Kambodža (0)

Kambodža
Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituut
Rekreatsiooni geograafia - Tallinn 2012

Sisukord

Sisukord 1
Kambodža 2
Riigi nimi 2
Loodus 2
Pinnamood 3
Kliima 3
Veestik 4
Taimestik 4
Loomastik 5
Haldusjaotus 5
Rahvastik 6
Phnom Penh 6
Nime päritolu 6
Ajalugu 6
Kliima 7
Rahvastik 7
Arhitektuur 7
Ajalugu 9
Ângkôri peatempel Angkor Wat 9
Punased khmeerid 9
Kambodža kodusõda 10
Kasutatud allikad 12

Kambodža

Kambodža on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel.
Kambodža piirneb läänest Tai (803 kilomeetrit ühist riigipiiri), põhjast Laose (541 km), idast Vietnami ( 1228 km) ja lõunast Tai lahega (443 km rannajoont ). Riiki läbib Mekongi alamjooks.

Riigi nimi

1953–1970 Kambodža Kuningriik
1970–1975 Khmeeri Vabariik (Lon Noli võimu ajal Prantsuse Vabariigi eeskujul)
1975–1979 Demokraatlik Kampuchea (punaste khmeeride võimu all)
1979–1989 Kampuchea Rahvavabariik (Vietnami toetatud valitsuse all)
1989–1993 Kambodža Riik ( neutraalne nimetus ajaks, mil otsustati, kas taastada monarhia või ei)
alates 1993. aastast Kambodža Kuningriik

Loodus

Geograafiliselt jaguneb Kambodža kuueks piirkonnaks : põhjaosas paikneb troopilise metsaga kaetud mäestik, kirdes troopilise metsaga kaetud ning rikkaliku loomastiku ja taimestikuga platoo, keskosas on madalal keskplatoo, kus kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja ube, ning lõunaosas on liivarannad ja tegeldakse kalapüügiga.

Pinnamood

Umbes kolmveerandi Kambodžast moodustab Mekongi–Tônlé Sabi tasandik, mille kõrgus merepinnast ei ületa üldjuhul 100 meetrit. See hõlmab riigi kesk- ja kaguosa.
Riigi äärealadel paiknevad madalad mäed. Riigi idapiir Vietnamiga on samuti mägine ja selle moodustab Lõuna-Vietnami keskkõrgustik.
Läänes, Lõuna- ja Edela-Kambodžas, asuvad Kardemonimäed, mis kulgevad loode-kagu suunas. Seal paikneb ka riigi kõrgeim tipp Phnom Aural (1771, teistel andmetel 1810 m üle merepinna). Selle naabruses asub Elevandipiirkond, mis on mõnevõrra madalam, kuni 1000 meetrit kõrge. Need piirnevad kitsa rannikutasandikuga, mis oli ülejäänud riigist suuresti isoleeritud enne Kampong Saomi sadama (endine Sihanoukville) ning raud- ja maanteede rajamist 1960. aastatel.
Riigi põhjapiiril asuvad Dangreki mäed, mille veelahe on Kambodža ja Tai piir. See tõuseb keskmiselt 500, kõrgeimad tipud 700 meetrini.

Kliima

Kambodžas valitseb lähisekvatoriaalne mussoonkliima. Aastaajad võib jagada kaheks: suvi (mai–september) ja talv (november–märts). Suvel toob lõunast, Tai lahelt ja India ookeanist puhuv tuul kaasa rohkelt sademeid. Talvel sajab vähe ja tuul puhub põhjast, maalt.
Temperatuur jääb aasta läbi 21–35 °C vahele. Kõige külmema kuu (jaanuari) keskmine temperatuur riigi keskosas on 22 °C, kõige kuumema kuu (aprilli) keskmine 28 °C ja aasta keskmine temperatuur 25 °C. Absoluutne maksimum tõuseb sageli üle 32 °C ning võib vahetult enne vihmaperioodi algust jõuda 38 °C-ni. Talvel langeb soojus harva alla 10 °C.
Aasta keskmine sademete hulk on kogu riigis 1000–2000 mm, kuid üksikutel aastatel võib sademeid olla nii märgatavalt rohkem kui ka vähem. Sademete hulk ei sõltu niivõrd asukohast kui kõrgusest: kõrgemal sajab rohkem. Enim sajab riigi edelaosas, kus mere kaldal on kõrged mäed. Seal võib sademete hulk ulatuda isegi 5000 mm aastas. Enamik sellest aga voolab kohe merre tagasi, mitte põhja poole Tonlé Sabi piirkonda. Sademerohkeimad kuud on september ja oktoober, ning -vaeseimad jaanuar ja veebruar. Kambodža külastamiseks on parimad kuud novembrist jaanuarini, kui õhuniiskus ja temperatuur on madalamad.
Õhuniiskus on kõikjal suur, olles öösel aasta ringi 90% ringis . Päeval võib see kuivaperioodil langeda pisut alla 50%.
Taifuunid, mis sageli Vietnami rannikut laastavad, jõuavad Kambodžasse harva. Küll aga käivad suvise ajaga kaasas ulatuslikud üleujutused Phnom Penhi ja Tônlé Sabi piirkonnas.

Veestik

Kambodža suurim jõgi on Mekong . Ehkki jõgi suubub Lõuna-Hiina merre väljaspool Kambodžat, Vietnamis, algab selle delta juba Phnom Penhi juures. Jõgi on laevatatav kogu riigis.
Enamik riigist kuulub Mekongi valglasse. Ainult riigi edelarannikul on väike piirkond, mida eraldavad muust riigist Kardemonimäed ja Elevandipiirkond ning kust jõed voolavad otse merre.
Kambodža suurim järv on Tônlé Sab, mis on ka suurim mageveejärv Kagu-Aasias. See on Mekongiga ühenduses Tônlé jõe kaudu, mis ühineb Mekongiga Phnom Penhis. Järve keskmine veetase võib langeda 1–1,5 meetrini ja pindala 2500– 2700 ruutkilomeetrini. Kui vihmad tõstavad Mekongi taset, hakkab Tônlé Sabi jõgi septembris- oktoobris tagurpidi voolama, Tônlé Sabi jõe veetase tõuseb 9–15 meetrini ja pindala 15 000 – 25 000 ruutkilomeetrini. See väldib ka üleujutusi allpool Phnom Penhi. Kui Mekongi tase alaneb , hakkab jõgi taas põhjast lõunasse voolama.
Phnom Penhis jaguneb Mekong neljaks ja seda tuntakse Nelja Näona (Chattomukh): kirdest voolab linna sisse Mekong, loodes on Tônlé Sab ning linnas algab Mekongi delta jõe jagunemisega kahte harusse (Mekong ja Basak).

Taimestik

Kambodžas on mitmekesine taimestik ja loomastik, millest enamik on koondunud Tônlé Sabi järve äärde. Kambodža aladel kasvavad banaan, kautšuk, kookos, kapok , mango ja apelsin .
60% Kambodžast katab mets. 1970. aastast on vihmametsa osakaal maharaiumise ja põletamise tõttu drastiliselt langenud.
Rahvusvaheline Looduskaitseliit on paljud liigid kandnud metsade hävitamise, salaküttimise, ebaseadusliku kaubanduse, liigse põllunduse või kalastamise tõttu ohustatud liikide nimekirja.

Loomastik

Kambodžas leiab loodusest punahunte, elevante , hirvi, pantreid, karusid ja tiigreid, lindudest kormorane, kurgi, papagoisid, faasaneid, samuti arvukalt mürkmadusid. Metsa kadumine, mineerimine ja reeglistamata küttimine on riigi loomastiku mitmekesisust järsult vähendanud.

