadlased otsivad teda sageli nädalate kaupa, enne kui ta nähtavale ilmub.
Suur panda liigub maad mööda karu kombel. Ta on võimeline ka kohmakalt sörkima või sooritama lühikesi hüppeid. Liikumist iseloomustab esikäppade väljapoolepööratus, mis teda karust selgelt eristab.
TOITUMINE
Oma kodumaal, Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest võrsetest. Bambuskarud veedavad 16–24 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust, kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Panda sööb istudes .
Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav. Bambus õitseb väga lühikest aega, õitsemise järel aga taim kärbub. Panda aga vajab suurtes kogustes bambuselehti. Bambus on raskestiseeditav ning madala toiteväärtusega. Panda peab sööma vähemalt iga 12 tunni järel. Varem ei teatud, kuidas panda oma kohmakate käppadega peeni bambusevõrseid murrab. Nüüdseks on teada, et tal on pöidlataoline luine jätke (nn. kuues varvas), Bambus
mis toimib nagu inimese pöial.

VÄIKESED BAMBUSKARU POJAD JA PALJUNEMINE

Innaaeg on ebaselge, mõnede teadlaste hinnangul märtsist maini .
Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Ta on umbes 13 cm pikk ning vaid 85-130 grammi raske. Ka värvuse poolest sarnaneb ta hiirele: tal on pehme valge karvkate , millel pole täiskasvanud loomadele iseloomulikke musti laike – alles umbes kolmenädalaselt muutuvad tema silmaümbrused ja käpad tumedaks.
Viiekuune hiidpandapoeg suudab juba süüa pehmet riisi piimaga, kuid bambuselehti hakkab ta sööma alles aasta ja kahe kuu vanuselt.
Suur panda paljuneb väga aeglaselt. Emasloom sünnitab vaid ühe poja. Kaksikute sünni korral pühendab ema tähelepanu vaid ühele pojale, teine aga sureb nälga. 
POPULATSIOONIDE VÄHENEMINE
Suure panda väljasuremise peapõhjuseks on tema elukeskkonna ulatuslik hävitamine. Aastail 1974-1989 raiuti Hiina kesk- ja lõunaosas bambusmetsi, et rajada uusi asulaid ja põlde. Nüüd on panda asulad range kaitse all ning on tunnistatud reservaatideks (kaitsealadeks).
Praegu on panda suurimaks probleemiks üksikute populatsioonide isoleeritus .
Kokku on Hiina mägedes 13 reservaati, mis on üksteisest võsastike ja põldudega eraldatud, mis teeb asukate vaba rändamise ja paaritumise võimatuks.
Kuigi ühes reservaadis elava populatsiooni arvukus on maksimaalselt mõnikümmend pandat, toimub lähisuguluses olevate isendite ristumine , mis mõjub väga ebasoodsalt populatsiooni geneetilisele mitmekesisusele.
SUURE PANDA PÄÄSTMISEKS ETTEVÕETUD AKTSIOONID
Hiinlased on oma suure panda üle uhked .
Hiinas on loodud mitu teaduskeskust, mille ülesandeks on looduses elavate pandade jälgimine. See võimaldab nende eluviisi ja toitumisharjumustega tutvuda ning võtta kasutusele meetmeid panda tõhusamaks kaitsmiseks ning tema elutingimuste parandamiseks. Teadlased loodavad, et see aitab kaasa pandade säilimisele ning nende arvukuse järk-järgulisele suurenemisele.
Pandade jälgimine on äärmiselt keeruline, kuna nad elavad raskesti ligipääsetavatel aladel, näiteks võssakasvanud jäärakutes. Lisaks sellele raskendab uurimusrühmade tööd pandade kartlikkus
Hetkel üritavad teadlased ennetada bambusmetsade hävimist, mis võib lõppkokkuvõttes viia paljude pandade nälgasuremiseni, nagu see juhtus 1975. aastal, kui raiuti maha massiliselt pandade asualal paiknevaid bambustihnikud. Edukas oli ka vabatahtlike patrullide organiseerimine , kes toitsid nälgivaid pandasid. Veelgi suuremaks õnnestumiseks võib pidada pandade elutsemispaikadesse erinevate bambuseliikide istutamist, mis ei õitse üheaegselt. See võimaldab pandadel toitu leida igal aastaajal.
Teiseks suureks eesmärgiks on suure panda arvukuse languse peatamine ning tulevikus nende arvukuse suurendamine.
Üksteisest eraldatud reservaadid, milles pandad elavad, on kavas omavahel ühendada nn. bambuskoridoride süsteemiga – bambusega ümbritsetud taimevööndiga. See võimaldaks pandade vaba liikumist reservaatide vahel, populatsiooni segunemist ning geenide vahetust.
Vangistuses paljunevad pandad harva. Üheks põhjuseks on see, et vangistuses toimub kopulatsioon vaid erandjuhtudel. Teine põhjus on vastavas vanuses loomade vähene arv. Jäävad siiski veel emaste kunstliku viljastamise katsed. Siin aga on ilmnenud järgmine probleem: mõnede teadlaste arvates on emane viljastumisvõimeline vaid mõnel, võib-olla ka ainult ühel päeval aastas. Seda päeva on keeruline kindlaks teha ning väga kerge on eksida, mis teeb pandade paljunemise kunstliku viljastamise teel veelgi raskemaks.
 
Panda söömas
SISUKORD

• Sissejuhatus
  
• Kuidas hiidpandad tuntuks said
  
• Levila
  
• Välimus ja muud eripärad
  
• Toitumine
  
• Väikesed bambuskarupojad ja paljunemine
  
• Populatsioonide vähenemine
  
• Suure panda päästmiseks ettevõetud aktsioonid
  
• Kokkuvõte
  
• Kasutatud kirjandus
  

SISSEJUHATUS
Mis on mustvalge ja üle maailma armastatud ? Kui vastate panda, on teil õigus vaid osaliselt. Tegelikult näeb panda nimeline loom välja nagu täispuhutud nugis .
Hiidpanda ehk bambuskaru (Ailuropoda melanoleuca) on karulaste sugukonda kuuluv imetajaliik. Kõnekeeles nimetatakse neid sageli lihtsalt pandadeks. Sõna "panda" tuleb nepalikeelsest nimetusest punase panda jaoks (nigalya ponya) ja tähendab bambusesööjat.
Hiidpanda on juba päris haruldaseks muutuv liik, kes umbes kümne aasta pärast võib üldse maapealt ära kaduda, kuna neil pole järelkasvu ega toitu.
KOKKUVÕTE
Pandad on väga ilusad loomad, kes on kahjuks muutumas harulduseks. Panda on äärmiselt pelglik ning seetõttu on hoolimata mitmeaastastest uuringutest tema elust ning harjumustest vähe teada. Mitu suure panda säilinud populatsiooni elab Hiina keskosa mägistes metsades. Panda on üks enimohustatud liike. Jääb loota, et panda ei lisandu neile sadadele liikidele, kes igal aastal Maa pinnalt kaovad.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.looduseomnibuss.ee/larhiiv/arhiiv/nov99/panda.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/bambuskaru_kaitse_liina.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Hiidpanda
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/suure_panda_kaitse_evelin.ht m
http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid%252Fpesukarulased_ja_karulased.ht m
http://www.danmex.org/Upload/Giant%20Panda.jpg
http://latimesblogs.latimes.com/emeraldcity/images/2008/02/16/bamboo.jpg