Claude Debussy elu ja looming (0)

Elust

Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja . Ta sündis 22. augustil 1862 Saint- Germain -en-Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure, kuigi Debussyle ei meeldinud, kui tema teoseid tituleeriti impressionistlikeks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim.
Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit .
Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast maha jätnud rikkaliku kirjavahetuse.
Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks. Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski - Korsakov ja Mussorgski .

Looming

Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Tema muusikat iseloomustavad tundlikkus ning vormiline , helistikuline ja helikõrguslik vabadus. Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Suurteoseid lõi Debussy harva. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi. Debussy’l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd „ Fauni pärastlõuna“, mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy looming on ju tihedalt seotud luulega ja tema helitööde põhjal on juba XX sajandi algul loodud moodsaid plastilisi tantse. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillidel on suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline.
Uuendused muusikaliselt
* Ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest.
* Ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused.
* Inimene on saatuse meelevallas.
* Tegelased on abstraksed.
* Uuendused harmoonias.
Teosed
Klaveriteosed: Deux Arabesques, Pour Le Piano, Suite bergamasque, Reverie, Estampes, Images, Children's Corner , Preludes, Etudes .

Ooper: Pelléas ja Mélisande.

Orkestriteosed: Fauni pärastlõuna, Nocturnes, Dances Sacrée et Profane, La Mer, Images, Le martyre de St. Sébastien, Jeux.
Kammermuusika : Keelpillikvartett g- moll , Syrinx, Sonate pour violoncelle et piano, Sonate pour flûte, alto et harpe, Sonate pour violon et piano.
"Fauni pärastlõuna"
Teost peetakse üheks Debussy õnnestunuimaks ja ka mängitavaimaks. Esimeseks impressionistlikuks on Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". See teos oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud. Prantsuse luuletaja Stéphane Mallarmé ütlus poeesia kohta on lähedane sellele, mida helilooja muusikas taotles: "Nimetada asju nimepidi tähendab hävitada kolmveerand luulest saadavast naudingust, mis seisneb asja järkjärgulises aimamises."
Debussy “Pelléas ja Mélisande”
See valmis pärast Debussy pikki muusikalis-dramaturgilisi otsinguid. Sõnateatrile omaselt koosneb ka peaaegu kogu Debussy “Pelléas ja Mélisande” dialoogidest. Paljud muusikaajaloolased peavad seda esimeseks nüüdisooperiks. Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” esietendus 30. aprillil 1902 Théatre National de L’Opéra-Comique’is tekitas vastakaid arvamusi . Debussyle heideti ette ooperi laialivalguvat vormi, meloodilist ja rütmilist monotoonsust, tantsude puudumist, võimsa orkestrikõla vähesust (näiteks tromboonide säästlikku kasutamist), arusaamatuid harmoonilisi järgnevusi. Kriitikud seostasid Debussy ooperit enamasti Wagneri muusikadraamadega, kuigi erinevalt Wagneri ooperite ekspressiivsusest on Debussy “Pelléasi ja Mélisande’i” emotsioonid rõhutatult vaoshoitud.

Kasutatud kirjandus

http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html?op=lugu&id=9858&number=510&rubriik=52
http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Debussy
http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/debuss.html