HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL (0)

1 Hindamata

Laekvere Põhikooli
9. klassi õpilase
LAURA KARU
referaat
HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL
Laekvere
2015
SISUKORD

SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3

EELLUGU ……………………………………………………………………………..4

OSAPOOLED………………………………………………………………………….5
3.1 Punaarmee…………………………………………………………………………5
3.2 Süd …………………………………………………………………………………5
3.2.1 Operatsioon Blau ............................................................................................6

SÕJAKÄIK…………………………………………………………………………….7
4.1 Rünnak algab………………………………………………………………………7
4.2 Blau tõeline algus…………………………………………………………………..7
4.3 Sakslaste tung Stalingradi alla……………………………………………………...8
4.4 Teine rünnak……………………………………………………………………….8
4.5 Kolmas rünnak……………………………………………………………………..8
4.6 Rünnakute lõpp………………………………………………………………….....9

KOKKUVÕTE………………………………………………………………………..10

KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………...11
SISSEJUHATUS
II maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal. Sõda keerles enamasti Nõukogude Liidu ja Saksamaa ümber. Selle sõja üks suuremaid pöördelahinguid on Stalingradi lahing 1942-1943. aastal Nõukogude Punaarmee ja Saksa armee Süd vahel. Lahing toimus Nõukogude Liidu pinnal, Stalingradi linnatänavatel. Hukkus palju sõdureid ja ka tsiviilisikuid. Hävitati palju elamiskõlblikke maju. Linn tehti maatasa ainult selle pärast, et kumbki diktaator ei tahtnud kaotada linna, mis oli Nõukogude Liidu patriotismiga lahutamatult seotud. Hitler tahtis kätte saada linna, mis oli vastase nimeline. Stalin ei tahtnud sellest lahti öelda ning käskis linna viimse veretilgani kaitsta.
Tänapäeval on Stalingradi asemel Volgograd , mis on suuruselt kolmas linn Venemaa pinnal.
Referaadis on käsitletud lahingu kõik etapid. Alates eelloost kuni sakslaste alistumiseni välja. Kirjeldatud on sõjalisi operatsioone Blau ja Koltso, osapoolte eesmärke ja suurusi ning loomulikult ka sõjakäiku.
Stalingradi lahingu kaotus oli Hitleri suurim lüüasaamine idarindel, mis viis ka tema valitsemis-aja lõpule. Peale seda lahingut läks sakslastel sõjas aina halvemini. Nad kaotasid veel lahinguid ja Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945. aastal.
Stalingradi lahing oli nii suur vastasseis kahe suurriigi vahel, et sellest tehti 2013. aastal ka 3D film .
EELLUGU
23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa pakti, mida kutsutakse Molotovi-Ribbentropi paktiks. See oli vastastikuse abistamise leping, vähemalt teadsid nii teised riigid Euroopas. Kuid peale Nõukogude Liidu ja Saksamaa ei teadnud keegi, et sellel paktil oli ka salajane protokoll , mis hõlmas Euroopa jagamist. Pandi paika piirid, kus tahavad suurriigid oma mõjuvõimu laiendada. Nõukogude Liidule pidi jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina alad. Teine pool piirist pidi jääma Saksamaale ja Poola jagati kahe riigi vahel pooleks.
Selle paktiga oli Saksamaa saanud endale liitlase, mis tähendas, et oli aeg vallutama hakata. Sügisel selgus teistele riikidele, et paktil oli olnud salajane protokoll. Ja varsti oligi Hitler vallutanud pool Euroopat, kuid nagu öeldakse „ süües kasvab isu“. Nii toimus 1941. aastal rünnak Nõukogude Liidule, mille ründamine oli Hitleril mõttes olnud juba 1940. aasta juulist saadik. Stalin polnud selleks rünnakuks valmis. Arvan, et tema lootis pakti peale, mis nägi ette üksteise abistamist, mitte ründamist. Nii ründas Nõukogude Liit vastu ja algas venelaste Suur Isamaasõda sakslaste vastu.
