Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Moeleksikon (0)

1 Hindamata
Punktid

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium
Moeleksikon
Kärt Reedi
9b
2009
1950ndad - Glamuuriajastu
See oli aeg, kui juba 18-aastased tüdrukud lõid end üles, et näha välja nagu oma ema. Moes toimusid võrreldes sõjaajaga dramaatilised muutused. Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“.
Ajastu märksõnad:
* Jacques Fath’i suured mantlid , mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada
* A-kujuline siluett
* Trapetslõikega kleidid
* Noorte seas said populaarseks hobusesabad
* Aksessuaariderohkus – kindad, ehted , vööd ja kotikesed
* Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng
* Teenagers ja Teddy boys
* Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes ) ning stiletod
* Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid
* Erksates värvides kindad
* Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve
* Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid
* Pisikesed käekotid
* Teksapüksid
Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka kangavärvidest oli puudus ning see pani mehedki heledamat tooni riietesse.
Mustritest valitsesid täpid, ruudud , triibud ja lilled.
Noorte jaoks muutusid ülioluliseks muusika ja tants. Mambot, kantrit, d˛aivi ja rock’n’roll’i tantsiti valgetes tennistes ja sokkides, hobusesaba kuklas lehvimas.
50ndad tähendasid paljude eluvaldkondade tormilise arengu kõrval ka uusi materjale – nailon tõi kaasa revolutsiooni suka-, pesu- ja spordirõivaste tööstuses. Spordi- ja vabaajariided, mis üldiselt olid ülipopulaarsed, ei leidnud toetajaid vähemalt kahes grupis : biitnike* ja greaser’ite ( grease – rasv, määre ingl. k.) hulgas. Barette kandsid meelsasti mõlemad ning must oli kõige šikim värv ja eksistentsiaalne ängistus kõige moodsam aksessuaar. Kui rebel ’id (rebel – mässaja ingl. k. ) rõhutasid oma erinevust ja protesti vaid riietusega, siis greaser’id olid tõelised mässajad. Purunenud kodudest pärit teismelised hakkasid kogunema tänavatele, moodustades gänge, mis pakkusid neile teatud kuuluvustunnet ja mingis mõttes asendasid puuduvat perekonda. Inspireerituna Marlon Brando mootorratturi- look ’ist filmis «The Wild One» («Metsik») sai neile tunnuslikuks kombinatsioon mustast nahkjakist ja teksapükstest, mis ühtlasi kaitses noahoopide eest ja pehmendas tsikli seljast kukkumist. Paha poiss või tüdruk oli moodne olla, sugugi kõik polnud nii pahelised, kui välja näidata proovisid.
* Biitnikud – boheemlaslikule stiilile panid aluse kirjanikud ja kunstnikud Pariisis juba 40ndatel , kultusteoseks oli Jack Kerouaci «Teel»; kuulati dšässi, kohvikutes arutleti eksistentsiaalseid probleeme.
Naised :
Naisterõivaste värvigamma oli märksa mitmekesisem, ulatudes heledatest pastelltoonidest elegantse mustani.Nailon ja polüester segatuna villa ja puuvillaga muutsid kangad vähemkortsuvaks, kergemaks ja vastupidavamaks.
Naistekostüümidel rõhutati taljet (X-siluett) või viidi vööjoont allapoole (H-siluett). Igapäevasem oli kombinatsioon kaharast seelikust, valgest särkpluusist ja kardiganist või twin-set’ist (trikotaaškomplekt kardiganist ja pluusist). Seelik või kleit pidi sviitriga toon-toonis harmoneeruma.Moes olid kapripüksid ning rock’n’roll. Populaarsed olid paatkaelused ning õlgu paljastavad tegumoed. Naiseliku stiili austajatele lisasid rafineeritust kübar ja tikk -kontsad; noortel olid alternatiiviks balletikingad, tennised ja espadrillid – nöörist tallaga kangast suvejalanõud. 50ndatel tegi comeback’i ka Chanel oma kostüümide, kuldketiga ridiküli ning madalamate kingadega. Soengud muutusid sageli, juukseid värviti, lõigati ja tupeeriti. Moes olid hobusesabad, näksitud tukk ja tupeeritud «herilasepesa». Lahtiste juustega kanti peavõru või -paela.
Naiivne ja uskumatult positiivne kümnend, mil teismelised esimest korda kerkisid esile omaette tarbijagrupina, tahtes vastanduda vanematele.
Nailon põhjustas revolutsiooni - aitas köögis askeldavast jahuse põllega soojast ematüübist – võidukäiku alustas mehe mänguasjaks disainitud kokkunööritud piha ja kõrgete kontsadega perfektne naine, kelle iga põllesats ja südamekujuline taskuke vihjas romantikale ja toonitas ahvatlevat liivakellafiguuri. Pärast halle sõja-aastaid sai Diori kaharaseelikuline new look õnnistuseks nii naistele kui ka meestele. Head tüdrukud kandsid naiselikumaid riideid , olulisim oli poole sääreni ulatuv kahar volditud, kroogitud seelik, volüümi lisas alusseelik. Habrast pihta toonitas vöö. Kanti ka särkpluuskleiti, mis mõjus puhta, süütu ja asjalikuna. Liivakellafiguuri saavutamisel võeti vahel appi pihakorsett.Tõelistel daamidel ei puudunud kindad, käevõrud, pärlid ega klõpsuga kõrvarõngad.
Tüdrukud, kellele meeldis pahade poistega ringi käia, eristasid end nn. Peggy Sue’dest ehk headest tüdrukutest lühemate juuste, väikese kaelaseotava räti, liibuvate pluuside, kitsaste seelikute või kapripükste ja stilettodega
Mehed :
Mehed kandsid triibulisi või ühevärvilisi halle ja musti ülikondi, pintsakud olid nii ühe- kui ka kaherealised ning reväärid olid kindlasti laiad ja pikad. Püksid olid laiad, lipsud erksavärvilised ja käsitsi maalitud. Värvilised meestesärgid leidsid tunnustust ka konservatiivsete ärimeeste ringkondades. Vabaajariided said populaarsemaks kui iial varem: igal endast lugupidaval mehel oli olemas sportlik tviidist pintsak, päevasärk, kootud vest , ruudulised püksid ja kitsas lips .
Meessoost biitnikud kandsid kottpükse, avaraid sviitreid, nahkjakke, töömehepluuse ja kõike, mis musta värvi. Nende pruudid eelistasid musti sukkpükse, sirgeid seelikuid ja madalaid rihmikuid või baleriinikingi. Poiste juuksed olid pikemad kui sel ajal sobilikuks peeti, neiud aga pügasid endale enamasti nudipea.
Greaser’id kandsid kitsaid teksapükse, mis pahkluuni laialt üles käänati, valgeid T-särke, mille varrukad samuti üles keerati, hoidmaks pahelist sigaretipakki ja rõhutamaks biitsepsit, ning kammi pükste tagataskus, et igas olukorras säilitada iseloomulikku perfektset vahatatud soengut. Korralikud noored mehed olid konservatiivse kolledšitaustaga, nende garderoob koosnes ontlikult pressitud viigipükstest, päevasärgist ja kardiganist või vestist. Soeng oli hoolikalt seitlisse seatud ja boorvaseliini abil fikseeritud, konservatiivne välimus pidi tagama sama hea elu kui vanematel – ohtralt kodumasinaid ning korraliku abikaasa.
Moodi mõjutasid filmid: «Hommikuieine Tiffany juures» ( Audrey Hepburne), «Ja jumal lõi naise» (Brigitte Bardot), «Metsik» ja « Tramm nimega «Iha»» (Marlon Brando), « Viimse hingetõmbeni» (Jean-Paul Belmondo) jne.
Populaarseim sviitritüdruk oli Marilyn Monroe , hapraim biitnik Audrey Hepburn ja erutavaim kassnaine Brigitte Bardot.
60'ndad
1960ndad
Alles 60ndatel toimus murrang, mil moemaailma hakkasid juhtima hoopis noored. Oli moeikoon Twiggy aeg ning ka teised teismelised esindasid radikaalseid moevoolusid. Sellel kümnendil sai alguse ka miniseeliku võidukäik. Kuni 1966. aastani ei leidunud palju inimesi, kes oleksid nõus olnud niivõrd napi riideeseme sisse pugema, kuid aasta hiljem sai lühikesest seelikust lausa hitt. Sukkpüksid vahetusid retuuside vastu ning kontsad muutusid madalamaks ja mugavamaks.
Ajastu märksõnad:
* Volditud seelikud
* Twiggy’likud ripsmetutid
* Geomeetrilise lõikega soengud
* Värvilised golfikindad
* Mustad kõrge kaelusega sviitrid
* Emilio Pucci eksootilised mustrid
* Minikleidid
* Džaiv, shake ja rock’n’roll
* Moekad tennise- ja suusariided
* Kõhn ja sportlik figuur
* Babydoll-kleidid
Kui arvestada kõiki põlvkondi , siis arvatavasti mitte üksi nendest ei suuda tänapäevani mõjutada moodi nii palju kui tegid seda 60'ndad . See oli väga mitmekülgne aeg , mis läbis palju erinevaid stiili muutusi. 60ndate moodi mäletatakse kui " hippi aega", kuigi tegelikult oli see hoopis midagi teistsugusemat.
15 oli see vanus kui noorukid arvasid, et neil on piisavalt haridust ja raha, et elus edasi minna. Raha raisati muusika , riiete või mootorrataste peale. Abielluti varakult , umbes 20 aastaselt. Noored mõjutasid pidevalt moodi uute ja erinevate mõtetega.
Oli 4 erinevat stiilimõjutajat kogu 60ndate jooksul . Kõigepealt olid "Rockers" (rokkijad) koos oma nahk jakkide ja mootorratastega. Peale neid ärkasid superstiilsed "Mods" (kaasaegsed), kellele järgnesid hipid , kes põhinesid narkootikumide kultuuril ja kõige lõpuks tulid " Skinheadid ", kelle tunnuseks olid paljaksaetud pea.
Hipid olid tol ajal kõigest väike rühm inimesi, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Levis ütlus: "Ära eales looda ühelegi inimesele, kes on üle 30!". Lipukirjaks kuulutati armastus, rahu ja valgus, mida sümboliseerisid lilled (siit pärineb hipide teine nimetus "lillelapsed", mis tuli veidi iroonilisena kasutusele ajakirjanduse poolt- nimelt loopisid hipid demonstratsioonidel politseinikele lilli). Hipiliikumise eesmäriks oli hallist massist erineda mitte sinna sekka ära kaduda.
Naised:
60ndate alguses oli ikka moes veel 50ndatele iseloomulikud Chanelli kleidid ja seelikud , kuid kümnendi keskel tuli moodi miniseelik ja lühikesed geomeetrilise lõikega seongud. Soengutele lisandusid Twiggy'likud võtsripsmepikendused, mis tegid silmad visuaalselt suuremaks ja silmapaistvamaks. Naiste jaoks tehti kontsakingad mugavamaks ja madalamaks. 50ndatele iseloomulikud pihtarõhutavad seelikud ja kleidid asendusid kiirelt sirge lõikega lühikesteks kleitideks. Moes oli olla kõhn ja sportlik nagu esimodell Twiggy oli.
Lõpu poole oli järjekordselt moes pikad õrna lokiga juuksed ning hipidele iseloomulikud helmed juustesse lisatuna. Riided olid rõõmsameelsed ja värvilised , tihtipeale olid riided lilledega kaunistatud.
Mehed:
