Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Claude Debussy (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Laagna Gümnaasium
Claude Debussy
Tallinn 2014
Sisukord
  • Elulugu………………………………………………..………………………………………3
  • Looming………………………………………………………………...…………………….4
  • Debussy ja impressionism …………………………….…………………………………….5-6
  • Teosed……………………………………………………..………………………………….6
  • Kasutatud kirjandus………………………………………………..………………………….7
  • Elulugu
    Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja . Ta sündis 22. augustil 1862 Saint- Germain -en-Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Debussy elu oli koondunud Pariisis, millest oli kiiresti kujunemas Euroopa kultuuri tulipunkt . Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. Lastena saadeti Claude Achille ja tema õed- vannad sageli Cannesi tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. 11-aastaselt astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit . Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. Tema arvates õpitakse konservatooriumis palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha kui selle õppimiseks.
    Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast maha jätnud rikkaliku kirjavahetuse.
    Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks. Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski - Korsakov ja Mussorgski . Võimalik, et põhjuseks oli vene meistrite ere rahvuslik omapära. Soodsa mulje jätsid talle ka Orlando di Lasso ja Palestrina teosed.
  • Looming
    Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Tema muusikat iseloomustavad tundlikkus ning vormiline, helistikuline ja helikõrguslik vabadus. Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Suurteoseid lõi Debussy harva. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Tema muusika tegeles „looduse ja inimfantaasia salapärase seostega“.Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi. Debussy’l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd „ Fauni pärastlõuna“, mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy looming on ju tihedalt seotud luulega ja tema helitööde põhjal on juba XX sajandi algul loodud moodsaid plastilisi tantse. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillidel on suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline.
  • Debussy ja impressionism
    Debussy oli juba saanud inspiratsiooni sümbolistlike luuletajate hapraist luuletustest, sealhulgas Verlaineist, kelle värssidele ta oli hakanud looma õrnu, õhulisi viise. Samal ajal hakkas ta katsetama uusi klaverikõlasid, kusjuures täistoonidest skaalal, ilma kindla võtmeta. Tema varajaste klaveriteoste hulgas on paar „Arabeski“ ja „Väike süit“ neljal käel mängimiseks.
    1890. aastate algul leidis Debussy pisikese korteri Montmartreil, mis tollal boheemliku kunstielu keskus. Ta asus koos oma sõbratariga elama kunstnike, kirjanike, muusikute, pesunaiste ja prostituutide sekka, kes moodustasid talle linnaosa rahutu elanikonna, ning alustas kehva, kuid loomingulist aktiivset eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis „ Suite bergamasque“, mille kolmas osa on sugestiivne „Kuuvalgus“, süidis „ Pour le piano “ ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis „Fates galantes“ . Samast perioodist pärineb keelpillikvartett ning tema kuulsaim orkestriteos „Fauni pärastlõuna“ . See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nižinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi ilmus fauni flöödi esimestest helidest alates „muusikasse uus pulss “.
    1890. a keskel tõi Debussy ooperi „Pelleas ja Melisande “, mis põhineb Belgia näitekirjaniku Maurice Maeterlincki sümbolistliku draamal. Tema ülimalt peenekoeline napi partituuriga muusika, mis kasutas vaikust kui „võib-olla ainsat võimalust muuta lausete emotsionaalsest kaalu ruumiliseks“, täiendas suurepäraselt Maeterlincki näidendit, kus tegelastel näivad puuduvat harilikud tegutsemismotiivid. Kulus üheksa aastat, enne kui „Pelleas“ jõudis lavale ning ka siis võeti see vastu mõistmatuse vaenurikkusega. Tänapäeval peetakse seda meistriteoseks.
    Kogu selle ajal oli Debussy elatunud kirjastajalt saadavast iga-aastasest väikesest summast . Alaline rahapuudus tekitas tema ja Gaby vahele hõõrumisi ning paar lahutus lõplikult 1898 . a, kui Debussy oli lõpetamas uut orkestriteost „Nokturnid“. Need kajastavad poeetiliselt pilvist päeva Seinei kohal, Pariisi karnevali, kus mängib puhkpilliorkester, ja sulnist meremaastikku laulvate näkineidudega ning kuuluvad tema kõige impressionistlikumate teoste hulka.
  • Teosed
    Klaveriteosed: Deux Arabesques, Pour Le Piano, Suite bergamasque, Reverie, Estampes, Images, Children's Corner , Preludes, Etudes .
    Ooper: Pelléas ja Mélisande.
    Orkestriteosed: Fauni pärastlõuna, Nocturnes, Dances Sacrée et Profane, La Mer, Images, Le martyre de St. Sébastien, Jeux.
    Kammermuusika : Keelpillikvartett g- moll , Syrinx, Sonate pour violoncelle et piano, Sonate pour flûte, alto et harpe, Sonate pour violon et piano.
    "Fauni pärastlõuna"
    Teost peetakse üheks Debussy õnnestunuimaks ja ka mängitavaimaks. Esimeseks impressionistlikuks on Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". See teos oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud. Prantsuse luuletaja Stéphane Mallarmé ütlus poeesia kohta on lähedane sellele, mida helilooja muusikas taotles: "Nimetada asju nimepidi tähendab hävitada kolmveerand luulest saadavast naudingust, mis seisneb asja järkjärgulises aimamises."
    Viimase teosed: 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki. Esimese maailma tapatalgud tekitasid temas sügava masenduse, ta töötas palavikuliselt, et lõpetada kaht klaverietüüdide sarja, mille eeskujuks oli Chopin , ja kolme pala kahele klaverile „Must ja valge“, kõik pühendatud lahingus hukkunud sõbrale. Tema viimasteks teosteks jäi kolm kavandatud kuueosalisest sonaadisarjast, abstraktne muusika uues, sügavtõsises stiilis – tšellole ja klaverile, viiulile ja klaverile ning flöödile, vioolale ja harfile. Ta suri enne kui jõudis kirjutada ülejäänud kolm, Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Sonaadid avaldati lihtsa tiitliga „Claude Debussy, prantsuse muusik“.
    Kasutatud kirjandus
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Debussy
  • http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html?op=lugu&id=9858&number=510&rubriik=52
  • http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/debuss.html
    7
  • Vasakule Paremale
    Claude Debussy #1 Claude Debussy #2 Claude Debussy #3 Claude Debussy #4 Claude Debussy #5 Claude Debussy #6 Claude Debussy #7
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-07-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Claude Debussy
    12
    doc

    Claude Debussy

    Kuressaare Ametikool Tarbekunsti ja käsitöö osakond Rõivaõmblemine Meelika Mürk Claude Debussy Referaat Juhendaja õpetaja Anita Kangur Kuressaare 2006 Sisukord 1. Elust.............................................................................................................3 2. Impressionism.............................................................................................4-5 3. Abiellumine............................................................................

    Muusika
    Claude Debussy elu ja looming
    3
    doc

    Claude Debussy elu ja looming

    Elust Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint- Germain-en-Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure, kuigi Debussyle ei meeldinud, kui tema teoseid tituleeriti impressionistlikeks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast maha jätnud rikkaliku kirjavahetuse.

    Muusika
    20-sajandi heliloojad
    21
    doc

    20. sajandi heliloojad

    ..........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy.................................................................................15 Edward Benjamin Britten......................................................................17 Kokkuvõte........................................................................................20 Kasutatud kirjandus.............................................................................21 2 Sissejuhatus

    Muusika



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun