William Shakespeare'i päritolu, elu ja tegevus (0)

William Shakespeare 'i päritolu, elu ja tegevus

Shakespeare sündis 1564. aasta 26. aprillil Inglismaa väikeses linnas nimega Stratford .16.saj. keskel oli Stratfordis 2000 elanikku, linn paiknes elava kaubatee ääres, seal olid hästi arenenud mitmesugused käsitööharud. Dramaturgi vanaisa Richard elas Stratfordi lähedal. Oli talumees ning suri 1560.-60. aastal talvel. Varanduse pärijaks oli ametlikult maakonnast lahkunud John Shakespeare. Esimesed teated tema asumisest Stratfordi pärinevad 1552. Aastast. 1557. Aastal abiellus John Mary Ardeniga. Samal aastal tõusis ta silmapaistvate linnakodanike hulka. 1568 sai temast tänapäevases mõttes linnapea . Teadmata põhjustel sattus võlgadesse ega tahtnud isegi enam kirikusse ilmuda . Arvatavasti vaesustus ta täiesti.
Peres oli kokku 8 last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William Shakespeare oli pere kolmas laps.
Shakespeare õppis Stratfordi grammatikakoolis. Põhirõhk oli ladina keelele. Tolleaegse õpetuse omapäraks oli ka talumatu tundub kümnete ja sadade lk’de päheõppimine, sest raamatud olid haruldased ja kallid. Siit võivad pärit olla ka Shakespeare’i hilisemates teostes esinevad tsitaadid.
1582 abiellus Shakespeare Anne Hathaway ’ga. Naine oli pärit rikkast perest . 1583.a. mais sündis tütar Susanna , järgnesid kaksikud: poeg Hamnet ja tütar Judith . Pere eest kandis Shakespeare hoolt kogu oma elu.
Esimene tutvus teatriga pärines arvatavasti ajast, mil Shakespeare oli 19-aastane.
1585. a. lahkus Shakespeare vaesena kodust ja jõudis Londonisse, kus lootis parandada perekonna elujärge. London oli Inglismaa suurim asula oma 200 000 elanikuga. See oli kaupmeeste ja käsitööliste linn ning ajastu üks kultuursemaid Euroopas, kus armastatuimaks meelelahutuseks oli teater. Linnas oli Shakespeare tegevuse alguse ajal 4 spetsiaalselt etenduste andmiseks ettenähtud hoonet. 1594.a. asus Shakespeare „Lordkammerhärra teenrite” truppi. Etenduse sissetulekud jagati omavahel. Trupp eksisteeris 20 aastat.
1594- 1598 kirjutas Shakespeare 13 näidendit, keskmiselt 2 tükki aastas.
1595-96 elas Shakespeare arvatavasti koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas, hiljem saatis ta naise ja lapsed tagasi Stratfordi ja asus ise elama Londoni eeslinna, mitte kaugele Londoni sillast. Seal oli ta kuni 1598. aastani.
Shakespeare’i sissetulekute suurust mõjutas ka kuulumine trupi omanike hulka. Shakespeare töötas palju ning tal õnnestus küllalt teenida, et toetada perekonda ja ka isa. 1597.a. ostis ta Stratfordis suure kivimaja , järg. aastal toim. kapitaalremont. Kuigi Shakespeare veetis palju aega perest eemal käis ta sageli kodus. Ta taotles aadlivappi. Palve rahuldati ja vapp omistati tema isale kui suguvõsa vanimale mehele. Ootamatult suri aga 11-aastane poeg Hamnet.
1599.a. suvel panid kõik trupi näitlejad ja omanikud raha kokku, et viia ellu plaan uue teatrihoone ehitamiseks. „Teatri” asemel „ Gloobus ”. „Gloobusest” sai linna suurim ja parim teater.
1601 suri Shakespeare’i isa. 1603 suri kuninganna Elisabeth. Troonile pääses edevam James I kel puudus edukaks riigijuhtimiseks vajalik tarkus. Aga ta armastas teatrit. Trupile, kuhu kuulus Shakespeare, omistati kõrgeim au: nimi „Tema Kõrguse teenrid”. 1603 puhkes katkuepideemia ja teater suleti. Ühiskondlikud olud olid teravnenud, rahva rahulolematus suruti maha vägivallaga. Shakespeare oli oma endise elurõõmu kaotanud. Sajandi algusest kuni 1607 kirjutas ta peamiselt tragöödiaid. 1608 suri Shakespeare’i ema.
48-aastasena (1612) otsustas Shakespeare millegipärast teatrist lahkuda. Kindlaid põhjuseid pole teada. Nendeks võisid tõenäoliselt olla haigus, väsimus, rahulolematus vms. Tugeva tõuke andis ka „Gloobuse” hävimine, kui „ Henry VIII” esietenduse ajal puhkes tulekahju. „Hendry VIII” oli ka viimane teatritükk, mille Shakespeare kirjutas. Aasta pärast hoone taastati ja seda peeti kõige ilusamaks Inglismaa teatriks.
Shakespeare pöördus tagasi koju. Tervis halb ja ta suri 1616 .a., olles 52-aastane. Pärimuste kohaselt oli ta eelneval õhtul oma teatrisõpradega pisut napsitanud. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623.a. maeti kirjaniku kõrvale ka tema naine.

