Keskkonna analüüs Tõlliste vald (8)

TÕLLISTE VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS
Referaat
PK.0059
Koostaja :
Juhendaja : Endla Reintam
Tartu 2012

Sisukord

Sissejuhatus 3
Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 4
Ajalugu 4
Funktsionaalne struktuur 4
Infrastruktuur 4
Haljasalad 5
Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 6
Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine 6
Looduskaitse 7
Elukeskkonna seisund 7
Põllumajandus 8
Metsamajandus 9
Turism 9
Kohalik omavalitsus 9
Kuidas edasi minna 10
Kasutatud kirjandus 11
Sissejuhatus
Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks.
Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli , Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hulgal väikeseid külasid. Tõlliste valla kaugus Tallinnast on 231 km. Suurima aleviku Tsirguliina, kaugus maakonna pealinnast Valgast on 11km. Tõlliste valla iseloomulikuks maastikuks on lainjad metsased tasandikud. Valda läbib Väikse Emajõe org, millesse suubub Pedeli ürgorg. Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea . Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Suurimaid vaatamisväärsusi on Palju lahingu mälestussammas. (6
Foto: Paju lahingu mälestussammas
Ülevaade piirkonna hetkeseisundist
Ajalugu
1945 aasta 4. mail moodustati Tõlliste vallas kaks külanõukogu. 1954. aastal liideti Tõlliste ja Laatre külanõukogud.1976-ndal aastal seoses majandite liitmisega liideti Laatre sovhoosiga Kalinini-nimeline kolhoos . Seetõttu suurenes ka Tõlliste valla territoorium . Juurde tulid Tagula ja Uniküla kant . Sellest ajast alates on valla piirid püsinud muutmata kujul.
funktsionaalne struktuur
Tõlliste valla pindala on 193,78 km². 2011.aasta 1. jaanuari seisuga oli elanike arv 1746 . Asustustihedus on 9,1 inimest/km² kohta. Keskuseks on Tsirguliina alevik (494 elanikku). Kompaksema asustusega on veel ka Laatre alevik (225 elanikku) milles asub ka vallavalitsus. Tõlliste vallas asub veel 13 küla. Need on Sooru (elanike arv- 283),Tagula (elanike arv- 180), Iigaste (elanike arv-55), Jaanikese (elanike arv-59), Korijärve (elanike arv-50), Muhkva (elanike arv-9), Paju (elanike arv-79), Rampe (elanike arv-62), Supa (elanike arv-33), Tinuküla (elanike arv-7), Tõlliste (elanike arv-113), Vilaski (elanike arv-25), Väljaküla (elanike arv-66). Tõlliste valla rahvaarv väheneb iga aastaga. Uute töökohtade otsimisel rändavad inimesed linnadesse ja asuvad elama juba vastavasse omavalitsusse. Viimasel viiel aastal on rahvaarv vallas vähenenud 6% .
Tõlliste vallas tegutseb 34 füüsilisest isikust ettevõtjat, 22 osaühingut, 2 tulundusühistut ja 4 aktsiaseltsi. Suurimad tootmisettevõtted on metallitööstus OÜ Otolux ja puidutööstus OÜ Muhkva. Suurimad põllumajandusettevõtted AS Laatre Piim ja OÜ Linnu talu.
Kool asub Tsirguliinas, Tsirguliina keskkool (213 õpilast) ja lasteaiad Laatre lasteaed, Tsirguliina lasteaed ja Sooru lasteaed. (3)
Infrastruktuur
Tõlliste valla infrastruktuur on heas seisukorras. Kuna valda läbib Valga – Tartu, Valga – Otepää ja Valga – Antsla maantee . Külasid ja alevikke siduvad teed on enamjaolt kõik asfalteeritud . Laatre alevikku läbib raudtee magistraal (Valga – Tallinn). Tsirguliina keskkoolile kuulub kaks koolibussi, mis transpordivad lapsed kooli ja koju.
Alates 2008-ndast aastast toetab Tõlliste vald hajaasustuse veeprogrammi (Puurkaevu ja joogiveetorustike rajamine) taotluste alusel. Lisaks sellele on vald koostanud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni koostamise kava (2010 – 2021 aastaks). Tänu sellele on külade veevarustus oluliselt paranenud . Ühisveevärk ja - kanalisatsioon on Laatre ja Tsirguliina külades. 2011 aastal septembris korraldati hange Sooru küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimiseks. Kahjuks allhanke võitnud firma ja valla lahkhelide tõttu ei ole töödega veel alustatud.
Enamasti on Tõlliste vallas eramajad. Laatres asub kolm korterelamut, mis on varustatud keskkütte süsteemi ja ühise katlamajaga. Ülejäänud külades on enamjaolt eramajad ja ridaelamuboksid, mis on kõik individuaalse küttesüsteemidega.
Oleme jäätmete ladustamise määrab jäätmehoolduseeskiri.
Elektriühenduse kvaliteet rahuldav. Esineb aegajalt voolukõikuvust, kuid üldjuhul on liinid rahuldavas seisus. Mõnes kohas esineb siiski puudusi, sest vanu liine pole veel jõutud asendada uutega.(6)