Kuid Hitler oli aega valesti planeerinud, sest enamus rünnakuid toimusid sügisel, kui sügis-vihmad olid Nõukogude Liidu alad muutnud porimülkaks. Sõjalised operatsioonid on sedasi võimatud. Seega olid oktoobriks sakslaste pealetungid seiskunud. Saksa sõdurid olid kurnatud, kuid Hitler ei lubanud vägedel lahkuda, mille tõttu olid sõdurid sunnitud jääma Nõukogude Liidu aladele terveks talveks. Kahjuks oli 1941. aasta talv viimase 140 aasta karmim ja sakslastel polnud piisavalt varustust ega sooja riietust. Paljud sõdurid külmusid surnuks, paljudel amputeeriti jäsemeid. Saksa väed olid kaotanud peaaegu miljon ja Punaarmee ligikaudu 650 000 meest. Lõpuks taanduti. Nii Stalingradi kui Kaukaasia pealetungid olid ebaõnnestunud. Saksa väed taastati 1942. aastaks. Ka Nõukogude Liidu väed kasvasid.
OSAPOOLED
Punaarmee
Nõukogude Liit oli sõlminud Atlandi harta USA ja Suurbritanniaga, mis oli Hitleri-vastane koalitsioon. Sakslaste pealetungi eel suutsid nad evakueerida u 1500 tähtsaimat sõjatööstusega seotud ettevõtet. Punaarmee suurus oli vähenenud ja oli vaja uusi väejuhte, uut varustust ja loomulikult uusi sõdureid. Peamine põhjus, miks armee suurus oli vähenenud, oli see, et Stalin üritas saada lahti kõikidest ohtudest, mis oleks võinud ta troonilt tõugata. Lisaks oli operatsiooni Barbossa ajal sõdurite arv tunduvalt vähenenud. Punaarmeel olid olnud küll väga suured reservid , kuid mitte piiramatud. Nende armeesse kuulus 1,7 miljonit meest ja 2300 tanki . Pealekauba veel 81 laskur-, 62 tankibrigaadi ja 12 ratsadiviisi.
Stalin esitas plaani, mille kohaselt tuli ette võtta üldpealetung Leningradist Musta mereni, et vabastada sakslaste kätte läinud alad. Stalin kartis , et sakslased ründavad paremalt poolelt, sest Moskva oli olnud kõige tähtsam sihtmärk.
Süd
Saksamaa oli sõlminud Kolmikpakti Jaapani ja Itaaliaga, mille kohaselt tehti koostööd. Saksamaal oli suurim armeegrupp Wehrmacht , kuid peale Barbossat olid sõjameeste numbrid vähenenud. Operatsiooni Blau viis läbi armeegrupp Süd, armeegrupid Mitte ja Nord jäid samal ajal kaitsepositsioonidele. Lisaks olid sakslaste käsutuses ka Itaalia, Rumeenia ja Ungari sõdurid. Sakslaste sõjavägi oli miljoni mehe suurune, liitlastelt saadi juurde 300 000 meest. Teljeriikide sõdureid on kokku rohkem kui 1,3 miljonit. Lõplik Süd koosnes 45 jalaväe-, 11 tanki, 4 kergejalaväe-, ja 5 motoriseeritud diviisist. Armeegrupp Süd jõudis samu diviise analüüsides järeldusele, et „kokkusulamata koosseisu, vähese lahingukogemuse ja väljaõppe puudujääkide tõttu pole 1942. aasta suvesõjakäiguks mõeldud väeosade võitlusvõime võrreldava tasemega, mis oli omane väeosadele Ida sõjakäigu algul. Ka mobiilsetel väeosadel puudub selline paindlikkus , vastupidavus ja läbimurdevõime, mis iseloomustas neid aasta eest.“
Hitleri eesmärk oli kätte saada need piirkonnad, mis varem polnud õnnestunud. Ta oli kindel, et Punaarmee oli kokkuvarisemise äärel, mis tähendas, et taandumisest polnud juttugi. Otsustati tugevdada positsioone läänes. Idas loodeti rohkem liitlaste peale.
Operatsioon Blau
1940-ndatel aastatel oli majanduslikult võimsaim riik USA, aga Suurbritanniale kuulus maailma suurim impeerium . Hitler tahtis vallutada mõlemad, kuid ta teadis, et lääne koalitsiooni purustamiseks läheb vaja suuremat sõjaväge ja rohkem masinaid. Mis tähendas, et Punaarmee oli vaja eemaldada ning Kaukaasias asuvad naftavarud kätte saada. Saksamaal olevatest varudest poleks saanud võtta ette seda kurnavat sõda lääneliitlaste vastu. Nii seati esimeseks eesmärgiks naftavarude kättesaamine Kaukaasias ja teiseks Punaarmee rivist välja ajamine . Operatsiooni nimi on Blau, mille tegemisel lähtuti Barbossast ( eelnenud rünnak). Seekordki üritati võit saavutada vaid üheainsa sõjakäiguga.
SÕJAKÄIK
Hitler alustas 1942. aasta juunis suvist pealetungi Nõukogude vägede vastu. Peamine eesmärk oli ikka naftavarude kättesaamine Kaukaasias. Kaukaasia naftamaardlates nähti, et Punaarmee oli puuraugud hävitanud. See oli väga halb, sest enda varud olid otsa saamas. Edasine pealetung oli edukas vaid augustini , kuni jõuti Stalingradi linnani.
Rünnak algab
Stalingradi linnale lähenedes tundus sõduritele, et nad suudavad linna vallutada peale lühikest võitlust. Kahjuks oli maastik manööverdamiseks päris keeruline. Lisaks takistasid tankide edasipääsemist suured tehased ja elamurajoonid.
Stalingradi linn on pikliku kujuga linn, mis asub Volga jõe kaldal . Volga jõe tõttu ei saanud kasutada tavapärast sissepiiramise taktikat. Võeti vastu otsepealetung kesklinnale. 14. septembril kell 6:30 algas sakslaste pealetung kesklinna. Ägedast vastupanust hoolimata saavutati oma eesmärgid. Kuid juba siis ilmnesid märgid, mis näitasid, et võitlus läheb aina raskemaks.
Blau tõeline algus
Armeegrupp Süd alustas operatsiooni Blau 28. juunil. Sakslased valmistusid kiiresti, sest ei tahtnud, et Stalin plaanidest teada saaks ja järele jõuaks. Stalin uskus, et peamine rünnak toimub Moskvale , kuid juulis selgus, et sakslased otsustasid alustada lõunast. Süd jagati kaheks: A ja B armeegrupiks. Esimene pidi suunduma Kaukaasiasse ja teine Volga äärde.
Senise sõjakäiguga oli suudetud algset edu säilitada nagu ka eelmisel suvel. Augustiks olid väed jõudnud Stalingradi ja Volga äärde. Sakslased võtsid vangi üle 625 000 sõduri ja 7000 tanki. Ise kaotati u 200 000 meest. Nende edu seisnes selles, et Nõukogude Liit oli otsustanud taanduda ja mitte võidelda. Sakslaste arvates oli Punaarmeele tugev löök seegi, et vallutatud oli suur ala ja venelased olid nii nõrgad, et pidid taanduma. See ei olnud piisav, et Punaarmeed rivist välja ajada. Vähemalt jäi Hitlerile selline mulje.
Armeegrupp A sai järgmise ülesande: oli vaja hävitada Nõukogude Liidu armeed Musta mere ääres ja koht hõivata. Armeegrupp B pidi vallutama Stalingradi. Stalin vaatas pealt, kuidas väärtuslikud tööstusressursid sakslaste kätte langesid . Sakslased olid kindlad, et Punaarmeel pole piisavalt reserve, mis viitas Nõukogude Liidu lõpule.
Sakslaste tung Stalingradi alla
Armeegrupp B hakkas liikuma Stalingradi suunas, et seda vallutada. Punaarmee otsustas kaitse ümber korraldada. Kohale toimetati lisajõude teiselt poolt jõge, kuid kahjuks oli see halb otsus, sest kaotati 75% neist meestest.
Peale seda oli kogu tähelepanu suunatud Stalingradile. Saksamaa ründas uuesti. Seekord võitles ka Nõukogude Liit vastu. Sakslastel oli vaja aina suuremat jõudu linna vallutamiseks, sest Stalin oli kõikidele ohvitseridele öelnud sõnad „mitte sammugi tagasi“.
Teine rünnak
Teine rünnak algas 27. septembril 1942. Sakslased teadsid, et peagi on tulemas vene talv. Aega oli vähe, sõdurid tahtsid alla anda ja võitlus hakkas vaibuma. Sakslased paiknesid ümber ja Punaarmee säilitas kontakti idakaldaga, kust tulid laskemoon, uued mehed ja toit. Sinna saadeti haavatud sõdurid, tavainimesed ja sõjavangid . Punaarmee otsustas tagasi saada Mamai kurgaani, rünnates vastu. Sakslased suutsid hävitada kaks Nõukogude diviisi. Punaarmee tugevdas Kagurinnet e Stalingradi rinnet, mis pidi linna kaitsma. Võitlus kestis 2 päeva, kuni lõpuks suudeti Saksa vägede pealetung peatada.
Kuid sakslased olid visad ja ründasid uuesti. Punaarmee sai käsu minna vasturünnakule, kuid ei suutnud, sest neid ründas sakslaste parim tankidiviis. Nii jõudsid sakslased töölislinnakusse. Stalingradi vallutamine muutus Hitleri kinnisideeks, ehkki oleks tulnud lõpetada.
Punaarmee elas selle rünnaku üle, kuid nüüd oli võidujooks, kes jõuab enne ettevalmistustega lõpule. Sakslased plaanisid vallutada linna kolmanda rünnakuga ja venelased tugevdasid oma kaitseliine.
Kolmas rünnak
Lahingu kolmas etapp oli kõige kriitilisem. Hitler otsustas operatsiooni Blau ümber korraldada. Kaukaasia naftavarud jäid kõrvale. 14. oktoobril anti välja käsk , mille kohaselt peatati kõik operatsioonid Ida-Euroopas ja keskenduti Stalingradile ja Kaukaasiale. Nüüd sai näha, kas suvisel pealetungil üldse mõtet oli.
Punaarmeele anti korraldus rünnata ja sakslased ajada eemale. See tabas sakslasi ootamatult, nad taandusid u 300 meetrit, kuid tulemuseks oli vaid ummikseis, mille tõttu oli Stalingrad muutunud Hitleri ainsaks mõtteks. Sakslaste vasturünnak oli väga tugev. Nad suutsid piirata sisse traktoritehase ning Punaarmee ei tulnud seda enam kaitsma, sest kui ta oleks kaitset vähendanud mõnes teises kohas, oleks Saksamaa just seal rünnanud. Saksamaa tungis edasi. Nõukogude kaitseliin tõrjuti kõikjal tagasi ja liiguti edasi veel 2 kilomeetrit. Sakslased jätkasid halastamatut survet . Jõuti Volga kaldale.
Peale 24. oktoobrit läks ilm tunduvalt külmemaks ning armeed olid kurnatud. Operatsioonid hakkasid vaibuma. Selleks ajaks oli 90% linnast sakslaste käes. Pealekauba hoiti Punaarmeed pideva tule all. Sakslased olid hävitanud seitse venelaste diviisi. Nõukogude pool valmistus vastu ründama. Nii piirati sisse 250 000 Saksa sõdurit. Hitler pidas paremaks, et nad ei üritaks põgeneda. Detsembris 1942 hakkasid sakslased taganema. Sissepiiratud sõdurid jäeti saatuse hooleks.
Rünnakute lõpp
Aastavahetusel algas üldpealetung Stalingradile. Venelased see-eest plaanisid Saksa sõdurid hävitada. 7. jaanuaril 1943 hakkasid sakslased taanduma. Peamiselt halbade ilmaolude ja kehvade teevõrkude tõttu. Kui mõisteti, et piiramisrõngast pole pääsu, otsustasid enamus sõduritest alla anda. Need, kes ei tahtnud kapituleeruda, saadeti Siberisse või tapeti kohapeal. 108 000-dest lahingus ellujäänust nägi II maailmasõja lõppu vaid 5000.
Stalingradi lahing oli lõppenud. Venelased võitsid ja sakslased kaotasid. See oli Hitleri suurim lüüasaamine idarindel.
KOKKUVÕTE
Stalingradi lahing kestis 1942. aasta 28. juunist 1943. aasta 2. veebruarini. Lahing kestis 199 päeva ja hukkus üle 2 000 000 mehe. Linnatänavatel peeti metsikuid lahinguid. Esialgu oli ülekaal Saksa vägede poolel, nad olid vallutustega jõudnud Stalingradi alla ja päris palju venelasi oli sisse piiratud. Ning kohe, kui Stalin oli andnud käsu „mitte sammugi tagasi“, hakkasid Punaarmeelased linna raevukalt kaitsma. Saksa sõdurite seisund aina halvenes. Isegi, kui sakslased üritasid võtta venelased piiramisrõngasse, osutus olukord vastupidiseks, mis tähendab, et üle 108 000 Saksa mehe piirati sisse. Neist vaid 5000 pääses eluga, ülejäänud tapeti või saadeti Siberisse. Sakslased alistusid 2. veebruaril 1943. aastal.
KASUTATUD KIRJANDUS
Kirjalikud allikad

Peter Antill „Stalingrad 1942“. Koolibri 2009.
„II maailmasõja täpne ja näitlik teejuht“. Varrak 2010, lk 190-194.

Internetiallikad

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 7 allalaadimist

HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL #10

HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LauraKaru Õppematerjali autor

Hitleri suurim lüüasaamine idarindel. II maailmasõda.

armee stalin stalingradi sakslased hitler pealetung operatsioon sõdurid kaukaasia HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Stalingradi lahing - põhjalik referaat

terviklikuma pildi. 1939. aastal, kui Saksamaa väed Poolasse tungisid algas 20. sajandi laastavaim sõda II maailmasõda. Esimestel sõja-aastatel sõdisid Euroopas Saksamaa ja NSVL Lääneriikide vastu. Seda kinnitas ka MRP leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NL välisministrite vahel. Kirsiks tordil oli MRP-le lisandunud ülisalajane protokoll, mis määras ära nii mõnegi riigi saatuse. Maailmasõja algusaastad oli palju tõotavad- nii Saksamaa kui Nõukogude Liit tegutsesid MRP järgi. Hitleri pikaajaline soov sakslaste eluruumi laiendada oli täitumas. Ka NSVL okupeerimised täitsid Stalini eesmärki. Paraku hakkasid rolli mängima kahe suurriigi juhtide karakterid. Üldiselt võib Hitlerit ja Stalinit üsna sarnasteks pidada, kui arvestada nende minevikku: mõlemad on olnud vangis ning osalenud sõjas. Käsitlemata ei saaks jätta ka riigijuhtimist, mida iseloomustas türannilik valitsemisviis.

Ajalugu

docx

Teise maailmasõja lahingud

sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla (NSV Liidu kallaletung Poolale)

Ajalugu

doc

II maailmasõja sõjasündmused, Barbarossa

SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri.

Ajalugu

odt

Stalingradi lahing

vahemaa saksamaaga oli jäänud pikaks, lisaks sellele ei olnud enamud sõduritel talvevorme ning teed muutusid lume ja vihma tõttu järjest raskemini läbitavaks. Tagasilöökide tõttu hakkasid sakslased taanduma ning 1942. veebruarik olid nad alg rindele juba suhteliselt lähedal. Stalingradi lahingu eel Sakslased ei andnud alla ning hakkasid uut lahingut planeerima. Oodati sobivamat aastaaega ja ilmastikku, et sõdurite varustamine saaks toimuda efektiivsemalt. Hitleri Saksamaa oli eelisseisus, sest nad olid suutnud vallutada paljud Nõukogude Liidu alad. Siiski raskendas maksimaalset tugevat rünnakut laialivalguv pikk rindejoon. Usa liitumine sõjaga pani Saksamaa halba olukorda, kuna nüüd võis tekkida olukord, et peab sõdima mõlemat rindelt. Sellise olukorra vältimiseks tuli venelaste vastupanuvõimet halvendada. Suurte kautuste tõttu operatsioon bardossal ei saadud enam korraldada pealetungi terve rine ulatuses

Ajalugu

docx

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED: II MAAILMASÕDA

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED. II MAAILMASÕDA 1. II Maailmasõja põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda

Ajalugu

docx

Sõjasündmused 1941-1945

SÕJASÜNDMUSED 1941 - 1945 SISUKORD 1. SÕDA SAKSAMAA JA NSV LIIDU VAHEL Teise maailmasõja algul tegutsesid Saksamaa ja NSV Liit üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu ja andis selle nime plaan Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt: tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud

Ajalugu

odt

Teine Maailmasõda

1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud) 2.1933 a. - Saksamaa astus Rahvasteliidust välja 3.1936 a. - Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu 4.1936 a. juuli Puhkes Moskva ülestõus 5.1936 a. - puhkes Hispaania kodusõda 6.13.03.1938 Austria ansluss 7.1938 a. september nõudis Hitler Skandinaavia loovutamist 8.29.09.1938 a. - sõlmiti Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) 9.14.03.1939 a. - Slovakkia kuulutas end iseseisvaks (Saksamaa õhutusel) 10.23.03.1939 a. - Saksamaa viis oma väed Klaipedasse 11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat 12.1939 a. aprill Franco kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur II MS algus 1939-1941 ·MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks

Ajalugu

pptx

Teine maailmasõda

Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema.  2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.  3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et  II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja sõjatandrid

Ajalugu

Rohkem sarnaseid