Teater ja draama

• Inglise renessansikirj. keskmes – DRAAMA (draama tähenduses näidend);
  
• draamade kirj . oli moes ja kirjutajaid palju;
  
• nimekamad näitekirjanikud: BEN JONSON, CHRISTOPHER MARLOWE , WILLIAM SHAKESPEARE;
  
• draama eriline õitseaeg – 16. saj. lõpus-17.saj. alg;
  
• Shakespeare’i ajal oli Londonis u. 20 teatrit (Lootus, Luik, Roos, jt);
  

• teatrihoone- külgedelt rõdudega piiratud ehitis, mille keskel 4- nurkne lava;
  
• lava jagunes neljaks :
  

EESLAVA (ulatus publikuni);

PÄRISLAVA (e. tagalava , eeslavast eesriidega eraldatud, kaetud lava sammastele toetuva katusega);

ÜLALAVA (loožid tagalava kohal, kasutati rõdustseenideks);

KORIDOR (ukse- või eesriidetagune näitlejate garderoobi viiv ruum);

• publik ümbritses lava 3-st küljest;
  
• rikkad istusid rõdudel, lihtrahvas seisis väljas lava ees;
  
• trupis oli 10-15 näitlejat korraga;
  
• naiste osi täitsid mehed;
  
• näitlejad mängisid üle -> loomulikkus kaotatud;
  
• repertuaar pidi kiiresti vahelduma;
  
• näitlejate maj. seisus parem kui kirjanikel;
  
• näitlejad jagunesid:
  

osanikud;

vabapalgalised;

• näitlejate seas palju alaealisi;
  
• näitlejatele olid mõeldud erinevad trahvid;
  

• näitlejate riietus efektne , aga mitte ajaloolist tõepära arvestav (näitlejate kostüümid olid ka kallid, etendustes kasutati sageli ülikuilt ostetud vähekasutatud pidurõivaid);
  
• kasutati üksikuid illusiooni loovaid esemeid;
  
• naised laval ei esinenud ;
  
• kõik trupi liikmed pidi oskama lauda, tantsida ja mingit pilli mängida;
  
• näitetrupid pidid olema mõne rikka isiku kaitse all, nii oligi Elisabethi ajastu härradel oma nimeline näitetrupp, mille liikmeid hüüti vastava lordi teenriteks;
  
• sissetuleku eest tuli hoolitseda näitlejail endil;
  
• ülemad näitlejad e. PAREMAD, kes olid teatri omanikud, pidid maksma palka alamatele näitlejatele e. STATISTID’ele;
  
• etendusest anti teada teatri katusele hõisatud lipuga;
  
• etendust alustasid trompetid;
  
• teatri külastajateks olid peamiselt mehed;
  
• El. ajastu kuulsaim teater „ GLOBE ” („GLOOBUS”) eh. 1599.a.;
  

• „GLOOBUSES” mängis Shakespeare’i trupp;
  
• RICHARD BURBAGE- ingl. renessansi ajastu kõige silmap. traagik;
  
• RICHARD BURBAGE oli „Gloobuse” näitleja, mängis Shakespeare’i peaosi.