Meeste moe eeskujudeks olid Burton , John Collier ja Hepworth. Ka noorukite jaoks läbis stiil mitmeid erinevaid faase läbi 60ndate. Kümnendi alguses ülikonnad olid natuke 50ndatest muutunud : kitsad püksid, kitsad varrukad ja peenike lips. Väga stiilsete jaoks oli moes : varrukad natuke laiemad, ja kikilips oli viimane sõna kümnendi lõpuks. Hipide ajal tuli moodi kasimata pikajuukseline välimus ja alt laienevad püksid.
Moodi mõjutasid: Twiggy, The Beatles , John Collier, Hepworth, Colleen Corby jne...
Twiggy
Twiggy (südinud Lesley Hornby; 19 Septemnber 1949) on inglise modell , näitleja ja lauja, tuntud ka tema abielu nime Twiggy Lawsoni järgi. 1960ndatel, 16-aastaselt sai ta esimeseks silmapaistvaks teismeliseks modelliks, kes mõjutas kogumaailma moodi. Ta oli tuntud oma suurt silmade, pikkade ripsmete ning peenikese piha järgi, kusjuures teda peetakse üheks kõige kuulsamaks modelliks läbi aegade.Ta läks edasi staarina filmides ja osales kohtunikuna ameerika tõsielu sarjas "Amerika's Next Top Model".
Modelli karjäär
Nigel Davies oli esimene kes teda märkas 1966 aastal ning pakkus talle modelli lepingut. Ta oli kõigest 16 aastae ja kaalus 41 kg. Davies pakkus talle, et ta läheks edasi oma lapsepõlve nimega - Twiggy. Peale tema "The Face of '66" fotosessiooni väljailmusmist, Barry Lategani poolt, läks Twiggy 1967 aastal New Yorki . Oldi seisukohtadel, et Twiggy hullustus sureb kiiremini ära kui üks kuu, kuidu temast sai ju ikoon .Twiggy muutis maailma moodi oma lühikeste juuste ja võlts ripsmepikenduste poolest.
1970ndad - Disko ajastu
Algas diskoajastu, mis moodi üha rohkem mõjutas. Moodi tulid kerged riided, kõrged platvormkingad ja maikad. Inimestel oli võimalik rohkem reisida ja võõraste kultuuridega tutvuda, seega võib moest leida ka etnilisi nüansse. Noorte seas hakkas levima uus vool – punk . Punk oli julge, jõuline ja teistsugune, väljendus lisaks riietele ka soengutes! Juustele olid 70ndad väga kurnavad, sest moodi tuli pleegitamine, värvimine ning soengute seadmine kemikaalide abil.
Ajastu märksõnad:
* Värvikad diskoriided
* Massiivsed platvormkingad
* Ulakad seelikud
* Värvitud ja pleegitatud juuksed
* Juukselaki abil kohevaks tehtud soengud
* Saab alguse kulmude , huulte ja ninade augustamine (eeskujuks punkarid)
* Sädelevad diskokuulid, lõbus dance the night away elustiil
Kui vaadata kultuuri 50ndatest kuni 70ndateni, siis on märgata kuidas 70ndad oli hoopis keerilisem aeg, kui 50ndad või 60ndad . Kui 1960ndaid nimetada peoks, siis 70ndad on hommik peale pidu. Selle kümnendi stiil ja mood jookseb seinast seina. Pöörane kontrastiderohke ajastu, mil segunesid äärmuslik feminism ja igatsev romantika, on ammendamatuks ideedeallikaks ka parfüümiloojatele.
70ndate alguses oli ikka säilinud 60ndate hipilik elustiil ja mood, kuigi vanale stiilile lisati veel paar uuemat kurvi. Hipilt liiguti sujuvalt edasi romantilisele stiilile, mida mõjutasid eesotsas Yves St Laurent , Ossie Clark ja Zandra Rhodes , kes aitasid muuta 70ndate stiili.
Kui 1970 edasi liikusid. liikus ka mood rohkem silmapaistvamaks, mis kattis ära keha. Kümndendi lõpus tuli moodi punk stiil, mis tekkis vihase vastusena disko rõõmsameelsele, muretule stiilile. Seda stiili iseloomustab eelkõige kunstiline vaatepilt maailmast.
Kümnendik, mida mäletatakse selle segase moe pärast. Alates varajastest hipilikkudest riietustest kuni hilisema vihase pungi riietuseni.
Naised :
1970ndad olid need ajad, kus naised said mõelda kas minna järgmine päev seelikuga , täispika kleidiga, põlveni ulatuva kleidiga või pükstega. Õhturiietuseks oli naistel tavaliselt täispikk kleit või glamuursed õhtupüksid.Väga moekas oli lühike koolitüdruku seelik . Eksootilised ja troopilised kaunistused riietusel näitasid kõrgemat klassi , et on käidud reisimas ja on maailma nähtud. Mini seelikutest said põlvini ulatuvad seelikud, tavalistest kingadest said platvormkingad. Pungiga kasnesid nahk jakid, nahk püksid ja erilised soengud - erkvärvilised, poolkiilad, püsti aetud jne.. Stiilne oli ka kulmu , keele ja huule augustamine.
Mehed:
kogu stiil ja püsima hipilikkuse juurde kuni saabus punk, millega kaasnesid nahast riided ja väiljapaistvad seongud. Pea aeti pooleldi kiilaks ja alles jäänud juuksed aeti püsti ning värviti erksateks värvideks nt punaseks, roosaks vms. Ka meeste seas oli väga populaarne ennast needistada kulmudelt, keelelt ja huulelt.
Filmid mis mõjutasid moodi: " Carrie ", "Saturday Night Fever", Thenk God It's Friday ", "Boogie Nights", "The Ice Storm " jne...
Frakk :
Frakk (White tie).See on ajalooline traditsiooniline ülikondmille juurde kuulub alatiselt kõva kübar.Seda kantakse tarditsioonilistel pidulikkel sündmustel. Ta on must ning soovitatav ei ole osta 100% villast, sest siis ta ei istu nii hästi. Juurde kuulub valge triiksärk topelt mansettidega. Särgile kuulub ärapööratud nurkadega püstkrae. Juurde valge kikiklips mis on frakki tunnuseks. Samuti sinna juurde kuulub ka valge vest, mis ei tohi frakki esipoolt välja paista. Taskusse läheb valge taskurätik kitsa triibuga, mis peab olema kinldalt nähtav. Jalga lähevad nööritavad õhukesest nahast lakk -kingad, millega koos peavad olema mustad siidsokid. Topelt mansettidel peavad olema väikesed nööbid . Kuid juurde kuulub must mantel. Naine paneb täispikka õhtukleidi, mis peab kinldasti olema pidulikust materjalist. Tegumood peab ka olema klassikaline - seal peab olema dekoltee , kas pikad või lühikesed varrukad, Tavaliselt ülespandud soeng. Korralikult valida jalanõud, kindlasti kinnised ja kontsadega. Võivad olla toon-toonis või veidi tumedamad kleidist. Käekott peaks ka olema võimalikult väike. Frakki kantakse nii päeval kui ka õhtul vastavalt kutsele.
Smoking :
Smoking ( black tie) seda ei kanta päeval tavaliselt peale kella 18. See on klassikalise lõikega pintsakmillel on üldjuhul nüübid üherealised. Nööbid ja krae peavad tavaliselt olema siidiga kaetud. Mustad sokid , kingad ja särk on sama nagu frakil. Taskurätik paistab veidi rohkem välja . Smoking võib olla must, hall, tume hall, veinipunane, tumesinine. Lõuna rajoonides kantakse ka valgeid. Smokingu tunnus: tema juurde kuulub kikiklips ja vest, või kikiklips ja laivöö. Viimane võib ka must olla aga ei pea. Naine võib kanda kõike moodsaid asju ja materjale. Valik on palju laiem kui fraki juhul.
Päeva ülikond:
Päeva ülikond (Sakko ülikond). Sajandi alguses kutsuti seda pidulikuks ülikonnaks. See on must klassikalise lõikega pintsak, mille juurde kuuluvad hallid/mustad triibulised püksid ja Hall vest. Alla käib tavaline valge triiksärk ja pikk lips. Naine kannab kostüümi või pealelõuna riietus, lisaks pea katte, ehted ning käekott.