Haldusjaotus

Nr
Linn või provints
Pindala (km2)
1
Bântéay Méan Cheăy provints
6679
2
Bătdâmbângi provints
11 072
3
Kâmpóng Chami provints
9799
4
Kâmpóng Chhnăngi provints
5521
5
Kâmpóng Speu provints
7017
6
Kâmpóng Thomi provints
13 814
7
Kâmpôti provints
4873
8
Kândali provints
3568
9
Kaôh Kŏngi provints
11 160
10
Kêbi provints
335
11
Krâchéhi provints
11 094
12
Môndôl Kĭri provints
14 288
13
Ŏtdâr Méan Cheăy provints
6158
14
Pailĭni provints
803
15
Pealinn Phnom Penh
290
16
Preăh Seihânŭ provints
868
17
Preăh Vĭhéari provints
13 788
18
Poŭthĭsăti provints
12 692
19
Prey Vêngi provints
4883
20
Rôtânăh Kĭri provints
10 782
21
Siĕm Réabi provints
10 299
22
Stœ̆ng Trêngi provints
11 092
23
Svay Riĕngi provints
2966
24
Takéo provints
3563
Kambodža on halduslikult jagatud pealinnaks ( reach theani) ja 23 provintsiks (khétt), mis on 1. järgu haldusüksused. Provintsid on omakorda jagatud 26 munitsipaliteediks ja 159 piirkonnaks ning pealinn 8 khan'iks.
1. järgu haldusüksused

Rahvastik

Kambodžas elab ligi 15 miljonit inimest, kellest 80–90% moodustavad khmeerid. Ülejäänud 10–20% rahvastikust on põhiosas tailased, vietnamlased ja hiinlased . Arvestades, et Kambodža aastane iive jääb 2,4% kanti, on ennustatud, et aastaks 2020 on kambodžalaste rahvaarv jõudnud 20 miljonini.
Khmeerid on Kambodža alad asustanud 2. sajandil. Aja jooksul on nad segunenud jaavalaste, malaide, tailaste, vietnamlaste ja hiinlastega. Vietnamlased moodustavad vähemusrahvustest elanike põhiosa. Neil on suur roll kalastamises ja ehitamises.
19,5% Kambodža elanikest elab linnades.

Phnom Penh

Pindala: 290 km²
Elanikke: 1 325 681 (2008)
Phnom Penh (khmeeri ភ្ន៓ពេញ) on Kambodža pealinn ja suurim linn, samuti Phnom Penhi provintsi keskus. Phnom Penh on riigi majanduslik, tööstuslik, kultuuriline ja ajalooline keskus. Koos Siĕm Réabiga on ta ka ka riigi peamine turismi sihtpunkt .
Phnom Penh asub Kambodža lõunaosas kohas, kus Tônlé Sabi jõgi suubub Mekongi jõkke.

Nime päritolu

Legendi järgi olevat 1372. aastal Penhi-nimeline vana naine leidnud Mekongi jõe kaldalt viis Buddha kuju. Austuse märgiks ehitas ta lähedalasuva mäe otsa nende jaoks pühamu ja sinnasamma tekkinud linn sai selle järgi nimeks Phnom Penh (Penhi mägi).

Ajalugu

Phnom Penhi ümbrus on olnud asustatud vähemalt 2000 aastat. Ajalookirjutuses on linna mainitud 15. sajandil Krong Chaktomuki (Nelja näoga linn) nime all, mis viitab linna asukohale, kus Mekongi, Hâu Giangi ja Tônlé Sabi jõgi ristuvad, moodustades X-tähe.
1430. aastatel valiti Phnom Penh Ângkôri asemel uueks pealinnaks. Phnom Penhi asukoht oli parem – Mekongi jõe kaudu sai kaubavahetust arendada Hiina ja Laosega, samuti pakkus Tônlé Sabi jõgi ühendust kalarikka Tônlé Sabi järvega.
16. sajandiks oli Phnom Penhist saanud piirkonna majanduslik keskus, millel olid eriti tugevad kaubanduslikud sidemed Indoneesia ja Hiinaga. 17. sajandiks olid aga Vietnami sissetungid khmeeride alale lõiganud ära linna pääsu merele ning lõunasse liikunud Hiina kaupmehed hakkasid piirkonnas monopoli haarama. Khmeeri kuningriigist sai puhver Tai ja Vietnami vahel ning 1772. aastal põletasid tailased Phnom Penhi maha. 1863. aastast oli Phnom Penh Prantsusmaa protektoraadi all. Kui prantslased 1953. aastal lahkusid, oli linn saanud tänapäevase ilme.
Riigipea ja kuningas Norodom Sihanouki juhtimisel hakkas linn kiiresti kasvama. 1975. aastal jõudis Kambodžasse Vietnami sõda. 17. aprillil 1975. aastal võtsid linna üle punased khmeerid. Radikaalse sotsiaalse programmi käigus deporteeriti linna elanikud maale ning tapeti kümneid tuhandeid inimesi. 1979. aastast, kui režiim oli kukutatud, hakkasid pagendatud elanikud Phnom Penhi tagasi pöörduma ning linn hakkas taastuma.

Kliima

Phnom Penhi kliima on aasta läbi kuum, erinedes aastaajati minimaalselt. Temperatuur jääb 10–38 °C vahele. Maist oktoobrini toovad edelast puhuvad mussoonid Tai lahelt ja India ookeanilt kaasa rohkete sademetega vihma ning temperatuur võib tõusta kuni 40 °C-ni, novembrist märtsini loovad kirdesuunast puhuvad mussoonid kuivema ja jahedama aja, mil temperatuur võib langeda isegi 22 °C-ni. September ja oktoober on sademeterohkeimad kuud, jaanuar ja veebruar aga -vaeseimad.

Rahvastik

2008. aastal elas Phnom Penhis 1 325 681 inimest, rahvastiku tihedus oli 4571 inimest ruutkilomeetri kohta. Aastane rahvastiku kasv on 1998.–2008. aastani olnud 2,82%.
Phnom Penhi põhielanikkonna moodustavad khmeerid. Esindatud on ka suured vietnamlaste ja hiinlaste kogukonnad .
Ametlik religioon on theravaada budism , mis on ka levinuim, kuid lisaks praktiseeritakse islamit ning 1993 aastast alates on hakanud tõusma ka kristluse osakaal.
Kuigi ametlik keel on khmeeri keel, räägitakse laialt ka inglise ja prantsuse keelt.

Arhitektuur

Phnom Penhi vanim ehitis on Wat Phnom, mis pärineb 1373. aastast. 1443. aastal loodud Wat Ounalom on praegune Kambodža budismi peamine keskus. Põhilised turismiatraktsioonid on Kambodža kuningapalee kompleks koos Hõbepagoodiga, mis on loodud 1800-ndate keskel.
Phnom Penh on oma tänapäevase väljanägemise saanud Prantsusmaa prorektoraadina. Linna tänavad on suhteliselt lihtsa ülesehitusega: suurimad tänavad liiguvad põhjast lõunasse ning idast läände, peamine vaatamisväärsuste ja aktiivse elu kese jääb Tônlé Sabi jõe äärde idaossa. Peale lihtsa tänavate süsteemi pärinevad sellest ajastust veel Kambodža rahvusmuuseum, Prantsuse villad , kirikud ja juugendlik turuhoone Phsar Thom Thmei.
Pärast riigi iseseisvumist 1950ndatel hakkas linn kiiresti kasvama. Kuningas Sihanouk soovis linna esinduslikumaks muuta, mistõttu hakati ehitama uusi hooneid . Noored, tihti Prantsusmaal koolituse saanud khmeeri arhitektid said võimaluse konstrueerida hooneid "uue khmeeri arhitektuuri" vaimus . Nende loomingus oli Bauhausi , Euroopa postmodernse arhitektuuri ja Ângkôri traditsiooniliste elementide mõju. Kuni 1970. aastateni ehitati Preah Suramariti rahvusteater (1966), Kuninglik Khmeeri Ülikool (1960), võõrkeelte instituut ja rahvuslik spordikeskus. 1950.–1960. aastatel tegeldi aktiivselt ka elamuehitusega. Praegu on paljud selle aja pargid hävitatud, et teha ruumi suurematele hoonetele.
Punaste khmeeride režiimi meenutab Phnom Penhis ja selle ümbruses mitu monumenti ning memoriaali: Tuol Slengi genotsiidimuuseum (endine keskkool, mida kasutati kontsentratsioonilaagrina) ja Choeung Eki genotsiidikeskus.

Ajalugu

Esimene riik tänapäeva Kambodža alal oli Funan, mis hõlmas enamiku Kagu-Aasiast. See riik püsis 3.–6. sajandini. Riigi juhtkonna rahvuslik päritolu ja keel ei ole täpselt teada. On oletatud, et nad olid khmeerid. Funan oli india kultuurist tugevasti mõjutatud ja sel ajal hakkas maal levima budism. Funanil olid lähedased suhted ka Hiinaga.

Ângkôri peatempel Angkor Wat

9. sajandil tekkis Khmeeri Impeerium, mille õitseng kestis 15. sajandini. Esialgu oli linna pealinnaks Ângkôr. Pärast tailaste rüüsteretke 1432 . aastal viidi see üle Phnom Penhi. Ângkôr jäeti peagi lõplikult maha ja kasvas džunglisse. Ebaedukad sõjad viisid riigi majanduse alla ja põhjustasid territoriaalseid kaotusi, kuid riik ise jäi püsima kuni 19. sajandi keskpaigani.
Aastal 1863 kuulutas Prantsusmaa Kambodža oma protektoraadiks. Samast aastast valitseb Kambodžas Norodomi dünastia, mille aitas võimule Tai. 1867 jagasid Tai ja Prantsusmaa Khmeeri riigi omavahel ära (Tai sai kaks provintsi ja Prantsusmaa ülejäänu) ning Norodomid jäid Prantsuse asumaa asevalitsejateks. 1906. aastal sõlmitud piirileppe järgi pidi Tai mõlemad endise Kambodža provintsid Prantsusmaale üle andma. Kambodža jäi osaks Prantsuse Indo-Hiinast kuni iseseisvumiseni aastal 1953. Teise maailmasõja ajal aastail 1941–1945 oli Kambodža okupeerinud Jaapan.

Punased khmeerid

Punased khmeerid oli Kambodža valitsev poliitiline partei aastatel 1975–1979, mida juhtisid Pol Pot, Ieng Sary, Son Sen ja Khieu Samphan.
Pol Poti režiim oli üks surmavamaid režiime 20. sajandil. Üks nende moto oli: "Sind hoida ei too mingit kasu ja sinu hävitamine pole mingi kaotus." Režiimi juht Pol Pot viis ühiskonnas ellu radikaalset agraar -kommunistlikku reformi, "linnadeta sotsialismi", kus linnaelanikud sunniti maale elama ning töötama ühismajandites ja teistes sunnitöö projektides. Kaotati raharinglus, kaubandusvõrk ja eraomand , suleti koolid, kaotati perekonna mõiste (seejuures abielluda võis vaid partei loaga). Vanemad kui kuueaastased lapsed võeti vanematelt ära ja suunati tööle.
Punaste khmeeride võimul olemise perioodi Kambodža ajaloos on nimetatud surmaväljade ajastuks , sest tapeti igaüks, kes julges mõne ettevaatamatu märkuse teha. Eriti suurt ohtu nähti senise valitsusega seotud inimestes ning haritlastes, kes hukati vähimagi kahtluse korral. Samuti hävitati etnilisi vietnamlasi, hiinlasi, taisid ja muid rahvusvähemusi, samuti kristlasi, muslimeid ja buda munki. Poliitilise režiimi ajal tapeti ligi 1,5 miljonit inimest (erinevatel hinnangutel 850 000 kuni 3 miljonit), laias laastus ligi neljandik-viiendik kogu elanikkonnast. Inimesi hukati, neid suri nälga ja hukkus sunnitööl.
Punaste khmeeride ideoloogia muutus aja jooksul. Algselt oli see ortodoksne kommunistlik partei ja Vietnami kommunistide juhtimise all. Partei muutus stalinistlikumaks ja antiintellektuaalseks pärast seda, kui Kambodžasse naasis rühm Prantsusmaal õppinud noori, nende hulgas ka tulevane parteijuht Pol Pot. Pärast 1960. aastat arendasid punased khmeerid oma unikaalseid poliitilisi ideid. Erinevalt enamikest marksistidest leidsid punased khmeerid, et talunik on proletariaat ja töölisklassi õige esindaja. 1970-ndatel tulid ideoloogiasse ka anti-kolonialistlikud ideed Prantsuse Kommunistlikult parteilt, kaugenedes Vietnami kommunistidest.
Nelja-aastase võimuloleku järel kõrvaldas punased khmeerid võimult 1979. aastal sisse tunginud Vietnami Sotsialistlik Vabariik. 1985. aasta paiku panid vietnamlased lääne liitlaste abiga Kambodža-Vietnami piirile maailma pikima miinivälja. 1990-ndatel tegutsesid punased khmeerid kui vastupanuliikumine Lääne-Kambodžas, nende organisatsioonid asusid Tais. Pol Pot suri 15. aprillil 1998 ja siis hääbus ka liikumine.
1979. aastal korraldati Kambodžas välisvaatlejate hinnangul sümboolne kohtuprotsess , millel mõisteti Pol Pot ja tolleaegne välisminister Ieng Sary tagaselja surma. 1990-ndatel anti paljudele punastele khmeeridele kokkuleppega amnestia . Punaste khmeeride kuritegude üle pidi algama 2001. aastal, kuid seda lükati pidevalt edasi. 2006. aastal leppisid Kambodža valitsus ja ÜRO kokku eritribunali moodustamises, et anda kohtu alla ligi kümme endist juhti. 2009. aasta veebruaris algaski kohtuprotsess, kus mõistetakse kohut viie punaste khmeeride juhi üle.
Punaste khmeeride režiimi jälgi säilitab praegu arvukalt memoriaale ja genotsiidimuuseume. Tähtsaim on neist Tuol Slengi genotsiidimuuseum – režiimi ajal vangilaagriks muudetud keskkool, millest liikus läbi ligi 17 000 inimest, kellest enamik hukati. Pealinna Phnom Penhi lähedal asuv Choeung Eki genotsiidikeskus on loodud kohale, kus asuvad punaste khmeeride käe all hukkunute massihauad.

Kambodža kodusõda

Kambodža kodusõda oli konflikt Kambodža Kommunistliku Partei (tuntud kui Punased khmeerid) ja nende liitlase Vietnami Demokraatliku Vabariigi (Põhja- Vietnam ) ja Rahvuslik Lõuna-Vietnami Vabastamise Frondi (NLF), mis oli suunatud Kambodža valitsuse jõudude vastu (pärast 1970 oktoobrit Khmeeri Vabariik), mida toetasid Ameerika Ühendriigid ja Vietnami Vabariik (Lõuna-Vietnam) aastatel 1967–1975. Seda kodusõda peetakse üheks osaks Teisest Indohiina sõjast (1960–1975), mis vallutas ka naaberriigi Laose Kuningriigi, Lõuna-Vietnami ja Põhja-Vietnami. Sõjas osales punaste khmeeride poolel umbes 100 000 sõdurit ja Vabariigi poolel umbes 250 000 sõdurit. Hukkus umbes 600 000 inimest ja vigastada sai umbes 1 000 000.
Põhja Vietnami kaasalöömine oli kavandatud kui oma baaside kaitse ida Kambodžas, USA oli soovis aega võita selleks, et võtta tagasi Kagu- Aasia ja kaitsta oma liitlast Lõuna Vietnami ning toetas sõda nii rahaliselt aineliselt kui ka ulatuslike õhu-pommirünnakutega.
Vabariiklik valitsus pärast viit aastat võitlust, mis purustas majanduse ja põhjustas näljahäda rahva hulgas, sai lüüa 17. aprill 1975 kui Punased khmeerid kuulutasid välja Demokraatliku Kambodža.

Kasutatud allikad

http://en.wikipedia.org/wiki/Cambodia
http://et.wikipedia.org/wiki/Kambod%C5%BEa
http://et.wikipedia.org/wiki/Kambod%C5%BEa_kodus%C3%B5da
http://et.wikipedia.org/wiki/Punased_khmeerid
http://et.wikipedia.org/wiki/Phnom_Penh
http://cambodiavacations.info/
http://journals.worldnomads.com/crustyadventures/photo/2/44/Laos/Luang-Namtha-rice-paddies
http://artsnap.org/category/cambodia/
http://www.ebusinessconsultant.co.uk/foreign-travel-advice/index.php?country=cambodia
12