Haljasalad
Tsirguliinas asub spordiväljak, mis on üpris halvas seisukorras. Puhkealadest on populaarseim Sooru paisjärv ja selle lähiümbrus. Järve ääres on mänguväljak, “rahvakiik“ ja lava. Suviti toimuvad seal erinevad üritused. Nendest kuulsaim on Sooru Karsumm. Järve lähiümbruses on veel loodusmatka rajad ja valgustatud suusarada.
Foto: Sooru paisjärv
Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses
Valla rahvastikustatistikast ilmneb, et 30 – 34-aastaseid naisi ja mehi elab vallas suhteliselt vähe, mis omakorda avaldab mõju laste sündivusele. Kõige rohkem esineb 60 – 64 aastaseid mehi ja naisi. Mis on omakorda kõrgem kui riigi keskmine. (7)
Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine
Geoloogilise aluspõhja moodustavad keskdevoni kirjuvärvilised liivakivid ja savid. Aluspõhja paljandeid võib näha Väike-Emajõe kaldanõlvadel.
Tõlliste valla iseloomulikuks maastikuks on lainjad metsased tasandikud. Valda läbib Väikse
Emajõe org, millesse suubub Pedeli ürgorg. Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine
Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Maavarasid Tõlliste vallas ei leidu.
Looduskaitse
Tõlliste vallas asuvad viis kaitsealust parki. Laatre park (4,504 ha), Paju park (7,625 ha), Sooru park ja Sooru pargi tammik . Tõlliste vanadekodu puiestee (270 m) ja Vargasaare puistud (5,346 ha). Vallas on 2 hoiuala : Kuritse järve hoiuala ja Valli soo hoiuala. Tõlliste valla hoiualade valitsejaks on Valgamaa Keskkonnateenistus . Veel on kaitse alla võetud Tagula ajutiste piirangutega ala, pindalaga 21,18 ha, asukohaga Tagula küla. Ajutiste piirangutega ala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Kuna Tõlliste vallas, sangaste heinamaal leidub haruldasi „Harilikku kobarpead“ taimi, on Keskkonnaminister (25. jaanuari 2006. a määrusega nr 8) nende püsielupaigad kaitse alla võtnud. (3)
Elukeskkonna seisund
Tõlliste valla haldusterritooriumi reguleerib jäätmehoolduseeskiri. Jäätmehooldust korraldavad ning kontrollivad Tõlliste Vallavalitsus koostöös sihtasutusega Valga Piirkonna Keskkonnakeskus. Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suurjäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed, kompostitavad biolagunevad jäätmed ja segaolmejäätmed. Tõlliste valla territoorium moodustab koos Otepää, Sangaste, Õru, Karula ja Taheva valla ning Valga linna I piirkonnaga ühise jäätmeveo piirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik. Jäätmevaldajad on korteriühistud või -ühisused, nende puudumisel aga kinnistu omanikud , millel asub elu- või äriruum või suvila. (2)
Jäätmete sorteerimispunktid on:
Vanapaber – ja kartong – vanapaberi konteiner asub Tsirguliina Keskkooli juures.
Pandimärgiga pakendid – pandimärgiga pakendeid saab ära anda Tagula, Tsirguliina, Laatre ja Sooru kauplustes. Nendega tegeleb ETO ja Pakendiringlus .
Biolagunevad jäätmed – võimaluse korral tuleb biolagunevaid jäätmeid kompostida kohapeal koduaias. Või viia Valga Jäätmejaama.
Ohtlikud jäätmed – ohtlike jäätmete kogumisring toimub kord aastas (mai-juuni).
Probleemtooted – elektri- ja elektroonikaseadmed saab ära anda samuti ohtlike jäätmete veoringil ning Valga jäätmejaama.
Metallijäätmed – tuleb anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Metalljäätmete kogumisega tegelevad Valgamaal AS Kuusakoski ja Tolmetex OÜ. (1)
Põllumajandus
Põllumajanduslikku maad on vallas 7099,9 ha ja sellest enamus on põllumajanduslikus kasutuses.
Maaviljakus on vallas erinev, paremad põllumaad jäävad Tsirguliina, Laatre ja Paju ümbrusesse. Põllumajanduslikest maadest on drenaažiga kuivendatud hinnanguliselt üle poole. Keskmise haritava maa väärtus vallas on 39 hindepunkti, mis on võrdne Valgamaa keskmisega. Sõnnikuga on lubatud anda, haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena, kuni 170 kg lämmastikku aastas. Mineraalväetistega on lubatud
Anda, haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena, 30 kg fosforit aastas. Ning selline kogus lämmastikku, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik ning vastavuses kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuetega. Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel reoveesette kasutamisel tuleb järgida
keskkonnaministri määrusega kehtestatud nõudeid. (3) Mahetoodangu turustamisega ja edasimüümisega tegeleb Tõlliste vallas Marvella Oü. (4)
Metsamajandus

Metsamajandusega tegeleb Tõlliste vallas kaks ettevõtet. Ademandia OÜ, kelle ametlikuks tegevusalaks on saematerjali tootmine, metsamajandust teenindav tegevus, puidu hindamine ja metsa hooldamine. Ning Heino Mikli maad ja metsad OÜ, kelle tegevusalaks on marjakasvatus ja –korjamine ning metsamajandus ja metsavarumine. (5)
Tiheasustusaladel saab taotleda ka üksikpuude raie luba.

Turism
Turismisektoris on olulised majutusasutused Kalda Puhkemajad ja Marvella kodumajutus . Kuna majutusasustusi külastatavate turistide arv on minimaalne siis ei avalda ka see suuremat mõju keskkonnale. Suuremat survet loodusele tekitab aga hoopis Sooru paisjärve äärsed pidustused. Seoses pidustustega tekivad järve ümber reostusprobleemid, autoliiklus tiheneb, järve ääres elavad loomad ja taimestik on häiritud ning järve lähiümbrus on ära tallatud ja reostunud . Tõlliste vald ei ole sellele probleemile veel tähelepanu pööranud.
Varasemal ajal oli valla suurim turismimagnet Jaanikese motokeskus. Seal on toimunud nii Euroopa -kui ka Maailmameistrivõistlusi külgkorviga mootorrattal. Peale omaniku vahetust on Jaanikese motokeskuse majanduslik seisund halvenenud. Hetkel on ähvardamas pankrotioht. Jaanikese ei ole omavalitsuse seisukohast enam prioriteet ning vald ei hakka sinna arenduste jaoks raha suunama.
Kohalik omavalitsus
Tõlliste valla arengu põhieesmärk on elanikele kvaliteetse elukeskkonna kujundamine. Kuna, vabade töökohtade nappuse tõttu, suunduvad nooremad inimesed linnadesse on valla prioriteediks kutsuda Tõlliste valda uusi ettevõtteid. Suurt rõhku pannakse veel Tõlliste valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisele. (3) Vald võiks rohkem Sooru paisjärve lähiümbrusele tähelepanu pöörata.
Kuidas minna edasi?
Tõlliste vallas asuvad korralikud lasteaiad, heal tasemel keskkool, tihe teedevõrgustik ja kaunis loodus. Puudu on ainult ettevõtjad kes pakuksid kohalikele tööd ja konkureerivat töötasu. Kui Tõlliste vald suudab luua keskkonna, kuhu tekivad uued ettevõtted, puhkeb vald õitsele.
Tõlliste valla vapp
Kasutatud kirjandus

http://www.keskkonnakeskus.ee/media/pdf/sorteerimine/Tolliste.pdf

http://www.keskkonnakeskus.ee/media/pdf/Tolliste.pdf

http://4536617.la02.neti.ee/veeb/images/stories/dokumendid/yldplaneering/T6LLISTE_VALLA_YLDPLANEERING.pdf

http://www.marvella.ee/index.php?id=3&subid=8

http://www.emateab.ee/ettevote/

http://www.tolliste.ee

http://www.stat.ee

https://www.riigiteataja.ee/akt/625328
12