Tume ülikond:
Tume ülikondehks klassikaline ülikond. See ei pea olema must vaid võib olla ka sinakas hall, rohekas hall, kuid mitte pruun - see pole pidulik. Lisandid: tavaline päeva triiksärk - valge või pastell värv, kerge triibuga või ruuduga . Juurde käid kidlasti tavaline klassikaline pikk lips. Kikilips on selle ülikonnaga lubatud ainult USA's. Lips peab ulatuma kuni püksirihmani, seda peab kandma noormees kui ta esineb. Püksirihm peab olema ehtsast nahast. Kingad on nööritavad ja peenikesed. Kui on üherealine ülikond siis vesti ei panda alla. Pükste pikkus - kui mees seisab siis esiots langeb kinga esitsale ja tagant kontsa pooleni. Naine tavaliselt ei kanna täispikka kleiti . Võib kanda ülikonda või lihtsalt pluus ja seelik. Materjal peab olema pidulik, mitte õhuke.
Lõpuõhtu riietus:
Tüdrukutel ei tohi olla õlad paljad , dekoltee ja kingad peavad olema kinnised. Meik ja kleidi värvus peavad olema tagasihoidlukud ja kleidi pikkus ei tohi ulatuda põlvedest ei üles- ega allapoole.
Väike must kleit:
Termini “väike must kleit” tõi 1930. aastatel moemaailma kuulus prantsuse moelooja Coco Chanel. Chaneli kleit oli liibuvate lühikeste varrukatega ja põlvi katva pikkusega. Väikese musta kleidi kandis kuulsaks Edit Piaf . Kõige kuulsam on aga vast Hubert de Givenchy loodud liibuva silueti, paatkaeluse ja varrukateta väike must kleit, mida Audrey Hepburn kandis filmis “Hommikueine Tiffany juures”.
Väike must kleit ehk väike õhtukleit on sobivaim riietus peaaegu kõikidel pärastlõunastel üriustel. See kleit on kindel valik väga paljudeks elujuhtumiteks - kokteilipidudeks, õhtusöökideks (kui peokutsel pole just märgitud pidulik riietus, mis tähendab daamile pikka õhtukleiti), teatrisse ja kontserdile minnes.
Kasutatud kirjandus:
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hipid_kerdasigrid.ht m
http://www.retrowow.co.uk/retro_style/60s/60s_fashion.html
http://en.wikipedia.org/wiki/1960s_in_fashion
http://en.wikipedia.org/wiki/Twiggy
http://www.femme.ee/hoolitsetud/ilusoovitus/2876
http://www.ringsurf.com/online/727-70_s_fashion.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Punk_fashion
http://i37.tinypic.com/r1mols.jpg
http://www.pulmad.ee/node/12
http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=7657
http://www.femme.ee/moekas/stiilivihjed/3969
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=113071
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/79172BA9D6AB05DFC2256E6F003334C1
http://en.wikipedia.org/wiki/Disco
Vasakule Paremale
Moeleksikon #1 Moeleksikon #2 Moeleksikon #3 Moeleksikon #4 Moeleksikon #5 Moeleksikon #6 Moeleksikon #7 Moeleksikon #8 Moeleksikon #9 Moeleksikon #10 Moeleksikon #11 Moeleksikon #12 Moeleksikon #13 Moeleksikon #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kärt Reedi Õppematerjali autor
Lahti on seletatud mis stiil oli, mis riideid kanti, mis seongud olid, erinevalt meestel ja naistel 1950ndatel, 1960ndatel, 1970ndatel. Kes oli Twiggy, mis ta tegi ja kuidas moodi mõjutas. Mis on: frakk, smoking, päeva ülikond, tume ülikond, lõpuõhtu riietus, väike must kleit.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Maailma mood 1960-ndatel
24
docx

