Toomas Nipernaadi kui geniaalne avantürist
A.Gailit tõi oma suurepärase romaaniga “Toomas
Nipernaadi” Eesti kirjandusse uue tegelaskarakteri, mis on omane
romantilisele seiklejale. Kui
ta 1928. aastal oma romaaniga ühele poole sai, ei osanud ta
arvatavasti aimatagi, millise tähenduse ta mõistele rändamine
edaspidi annab.
Tegelaskuju Nipernaadi on
Eesti kirjanduses ilmselgelt vabaduse kehastus.
Arvan, et Elada
terve elu nii nagu Nipernaadi seda sai, pole tegelikkuses võimalik,
see oleks liiga egoistlik .
Ta oli
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
129 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
immu975
Õppematerjali autor
Ilmselgelt nautis Nipernaadi ränduri elu, millega kaasnes ka inimeste unistuste uurimine ning nendega mängimine. Ta justkui kaasas erinevaid isiksusi enda rändurliku eluga, ning muutis nende soovid ja unistused kas tõeks või veidigi lähemale tõele. Aeg, mil ta kodust eemal oli, andis talle vabaduse ja selle pea igas mõttes. Tal ei olnud kohustusi ega mingit plaani, ta lihtsalt rändas mööda lõputut teed, teadmata mis järgmiseks juhtub. Tegelaskuju Nipernaadi on Eesti kirjanduses ilmselgelt vabaduse kehastus. Kerge oleks elada ilma kohustuste ja reegliteta. Aga selge on ka see, et inimestel on tunded ja et lähedaste tundeid mitte haavata tuleb täita kohustusi ja ka kinni pidada nö kirjutamata viisakusreeglitest. Elada terve elu nii nagu Nipernaadi seda sai, pole tegelikkuses võimalik, see oleks liiga egoistlik. Reaalsem variant on võtta kogu elu kui üht pikka suvist rännakut. Teekond
August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis"
Kaie Skalle Tantsija, Kapten Skalle tütar, Joosepi armastatu. Rõõmus, isepäine, sõbralik. Kai-Kadri Taavet Rabaraua abikaasa. Ronivere talu perenaine. Kade, ebasõbralik. Kanuska-eit Anu Maarva tuttav. Ahne, toriseja. Ane- teenija Ronivere talus, Madise naine. Ilus Martin Vaar Joosep Maarva sõber, reporter. Kritiseeriv, jutupaunik. Madis - Ronivere sulane. Häbelik, väärikas, A.Gailit Toomas Nipernaadi August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni
Tekst on pikitud meenutustega. Vanal andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused olulisemad kui olevik. Lugu sulgub samasse kohta kust Andres ja Krõõt algasid. Lunastus: T arvates aina uutes vormides kehastuv inimlik täiuseihalus, mida kannab endas Indreku arengulugu, kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojakuju siis Indrek oli uustestamentlik lunastaja, kes sündis mitte neitsist vaid hoopis patust. Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust. 8. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Toomas Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest. Nipernaadi kuju on võrreldud maailmakirjanduse tegelastega, ent eriti don Quijote'ga, seda nimelt ümvritsevast erineva eluvõtmes olemise kaudu. Nipernaadi sekkub pidevalt tegeliku elu käiku, kuid tema vahendid ei sobi tollele tema jaoks võõrale maailmale. Elab illusioonides, kuid enda peegelpilti kannatada ei või
Vanal Andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused on olulisemad kui olevik. Lugu sulgub samasse kohta, kust Andres ja Krõõt algasid. 3) Lunastus on Tammsaare arvates aina uutes vormides kehastuv inimlik täiuseihalus, mida kannab endas Indreku arengulugu Kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojakuju, siis Indrek oli uustestamentlik lunastaja, kes sündis mitte neitsist, vaid patust. 4) Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust. 5) Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest. Nipernaadi kuju on võrreldud maailmakirjanduse tegelastega, eriti don Quijote’ga – nimelt ümbritsevast erineva eluvõtmes olemise kaudu. Nipernaadi sekkub pidevalt tegeliku elu käiku, kuid Nipernaadi valitud vahendid ei sobi tema jaoks võõrale maailmale. Elab illusioonides, kuid enda peegelpilti kannatada ei või
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid