Tead vaata ette... ...sest... selline mees, kes ei lkka enam edasi kuulumist parimate hulka ..on otsei kui jumalate vahemees ja sulane. Seisab henduses kas sellega mis asub tema enese sisimas, tnu millele on inimene rvetamata hestki naudingust, haavamatu valu ja vaeva poolt. Tabamatu mistahes lbusele. Kttesaamatu mistahes halbusele vistleja vistluses peamises. Kirgedest vitmata jmises.
valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult · kontrastsed tegelased · teised olid nip kõrval muidugi täielikud puupead · Toomas Nipernaadi oli töömees · Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. · Oma naise vastu oli aus · Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. · Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. · Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis · Rääkis sellest, et kunagi ei tasu maha matta oma unistusi, lootusi. Ära seda unusta. Ela hästi! Kuid mis on see hästi, sellele jättis ta vastamata. Sellele peab igaüks ise vastuse leidma. · tema rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste paikade · sümbolid · Tema lahutamatu kaaslane oli kannel, mida ta tihti mängis ja igal pool endaga kaasas kandis
Eriti kõrgelt hindab Aristoteles armastust. Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte tundeid. Ma arvan, et me kõik oleme erinevad, seega meid teevad õnnelikuks erinevad asjad. Mõnele piisab õnneks ka puhtast naudingust. Üks täiuslikumatest voorustest on õiglus. Võrdustav õiglus eeldab võrdsete osade jaotamist. Selles osas on kõik võrdsed. Kõik peaksid võrdselt saama. Kõik inimesed ei saa võrdsed olla. Väärikad inimesed on õiglasemad kui rumalad ja lihtrahvas. Elu pole õiglane, seega võib esineda ka ebavõrdsust. Vaatamata sellele, et riik tekkis hiljem kui perekond, on ta sellest tähtsam. Just riik peab tagama inimestele õnne. Sellepärast tuleb lähtuda eeskätt riiklikust huvist
Toomas Nipernaadi August Gailit August Gailiti romaani peategelane Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab mööda Eestimaad külast külla ja talust tallu. Ta rändab suvest hilis sügiseni, nautides ise vabadust ja elurõõmu, mida ta seiklused talle pakuvad. Elades oma unistustes liigub Nipernaadi ringi inimeste maiste murede ja rõõmude keskel, ilma et tal endal kohustusi oleks. Kuid Toomas Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks, ta ei olnud vaba. Ta oli just kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv kujutas endast kohustusi pere ja naise ees. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja". Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta n-ö "naistega vabalt ü...
võtnud endale ülesandeks inimeste "unest äratamise" ning nende elude huvitavaks muutmise toodes nad välja hallist argipäevast, pannes unistama, igatsema, armastama andes neile jõudu ja lootust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Ja kogu sellest seiklusest suutis välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. Mind võlus rõõmus kergus, mida peategelane endas kannavad vabaduses elurutiinist ja kohustustest. Usun, et lugejal on soov teada, miks peategelane teistele, eriti naistele, valetab. Arvan, et Toomas Nipernaadi elas oma unistuste maailmas. Jutus kellena ta töötab ja millega tegeleb, avaldus pigem tema soov olla keegi teine, kui ta parasjagu oli. Kuna ta oli kirjanik, siis ei olnud tema fantaasial piire
Aristoteles “Nikomachose eetika” Hüvest, loomutäiusest, naudingust, eneseväärikusest, õnnest. Mõned samastavad õnneliku juhuse õnnega Õnn paistab aga olevat jumalik isegi siis, kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud kas loomutäiuse, teatud õpimise või treenimisega. Inimese toimingutes ei esine mitte millegi juures nii suurt sihipärasust, kui seda on loomatäiusele vastava toimevõime juures On selge, et loomutäiusega seotut tuleb vaadelda inimesega seosesm sest me uurime ju inimese
"Fauni pärastlõuna" Teost peetakse üheks Debussy õnnestunuimaks ja ka mängitavaimaks. Esimeseks impressionistlikuks on Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". See teos oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud. Prantsuse luuletaja Stéphane Mallarmé ütlus poeesia kohta on lähedane sellele, mida helilooja muusikas taotles: "Nimetada asju nimepidi tähendab hävitada kolmveerand luulest saadavast naudingust, mis seisneb asja järkjärgulises aimamises." Debussy "Pelléas ja Mélisande" See valmis pärast Debussy pikki muusikalis-dramaturgilisi otsinguid. Sõnateatrile omaselt koosneb ka peaaegu kogu Debussy "Pelléas ja Mélisande" dialoogidest. Paljud muusikaajaloolased peavad seda esimeseks nüüdisooperiks. Debussy ooperi "Pelléas ja Mélisande" esietendus 30. aprillil 1902 Théatre National de L'Opéra- Comique'is tekitas vastakaid arvamusi. Debussyle heideti ette ooperi laialivalguvat
Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. ,,...Veel on jäänud paar lühikest silmapilku mu suvest ning need on minu päralt. Näed sa veel on rannas paar mustendavat laiku, mitte kogu maa pole veel lumega kaetud. Olen sinu päralt alles siis, kui kogu maa on valge vaiba all." Toomas elas talvel, kui korralik abielumees, kevade saabudes aga viskas ülikonna nurka ja lasi kodust jalga laia maailma seiklusi otsima. Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta...
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta...
on head?" Eetika peab näiteks uurima, kas on tõene, et nauding on hea. Nauding ja heaolutunne on kõige tähtsam asi meie elus. Naudingu tundmine kuulub hinge juurde ja igaühele pakub naudingut see, millesse ta on väidetavalt kiindunud. Näiteks kui iga asi, mida nimetatakse heaks, paistab olevat nauditav, siis võidakse kergesti teha järeldus, et proportsioon "Nauding on hüve" ei väida seost kahe eri mõiste vahel, vaid selles on juttu ainult naudingust. Mis on kõlbeliselt õige, see sõltub kultuurist, millesse antud isik kuulub Inimesed peaksid toimima selle järgi, kuidas enamus õigeks peab .Tähtis on teha õiget asja ning seda õigel põhjusel. Mis on kõlbeliselt õige, see tuleneb igast inimesest endast. Kui ma püüan otsustada, mida on õige teha, siis heidan selleks vaimusilmas pilgu oma eeldatava teo mitmesugustele alternatiivsetele tagajärgedele. Õige on teha seda, mis on hea igaühele. Sõna "õige"
Kant kirjutas vastu järgmisel kevadel. Pärast paari lahket sõna, Kant räägib rangelt kohustustest :" Armastus kui selline tahab suhelda täielikult ja see eeldab vastaja sarnast südame jagamist, vaibumatu umbusklik suletus." Kui selline täielik otsekoheses viib paarid lahku, on see sellepärast, et nende kiindumus oli pigem füüsiline kui moraalne ja oleks varsti kadunud. See ebaõnn on tihti tekkinud ellu. Õnneks, elu väärtus ise, kui see sõltub inimestelt saadud naudingust, on ülehinnatud. Maria vastab aasta hiljem, öeldes, et ta on saavutanud kõrgetasemelise moraalse õigsuse, mille on Kant visandanud. Kuigi ta leiab, et elu on pigem nüüd tühi. Ta ütleb, et ta on ükskõikne kõige suhtes ja on tihti haige. Nagu parimad moraalsed filosoofid, iga päev huvitab mind aina rohkem ainult sellepärast, et see toob surma lähemale. Maria arvab, et ta soovib Kanti külastada, kuigi nagu ta Kanti portreelt märkas sügavat rahu seal ja moraalset sügavust- kuid
flûte, alto et harpe, Sonate pour violon et piano. "Fauni pärastlõuna" Teost peetakse üheks Debussy õnnestunuimaks ja ka mängitavaimaks. Esimeseks impressionistlikuks on Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". See teos oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud. Prantsuse luuletaja Stéphane Mallarmé ütlus poeesia kohta on lähedane sellele, mida helilooja muusikas taotles: "Nimetada asju nimepidi tähendab hävitada kolmveerand luulest saadavast naudingust, mis seisneb asja järkjärgulises aimamises." Viimase teosed: 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki. Esimese maailma tapatalgud tekitasid temas sügava masenduse, ta töötas palavikuliselt, et lõpetada kaht klaverietüüdide sarja, mille eeskujuks oli Chopin, ja kolme pala kahele klaverile ,,Must ja valge", kõik pühendatud lahingus hukkunud sõbrale. Tema viimasteks teosteks jäi kolm kavandatud
pideva diskursusele ja tõe väljaütlemisele õhutamise taustal hakkavad toimima salgamismehhanismid: näiteks Chareot' zest, millega ta katkestas avaliku läbivaatuse niipea, kui jutt kaldus liiga ilmselt "sellele". Ajaloost tunneme kaht põhilist seksitõe produtseerimise moodust. Ühel pool seisavad ühiskonnad -ning neid on olnud palju: Hiina, Jaapan, India, Rooma ja ka araabia-moslemi ühiskonnad. Armukunstis tuletatakse tõde naudingust, millesse suhtutakse kui praktikasse ja mida kogutakse kui kogemusi. Naudingut ei suhestata lubatut ja keelatut reguleeriva absoluutse seadusega ega mingi kasulikkuse- kriteeriumiga, vaid ennekõike ikka naudingu endaga. Seda tuleb võtta kui naudingut, vastavalt tema intensiivsusele, konkreetsetele omadustele, kestusele ning vastukajale ihus ja hinges. Meie tsivilisatsioonis (nii tundub vähemalt esmapilgul) ars erotica't pole. Seevastu
,, asi iseeneses" nimetab kant, vastab platoni ideele. ,, puhta mõistuse kriitika ,, kirjutas teose. Kanti eetika on väga oluline, moraali filosoofia. On kohuse eetika. Inimene peab käituma nii, et tema käitumise reegel oleks teisele kohustuslik. Põhimõisteks on kategooriline imperatiiv, tingimatu ettekirjutus. Otsustusvõime kriitika on võime hinnata kunstiteoseid, kanti arust ja see võime tuleneb naudingust, mida inimene saab kunsti teosest ja seda naudingut pole võimalik teostada. ,, kunst, kunsti pärast ,, J. K. Vihte, tema suureks eeskujuks oli kant teaduseõpetusega soetud ,, filosoofia on teaduse õpetus ,,, oli süstemaatik. Hegel õpetus vaimust, vaimufilosoofia on keskne, ta on süstemaatik. ,,Filosoofia on õpetus absoluutsest vaimust!"
Vastused küsimustele, toetudes Aristotelese mõttemaailmale: 1. Kõlbelise elu aluseks on Aristotelese arvates igavene õnn ja armastus. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas. Eriti kõrgelt hindab ta armastust, mida on olemas kolme liiki : Armastus naudingu pärast, armastus kasu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Voorused tähendavad eelkõige teadmist, mis on mõistuspärane ja loogiline. Kõrge eesmärk ja voorus on õnn, üksnes naudingust ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte tundeid. Tunded veavad sageli alt. Üks täiuslikum voorus on õiglus. Võrdsustav õiglus eeldab võrdsete osade jaotumist. Samuti väidab Aristoteles, et elu ei ole õiglane, seega võib esineda ebavõrdsust. Samuti oli tema eetikas üks peamine mõiste loomutäius, mis on nii mõistlik (tarkus, arukus) kui ka eetiline (vaprus, häbi). Loomutäiuste
hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. ÜKS KATSE SELETADA TEED Therress Teid on palju. Neil kõigil on oma iseloom. Nad algavad ja nad lõpevad. Kuid kus on ne algus ja lõpp, sellele küsimusele ei oska me alati vastata. Nagu ka küsimustele, millal valmis esimene tee ning kelle jalg seda teed esimesena puutus? Teed looklevad, ronivad mäkke, laskuvad alla orgu, kannavad endal. Teed on kui mõtted. Teed kannavad endas valikuid.
oma keha ja kogu olemuse naudingu ja rõõmuga. 2) Siis lõpetab munk mõtisklemise, jälgimise ja uurimise, ning nende hääbudes sisemise kirkuse seisundis, meel keskendunud ühte kohta, saavutab ta teise astme, mis on samuti täis sügavaimat rõõmu ja naudingut. 3) Järgmises astmes suhtub ta tasakaalukalt nii rõõmu kui vastumeelsusesse ja jälle kogu ta olemus täitub naudinguga. 4) Neljandas astmes loobub ta naudingust ja kannatusest, ta teadvus on puhas ja keskendunud. Ta istub ja laseb puhtal teadvusel tungida oma keha igasse kohta. Alles pärast seda puhastustööd algab vaimsete tõdede tegelik nägemine ja mõistmine. Ta teadvus on nüüd keskendatud, puhastatud, plekitu, valmis tegutsema ja ta keskendab tähelepanu teadmisele ja nägemusele. Ta saab aru, et ta kehal on kuju, et see on kokku pandud 4 elemendist, isa ja ema loodud, moodustis piimast ja supist, seda
Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. ×Esimese novelli muretust parvepoisist, kes luiskab enese järgnevalt küll maamõõtjaks, sookuivendajaks, pärlipüüdjaks või lihtsalt mõne rikka talumehe sulaseks, saab raamatu viimases loos resigneerunud intelligent, kirjanik, kes on enese oma keskkonnast vabaks teinud, kuid talve saabudes sinna jälle tagasi peab pöörduma. Nipernaadi ja keskkond ning inimesed, kelle hulka ta oma rännakul satub, on küllaltki kontrastsed
Sellega olevat näidatud, et nauding on midagi head ja valu midagi halba. Et nad kujutavad endast ka ainsat tegelikult head ja halba, peab näitama põhjenduse järgmine samm. Nimelt olevat Epikurose järgi loodus meile naudingu ja valu tundega kaasa andnud ainsad orienteerumisvahendid meie käitumislike valikute jaoks. Hea mõiste pärinevat naudingu- kogemusest, halva mõiste valu-kogemusest, ja seetõttu peab võimalikult hea elu olema võimalikult nauditav elu. Niisiis tulenevad naudingust ja kannatusest epikuurlaste hinnangul inimeste vahetud väärtustamised, mida kõik sooritavad ja keegi ei saa vältida. Oma vahendituses ei ole sellised väärtustamised mitte mingi mõistusliku argumentatsiooniga kõrvaldatavad. See on epikuurlaste peamine erimeelsus stoikutega. Stoikute hinnang inimlikule elusituatsioonile oli selline, mille kohaselt igasugusele väärtustamisele eelneb mõistuslik “nõustumine”, mis on täielikult vaba, s.t. indiviidi poolt täielikult kontrollitav
kokku puutub, igavesti heites oma avasilmi-unistusi tuleviku suunas, kinnitades neid objektide külge, mida ihaleda ning sama kiiresti haakides unistusi nende küljest lahti, kui need on kätte saadud ning ära kogetud." Seega hedonism on isiklik ja ettekujutatud ning oluline ei ole mitte hinna üle vaidlemine, vaid asjadest unistamine või nendega enda vaimne rahuldamine. Seega algas tarbimisühiskond kuskil 18 sajandi lõpus. Romantiline ettekujutus enesearendamisest, esteetilisest naudingust. Romaanide levik oli esimene standardiseeritud kultuuri massidesse levik. Eesmärgiks on ühiskonnale vastandumine: mitte kaine arvestus ja säästmine vaid eneseväljendus, mõtekate kogemuste hankimine. Just protestantistlik tunnete kontrollimine võimaldas tundeid asjadega siduda ja naudinguid pikendada. (Dändi - Dorian Gray portree. Moraalne mina vahetatakse lõppematu hedonismi vastu.) Sellele eesmärgile vastas kõige paremini koduperenaine, kes muidu oli mehe eestkoste all, kuid
areneda. Et me just sellisest ajastust tuleme, on paratamatu. Samuti on ateistlik kasvatus jätnud paljud noored ilma käitumise religioossest regulatsioonist ja religioossetest elamustest ilmutusest ja ekstaasist. Juhuslik on inimeste informeeritus narkootikumide toimemehhanismidest ja tagajärgedest. Kui puudub informatsioon narkootikumi hukatuslikest tagajärgedest ning tarbijad jutustavad ainult ülimast naudingust, ei saa tekkida psüühilist tõrksust. Sotsiaalses plaanis on paratamatu, et antud ajahetkel puudub Eestis miski kandev usk või idee, mis kumuleeriks positiivseid emotsioone. Kui kümme aastat tagasi haaras vabaduseidee kõikki eestlasi ja veel enam tervet Ida - Euroopat, siis nüüd on ühiskond parteikeste võitlusest lõhki käristatud. Kuuesaja kilomeetrises inimketis seistes kogesid inimesed sellist armastust ja ühtekuuluvust, et lubati süüa kartulikoori ja mindi palja
paradoksi. Mittehedonistid: · Monistid on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding · Pluralistid nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõrus, vabadus jne J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahuloematu Sokrates kui rahulolev loll" Tema jaoks oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika: vb on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu. Kas väärtused on objektiivsed v subjektiivsed · Objektivism (Platon) me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel on väärtusi võimalik põhjendada (inimloomus, jumal) · Subjektivism (Baruch Spinoza) me peame midagi hüveks sest et püüdleme, soovime, igatseme v ihaldame seda · Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti
Nautida tuleb nii, et alati oleks sõpru, et teiste kadedus ei kahjustaks meid ning et keha ei saaks kannatada. Õige nauding on mõõdukas nauding vaikses rõõmus, ilma suurema võimu- ja kuulsusejanuta. ``ela tagasitõmbunult `` Kuna nauding on esimene ja kaasasündinud hüve meie jaoks, ei vali me mitte iga naudingut, vaid loobume vahel paljudest naudingutest, kui teame, et neile järgneks meie jaoks suurem kannatus; niisamuti peame paljusid kannatusi naudingust paremaks kui teame, et neile järgneb suurem nauding . Niisiis, iga nauding on meile loomupäraselt hüve, kuid mitte iga naudingut ei tule valida, samuti nagu iga kannatus on pahe, kuid mitte igast kannatusest ei tule hoiduda Skeptikud. ( skeptikos- vaatlev, uuriv) Skepsise all mõistetakse hoiakut, mis ei luba uskuda midagi, mis pole tõestatud (selles mõttes on ta tänapäevase teadusliku mõtlemise aluseks). Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse rajas Pyrrhon (365- 275 e
jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. ,,Kui päike läheb looja" Ha, ha, ha, ma karjun, karjun kui trehvatud metsloom, aga see karjumine ei suuda soojendada sinu jääga kaetud südant, ei suuda leida sinu silmist kaastunde pilku. -Ära karju! -Ma karjun! -Sa teed mind hulluks! -Ha, ha, ha, seda ma tahangi!. Kannata, kui mina kannatan, nuta, kui mina nutan!
(F. Dostojevski) Armastus on ainult kirg, mille eest tasutakse samaga, sest ainult armastus on suuteline tasuma armastuse eest. (N. de Lenclos) * Inimesesse on pandud igavene, teda ülendav vajadus armastada. (A. France) Armastus on omane inimesele. Kui teda sinus pole, siis söömine ja magamine teevad sind ainult loomade sarnaseks. (Sa'di) * Me tunnistame inimeseks ainult selle, kelle hing unistab armastades niisama palju vaimsest naudingust kui kehalisest lõbust. (H. de Balzac) * Armastus juhatab inimesele tema elu eesmärgi ja mõistus vahendid selle saavutamiseks. (Marcus Aurelius) * Osutada armastusele vastupanu tähendab muretseda talle juurde üha tugevamaid relvi. (George Sand) * Mida sa oled armastanud, see jääb aardeks igavesti. (E. Geibel) * Elu tõeline rikkus seisneb armastuses, tema tõeline vaesus egoismis. (A. Vinet) * Inimhinge saladused on suured, armastus aga on neist kõige seletamatum. (I. Turgenev) *
Tuleks aina arvutada ning selline elu võtaks võhmale); 3. Tagajärjed (Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Kuhu tõmmata piir? Tunnetuslikud 25. Iseloomustage emotivismi põhisisu. Emotivism on mittekognitivistlik metaeetiline teooria, mille järgi eetika käsitleb ainult emotsioone. Emotivism: fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust?); 4. moraaliprintsiipide avalikkus, õigustub ebamoraalseid tegusid (Utilitarism läheb vastuollu ideega, et tõene ega väär. Emotivistid leiavad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm olemas, moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud, et nendele vastavalt toimida. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest
kunstiteost? saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. 2. Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka Vastuväide: Ebaõiglane algne omandamine: mis siis, kui algne omandamine on olnud pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste ebaõiglane? Kui kaugele üldse algse omastamise otsingul minna? inimeste naudingust? 7.Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni. 4.Iseloomustage Kanti eetikateooria põhiteese Absoluutsed ja universaalsed õigluse printsiibid on müüt. Õiglus on inimeste poolt
Epikurose arvates pole põhjust jumalaid karta. Epikurose kohaselt on jumalad väljaspool meie maailma ülima õnne seisundis viibivad olendid, keda ei huvita maisesse ellu sekkumine. 22. Kas Epikurose arvates peaks igast kannatusest hoiduma ja iga naudingu poole püüdlema? Selgitage. Epikurose arvates ei peaks igast kannatusest hoiduma, sest kui kannatusele järgneb suurem nauding siis on see kannatus väärt läbielamist. Epikurose arvates ei peaks loobuma sellisest naudingust, millele järgneb suurem kannatus. 23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24
võimalikult meeldivaks. Epikurose eetika on esimene eetika õpetus, mis on selgelt hedonistlik. Hedonism väidab, et inimese õnn peitub naudingutes. Väitis, et inimese õnn on suhteline ja ebakindel, seepärast peame teadma, mille poole püüelda ja millest hoiduda püüelda tuleb naudingute poole ja hoiduma kannatustest. Kusjuures hullemad on hingelisemad kannatused. Peab saavutama hingerahu ehk ataraxia. Vahel tuleb mõnest naudingust loobuda teades, et sellele järgneb maksimaalne nauding. Sageli tuleb valida kannatus kui tead, et sellele järgneb nauding. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingute seisukohalt hea on see, mis soodustab naudinguid. Epikuros oli paratamatuse vastu, väitis, et inimene on oma mõtetes ja valikutes vaba. ÜLEVAADE KESKAJA FILOSOOFIAST I Seotud religiooniga Märksõnad: 1. Jumala kesksus elu allikaks on jumal, kõlbluse allikaks jumala teenimine ja jäljendamine 2
see end aina kordama, kuigi hingepõhjas tuntakse, et see pole päris õige. Alati on enda jaoks õigustus olemas: "ega mina sõltuvusse ei jää. Ma võin igal hetkel lõpetada, kui tahan". Aga elu näitab, et ometi jäädakse sõltuvusse. Seesama esimene tablett võib avada värava narkomaania hukatuslikku maailma. Sagedased on juhud, kus esimesest tabletist saadav mõnutunne muutub 3-4 kuu pärast paratamatuks vajaduseks, et eksisteerida, et oma piinasid leevendada - naudingust on saanud orjus. Kellelgi ei tasuks luua endale illusiooni, et lihtsalt proovides ei juhtu midagi. Loomulikult ei saa kõikidest proovijatest narkomaane, aga ei või iial ette teada, kuidas see salakaval aine kellegi organismile mõjub. Pidevalt tuleb juurde uusi mõnuaineid, mis esmapilgul tunduvad üsna süütuna. Noorte hulgas on väga levinud ecstasy. Tohtrite arvates on ecstasy väga salakaval, sest mõjub tõepoolest algul tuju tõstvalt, energiat juurde andvalt, võtab väsimuse,
mis mõlemale korda läheb. Kui need paarid välja talveöösse astuvad, saadan teele kolm sarnast lühisõnumit, mille teksti laenan Jaan Tättelt. Palju õnne argipäevaks, Krista ja Juhan! 34 aastat kooselu. Kas te usute, et peaaegu igal tööpäeval helistab proua Kajandu ACG Nyström Eesti direktorile härra Kajandule ja küsib õhtusöögi suhtes nõu? Et kas kartulipannkoogid või pikkpoiss? Ja ei tee seda mitte tüütust kohustusest midagigi lauale panna, vaid puhtast toidutegemise naudingust, mis on seda suurem, mida rohkem õnnestub armsale inimesele meele järele olla. "Tavaliselt lõpeb meie kõne sõnaga "kala"," naerab Krista. "Välja arvatud pikem periood selle suve lõpus, kui olime just tulnud Ahvenamaa süstamatkalt ja kala pilgeni täis. See oli tõepoolest esimene kord elus, kui mehed osa saaki tagasi merre lasid, sest olime keetnud, küpsetanud ja grillinud - isegi kividest suitsuahju ehitanud - , aga ikka ei jaksanud kõike ära süüa, mis õnge otsa jäi."
Epikurose arvates pole põhjust jumalaid karta. Epikurose kohaselt on jumalad väljaspool meie maailma ülima õnne seisundis viibivad olendid, keda ei huvita maisesse ellu sekkumine. 22. Kas Epikurose arvates peaks igast kannatusest hoiduma ja iga naudingu poole püüdlema? Selgitage. Epikurose arvates ei peaks igast kannatusest hoiduma, sest kui kannatusele järgneb suurem nauding siis on see kannatus väärt läbielamist. Epikurose arvates ei peaks loobuma sellisest naudingust, millele järgneb suurem kannatus. 23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24
Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad. See vabastas utilitarismi seafilosoofia süüdistustest. Tegemist on eudaimonistliku utilitarismiga. Lk 179 38. Mis on utilitarismi peamised jooned? Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest!
Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad. See vabastas utilitarismi seafilosoofia süüdistustest. Tegemist on eudaimonistliku utilitarismiga. Lk 179 38. Mis on utilitarismi peamised jooned? Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest!
Õnn on suhteline ja ebakindel, peab teadma, millest hoiduda ja mille poole püüelda. Inimene püüab hoiduda kannatustest ja püüab saavutada naudingut. Seepärast on tema eetika hedonistlik hedoismni järgi seisneb õnn naudingutest. Naudingute all mõistab ta kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu ehk ataraxiat. Küsimus on selles, kuidas saavutada maksimaalseid naudinguid. Sp on mõnikord mõtekas loobuda mõnest naudingust teades, et sellele järgneb kannatus. Teinekord tuleb valida kannatus, kuid tead et sellele järgneb nauding. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingute seisukohast. See, mis soodustab naudinguid, on hea ja mis soodustab kannatuste tekkimist, on halb. Hingekannatused on halvemad, kui kehalised, sest keha kannatab ainult olevikus, hing aga kannatab mineviku, oleviku kui ka tuleviku eest. Stoikud (stoiline rahu) Nende eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika
taju, mis kujundab arusaama endast ja juhendab inimese käitumist läbi tema elu. 5.9. Mis on Freudi teooria alusel sotsiaalse elu eeltingimuseks? Freud väidab, et sotsiaalne elu ei ole võimalik, välja arvatud ja kuni inimesed ei suuda kontrollida oma käitumist. Ühiskond (Freud nimetas seda tsivilisatsiooniks), põhineb impulsside kontrollil ja sotsialiseerumine on protsess, millega inimene ütleb ära kohese naudingu vajadusest. 5.10. Mis tähendus on Freudi teoorias naudingust loobumisel ning milliseid arengu astmeid võime selles kontekstis eristada? Vt eelmine küsimus. Freudi järgi toimub naudingust loobumine läbi emotsionaalselt piinarikaste episoodide imiku- ja lapseeas. Esiteks tuleb öelda lahti jätkuvast toitmise ja kaisutamise nautimisest. Õpitakse, et reeglid luuakse teiste poolt ja elu saab olema täis raskuseid. Järgmiseks õpitakse kontrollima põit ja soolestikku - potil käima. Tuleb hakkama saada vabaduse piiramisega kaasneva vihaga
Teoorias on utilitarism väga atraktiivne, kuid tema praktikasse rakendamisel tekib mitmeid raskusi. 1. Õnne mõõtmise küsimus: Kes ja kuidas otsustab, kas sadisti poolt kogetud heameel kaalub üles kannatja kannatused? Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgapalli või kes vaatab kunstiteost? 2. Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3. Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4. Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Mis on intuitsionism ja kas see on konsekventsialistlik või deontoloogiline teooria? 7. Miks ei saa intuitsionistiga vaielda? 8. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! 9. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest
mis kannaks endaga kaasas silte, nagu esteetiline, moraalne jm. Vastu: E-kogemust võib käsitleda lihtsalt kogemusena, mis leiab aset siis võtad sisse e-hoiaku. Selline õigustus on väheveenev, kui me just ei eelda, et E-kogemus on seesmiselt midagi head. 7. Selgitage E-hoiaku hedoonilise õigustamine põhisisu. Objekti nautimise taotlus on e-hoiaku üheks tarvilikuks tingimuseks. Esteetikud vaidlevad selle üle, mis eristab esteetilist naudingut mitte-esteetilisest naudingust. Naudingu allika määratlemine. Kas nauding tuleneb e-hoiaku objektist või e-hoiaku välistavast aspektist. 8. Iseloomustage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi. Looduse väärtustamine pildina üheks viisiks on näha loodusobjektiks ainult tema maalilist välispinda, ilma seda millegagi seostamata. see viis soovitab läheneda loodusobjektidele kui ,,üldistele vormidele, tegevustele, kombinatsioonidele" ning ,,mitmesugustele vormi- ja värviseadetele"
kuuluva nähtusega. Esteetiline kogemus, väärtus, nauding, elamus, omadus. 7. Selgitage E-hoiaku hedoonilise õigustamine põhisisu. Inimesed tahavad kunstiteose üle mõtiskleda mõtisklemise enda pärast, sest me saame sellest tegevusest heameelt, rahuldust, naudingut. Objekti nautimise taotlus on e-hoiaku üheks tarvilikuks tingimuseks. Aga esteetikud vaidlevad selle üle, mis eristab esteetilist naudingut mitte- esteetilisest naudingust. Probleem: naudingu allikas. 8. Iseloomustage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi 1. Pildina väärtustamine - Pole kahtlust, et looduse visuaalselt tajutav pealispind on tema esteetilise väärtustamise oluline ja vajalik koostisosa. Kuid ühekülgne ja muid aspekte välistav tähelepanu maalilise pealispinna vastu moonutab looduse esteetilist väärtust. a) Esiteks, pildina väärtustades jäävad mitmesugused mittevisuaalsed looduse
pigem nagu peremehel ja tööriistal ja demokraatias kõige rohkem, sest võrdsete vahel on palju ühist. IX RAAMAT: „Veel sõprusest“ ● Erinevad ootused ja erimeelsused sõpruse puhul, heateo osutamine ja vastutasumine. ● Sõpruse katkestamine. ● Enesearmastus. ● Kas õnnelikule inimesele on sõpru vaja? ● Kui palju sõpru peab olema ja kas neid on vaja rohkem õnne või õnnetuse puhul? X RAAMAT: „Õnnest ja naudingust“ Kõige suuremat loomutäiust tähendab kommete juures see, kui tuntakse rõõmu selle üle, mis peab, ja vihatakse seda, mida peab. Ühed nimetavad naudingut hüveks, teised jälle vastupidi, et see on täielikult kõlvatu — ühed ilmselt veendumusest, et nii ongi, teised peavad jälle meie elu suhtes paremaks näidata naudingut kõlvatuna ka siis, kui ta seda pole. Häbiväärsed naudingud ei ole nauditavad, sest seda, mis on nauditav paheliste
õnn ei rahulda neid. Kui mingit häda kardetakse, siis ahistab juba oodatav nagu kättejõudnu, ning tundes hirmu kannatuse ees, kannatatakse juba hirmu pärast. o (Tõelised hüved on need, mis annab mõistus, kindlad ja igavesed, mis ei saa lõppeda, isegi mitte kahaneda või väheneda.) HÜVED; VOORUSED! o Inimese hüved ei ole Jumala hüvedega sarnased, sest Jumal ei ole huvitatud luksuslikust toidulauast või odavast naudingust. Inimesed püüdlevad valede hüvede poole. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu, kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise
J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev loll." Milli jaoks oli oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika Ent kas me veedaksime elu n-ö "Naudingumasinas" lahutatuna reaalsetest olukordadest, inimestest, olemisest, tegemistest lahus reaalsest elust? Kas Naudingumasin pole järjekordne uimasti? Samasugune eksistents nagu uimastatud prussakal... (N. Matrix) Võib-olla on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu. Millest tuleneb väärtus(likkus)? Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed: kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte või on väärtused midagi sellist, mis inimese arvamusest ei sõltu? Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? · Objektivism (Platon, 428-348 eKr): me soovime midagi, sest see on hea.
· Aistingud ei eksi kunagi. Vead tekivad aistingute jaoks, ei vali me mitte iga naudingut, vaid loobume vahel tõlgendamisel. paljudest naudingutest, kui teame, et neile järgneks meie · Kentauri kujutluse puhul on tegemist meis endis ühinenud jaoks suurem kannatus; niisamuti peame me paljusid aistingutega. kannatusi naudingust paremaks, kui teame, et neile · Füüsika kannatustele järgneb suurem nauding." · Epikuros arendab edasi Demokritose atomistlikku õpetust. · Vaimne nauding · Epikuros seletas aatomite liikumist neile omase · Valida tuleb "vaimne nauding", sest: raskusega. · Sest see peab meelelisi naudinguid meeles.
sõprus võib ainult heade inimeste vahel olla) Sõpruse tüübid vastavalt seisundile · ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes, nt monarhia) · paremus (mees naise suhtes) · võrdsus (vennad omavahel) võrdsus on sõpruse jaoks parim eeldus Aristotelese lahendus : Täiuslikku sõprust on ainult üksikute loomutäiuselt võrdsete inimeste vahel. Kõik need sõpruse vormid sunnivad inimest üles näitama heasoovlikkust, isegi kui ollakse ajendatud kasust ja naudingust. Linnriik põhineb sõprusel ja sellest tulenevast ühisest tegevusest. Probleemsituatsioon Roomas 1. saj eKr Cicero lahendus : vanade väärtuste taastamine . Virtus mehelikkus, mis avaldub sõjas, ent Cicero Kohustustest : Juhtmõtted : Marcus Antonius isik, kes on terve riigi ohtu seadnud (isikliku ambitsioon ohtlikkus) avaliku teenistuse kohustus (vs tagasitõmbumine)
10 Tegelikkuses on hirm see, mis hoiab suitsetajaid lõksus ja seminaril eemaldatakse need hirmud. Enamik suitsetajaid lahkub juba peale esimest seminari rõõmsa mittesuitsetajana. Peale seminari ei tunne suitsetaja end ilmajäetuna, vaid et on saavutatud vabadus. See, mille käes suitsetajad kannatavad, kui nad on üritanud suitsetamisest loobuda teiste meetoditega, on masendus ja kurbus, mille põhjustab uskumus, et nad on ilma jäänud toest või naudingust. Seminari meetodi võlu peitubki selles, et see eemaldab suitsetamise soovi ja vajaduse. Kui inimene on õigesti meelestatud ja järgib nende juhiseid, on nikotiinivõõrutus pea märkamatu. Raha tagasi garantii annab ka kindluse, et ei maksta tühja. Kui nende seminaril osalenu peaks ebaõnnestuma, siis on järgnevateks sammudeks individuaalsed lähenemised, kus keskendutakse just vaid ebaõnnestujale ning kui seegi ei too edu, siis makstakse raha tagasi.
Teoorias on utilitarism väga atraktiivne, kuid tema praktikasse rakendamisel tekib mitmeid raskusi. 1) Õnne mõõtmise küsimus: Kes ja kuidas otsustab, kas sadisti poolt kogetud heameel kaalub üles kannatja kannatused? Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgapalli või kes vaatab kunstiteost? 2) Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3) Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4) Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! Reegli-deontteooriad Saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist (Kant) Üldjoontes võib öelda, et deontoloogilised teooriad kalduvad absolutismi, teleoloogilised aga relatvismi. 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik?
(F. Dostojevski) · Armastus on ainult kirg, mille eest tasutakse samaga, sest ainult armastus on suuteline tasuma armastuse eest. (N. de Lenclos) · Inimesesse on pandud igavene, teda ülendav vajadus armastada. (A. France) · Armastus on omane inimesele. Kui teda sinus pole, siis söömine ja magamine teevad sind ainult loomade sarnaseks. (Sa'di) · Me tunnistame inimeseks ainult selle, kelle hing unistab armastades niisama palju vaimsest naudingust kui kehalisest lõbust. (H. de Balzac) 15 · Armastus juhatab inimesele tema elu eesmärgi ja mõistus vahendid selle saavutamiseks. (Marcus Aurelius) · Osutada armastusele vastupanu tähendab muretseda talle juurde üha tugevamaid relvi. (George Sand) · Mida sa oled armastanud, see jääb aardeks igavesti. (E. Geibel)
Hedooniline õigustamine: Vana kr. hdon `nauding'; ,,miks inimesed tahavad kontempleerida kunstiteost kontempleerimise enese pärast? ... Vastus on muidugi see, et me saame sellest tegevusest heameelt, rahuldust, naudingut." Nicholas Wolterstorff (1997: 37-38): Briti filosoofi Roger Scrutoni järgi on objekti nautimise taotlus koguni E-hoiaku üheks tarvilikuks tingimuseks. NB! Esteetikud vaidlevad selle üle, mis eristab esteetilist naudingut mitte-esteetilisest naudingust. 11. Millised on naudingu kaks peamist allikat E-hoiaku puhul? Naudingu allika määratlemise küsimus: Kas nauding tuleneb ... a.E-hoiaku objektist (nt objekti olemuse tunnetamisest (vt episteemiline õigustamine) , või ... b.E-hoiaku välistavast aspektist (st ihadest, valudest, probleemidest jms vabanemisest)? 12. Milles seisneb E-hoiaku feministlik kriitika? Pole kindel kas küsimus on mõttekalt käsitletav F-esteetika raames: E-hoiaku võtmine on
Selles mõttes on kõik kogemused väärtuslikud ning kasulikud. Vaadates tähelepanelikult ennast või oma isiksust, märkate te, et minevikus olnud valulikud või isegi traumaatilised kogemused on ikka veel teie külge "kleebitud". Tundub, et te ei lase neil minna. Nad on muutunud justkui "teiseks nahaks", nahaks, mis asendab lihtsalt riideid.Need on mineviku rasked elemendid. Tükid, mis hoiavad teid eemal tõelisest elust ja naudingust. Te olete sellega niivõrd samastunud, et arvate, et te kujutategi endast seda. Just seepärast tunnete te end ohvrina ja teete elust negatiivse järelduse. Kuid sellised järeldused ei puutu üldse mitte elusse, kui sellisesse. Nad lihtsalt hoiavad traumeerivaid osasid hinge teadvuses. Just need osad on praegu tarvis tervendada. Te teete seda, minnes uuesti minevikku, kuid seekord juba tunduvalt armastavama ning targema teadvusega kui varem
annaabi.ee 