Maailma mood 1960-ndatel

Referaat Maailma mood 1960-ndatel Sissejuhatus Valisin teemaks 60-ndate aastate moe, kuna olen huvitatud moest ja selle ajaloost. Tahtsin kirjutada just 60-ndatest, sest tol ajal oli supermodelliks üks minu lemmikutest- Twiggy. Töö käigus lootsin saada rohkem teadmisi selle perioodi moe ja moe ikoonide kohta. Joonis 1 (http://www.last.fm/music/Twiggy) Joonis 2 (http://blog.stylesight.com/vintage/famous-frocks-diy-iconic-dresses/attachment/twiggy- mod-shift-dress-128) 1. Naiste mood 1.1. Kleidid Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik, nt. "Lilly" kleidid- kergesti pestavast trükimustrilisest puuvillasest ja go-go-seelikud. 1964. aastal tutvustas disainer Mary Quant maailmale miniseelikut, mis võttis üle terve tollase ajastu. Moodi tulid pitsist kraedega velvetist minikleidid samasuguste käistega ning laiad telk-kleidid. Seelikud muutusid järjest lühemaks kuni lõpuks tekkisid vaid reiteni ulatuvad mikro-minid seelik

Moe ajalugu
Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood
11
odt

Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood

SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. KUUEKÜMNENDATE MOOD...........................................................................................4 1.1. Riided kuuekümnendatel..........................................................................................4 1.2. Soengud kuuekümnendatel.......................................................................................4 1.3. Kosmeetika kuuekümnendatel.................................................................................5 1.4. Moeikoonid kuuekümnendatel.................................................................................6 2. SEITSMEKÜMNENDATE MOOD....................................................................................7 2.1. Riided seitsmekümnendatel..............................................................................

Kunst
19-saj naisterõivastus
22
doc

19. saj naisterõivastus

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth......................................................................................................... 4 Josephine Bonaparte.............................................................................................................. 5 Kuninganna Victoria.......................

Ajalugu
Riietumise etikett
12
doc

Riietumise etikett

1 1. Sobiva rõivastuse valimine Riietuse kaudu saab edastada sõnumit - mida endast arvatakse ja kellena soovitakse end välja pakkuda. Riietumisel peab silmas pidama AJA, KOHA ja TEGEVUSE ühtsust ning oma ISIKUPÄRA ja VANUST. Olenevalt naha, juuste ja silmade värvist, samuti figuurist, on olemas tegumoode ja värve, mis inimesele sobivad, sest need harmoneeruvad tema välimusega, samuti värve, mis reeglina talle üldse ei sobi. Kõrvuti värvidega on suur tähtsus proportsioonidel. Lüheldast kasvu ja tüsedavõitu inimene näeb väga avaras riietuses või eredavärvilisest põikitriibulisest riidest rõivais välja veel paksem. Pikk ja rühikas mees näeb veel pikem, kui tal on pikitriibulisest riidest kehasse töödeldud ülikond. Mood sageli niisuguseid asju ei arvesta, seega tuleb moodi suhtuda kui ettepanekusse ning valida isiklikule maitsele ja stiilile vastav riietus. Asj

Ainetöö
LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990
46
docx

LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990

Jakob Westholmi Gümnaasium LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990 Praktiline töö Autor: Regina Kaasik Juhendajad: Helme Trees Anneli Josu Mai-Liis Õnnis Tallinn 2017 Summary The author chose to write her practical research of "The making of a nature inspired dress and main changes in fashion in the years 1910-1990". The choice of this theme resulted from the hobbies and passion thowards fashion. The author herself is a model and is thus connected to fashion on a daily bases. One of her dreams is to design and create clothes for people who care for fashion as a form of art, not just a piece of fabric. He

moetööstus
1990-2000 mood konspekt
2
docx

1990-2000 mood konspekt

Mood 1990-2000 Selle kümnendi moe koodsõnaks oli individuaalsus. See käis pikkuse, stiili, pükste ja kleitide kohta ­ kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega. Kümnendi keskpaik tuli välja ka uue suunaga ­ narko look. Kondised näod, aukus silmad, nahk läbipaistev. Moevalik oli 1990ndatel äärmiselt suur, laenati palju eelnevatelt kümnenditelt. Inimesed olid kogu aeg kursis moemaailma tegelaste ja nende toimetamistega. *90ndate alguses hakati võtma eeskuju supermodellidelt ja kõrgmoelt. Alguses võis näha jätku 80ndate stiilile. Neoon värvid, särk püksis stiil, suured kampsunid, t-särgid, pusad, nukukleidid ja mantlid koos võlts karusnahaga. Teksad ja teksajakid muutusid tumedamaks võrreldes 80ndatega. Naised hakkasid rohkem kandma liibuvaid teksaseid, mille juurde käisid kaboi saapad,säärised, pearätt. *Üheksakümnendate keskel tulid tagasi moodi 60 lõpus ja 70 algul olnud hippie stiil. Võeti uuesti kasutusele maani kleidid, k

Kultuuriajalugu
Rõivastiilise kronoloogiline ülevaatetabel
18
docx

Rõivastiilise kronoloogiline ülevaatetabel

TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB-2 Rõivastiilide kronoloogiline ülevaatetabel Koostaja: Kudenko Jekaterina Juhendaja: PhD Ene Lind Tallinn 2014 eKr ÜRGAEG Ürdaeg Rõivastus: loomanahad, erinevad taimsed kiud Ehted: luudest-, teokarpidest keed 2778. a eKr MUINAS-EGIPTUS Vana riigi periood Vana riigi periood (2778-2263 a eKr) - rõivad on hästi tugevast ja paksust linast - proportsioonid olid mõlema soo puhul ühesugused - palju eh

Kostüümiajalugu
Jalatsite moe ajalugu
14
rtf

Jalatsite moe ajalugu

1950ndad: stiletod vs Marlon Brando 1940ndatel alguse saanud ,,New Look" stiil jätkub jõudsalt ka 50ndatel kuigi Christian Diori jaoks oli teema ennast ammendanud. Sellele stiilile omane liivakella vorm ilmutas ennast kõikjal: arhitektuuris, sisekujunduses, tarbeesemetes. Dior tabas täpselt ajastu närvisõlme. Peale sõjaaastate poolt pealesunnitud minimalistlikku ja rohmakat rõivamoodi unistasid naised pehmetest vormidest. Samuti ihkasid nad kulutada oma isiklikku raha poodlemisele. Teisest küljest võimaldas sõjajärgne majanduslik tõus soetada kodumasinaid, mis pakkus pääsemist raskest majapidamistööst. Naised lasid end meelitada sellesse lõksu kus sõja-aastatel kättevõidetud vabadus vahetatakse taas koduperenaise rollil vastu. Mood propageerib naiselikkust, peenetundelisust ja luksust. Peene tooniga oli kooskõlas ka väike koketinoot. Päeva edenedes oli ette nähtud mitu erinevat paari kingi. Loomulikult pidi arsenalis olema esindatud peene kõrge kontsaga

Käsitöö




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun