Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"džemper" - 5 õppematerjali

džemper – kootud/heegeldatud pluus kentsakas Likvideerima – organisatsiooni, äri- Religioosne, religioosse –usuline vmt tegevust lõpetama Renessanss, renessansi – uuestisünniajastu
Mood 60ndatel
26
pptx

Mood 60ndatel

Mood 60ndatel NIMI 12.A klass Ajalugu mõjutab moodi uued sünteetilised kangad suurt mõju avaldasid kosmoselennud kostüümkleidid The Beatles, Rolling Stones, Jimmy Hendrix Naistemood modellide kehakuju saamatud, kummargil poosid mini ja alt laienevad püksid Moodne kostüümseelik Kõrge kaelusega džemper Eelistati lihtsat sportlikku joont Kontrastsed kandid, suured nööbid, punutud või tepitud Triibulised ja ruudulised riided Juuksed Terved,sirged, loomuliku olekuga, kergelt koolduvad „Ebony“ Lihtne, võimalikult loomulik Sirged, otsad üles- või allapoole koolutatud Rõhutati kuklaosa Õhtusoeng Tukk ümara või terava joonega Parukad Juuksevärvid - Lausa virsik, Magus mesi, Õrnroosa Twiggy ja Vidal Sassoon Lühike jõmpsikasoeng

Ajalugu → Moeajalugu
7 allalaadimist
Naistemood 60-nendate esimeselpoolel
44
docx

Naistemood 60-nendate esimeselpoolel

elevandiluuvärv ja niineõievärviline heleroheline. Üldiselt olid ikkagi heledad toonid peamised. 4.2 1961-1962. Ka edaspidi domineeris sportlik rõivastus. Ühaenam hakati pluusidele varrukaid külge õmblema.Sellel ajastul mõjutas Saksamaa looming väga palju.Kleitidele tuli pehme,mugav ja naiselik joon. Seeliku pikkus siiski endine, põlved jäävad kaetuks. Silueti järgi võib kleidid ,pluusid ja seelikud jagada järgmiselt: 1. Sirgelt langev põhivorm, mida nim. džemper-siluetiks.2. Kergelt keha rõhutav siluett.3. Vöökohta rõhutav siluett rikaliku ülaosaga ja vöökohta rõhutav silett kitsa ülaosaga. Päevakleidid toetuvad sirgelt langevale põhivomile. Dsemper oli populaarne ning pluuside, jakkide ja dsemprite pikkus jäi allapoole vöökohta.Krae on mõnevõrra tagaplaanile jäänud,pigem domineerib pehme kaelusekujundus-tepingud,mitmesuguse laiusega

Materjaliteadus → Kiuteadus
15 allalaadimist
Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
28
docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b, d, g sõna algul (banaan, diivan) 2) tähed f, š, z, ž (prožektor, brošüür). Päris vanades laenudes on f-i asemel hv (ahv, kahvel). 3) pearõhk järgsilbil (popurrii, vanill) 4) pikad täishäälikud järgsilbis (akadeemia, galerii, idee) 5) o järgsilbis (foto, logo) 6) eesti keeles tavatud häälikuühendid (bluff, sfäär, džemper, foogt) Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele lihtsustatud hääldusreeglite alusel. Võõrsõnarühma kirjutamisel on 3 rühma: 1. 3silbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik. Kui võõrsõna lõpeb helitu konsonandiga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega (antiloop, garderoob). Kui võõrsõna lõpeb helilise konsonandiga l, m, n, r, siis kirjutatakse vanemais

Eesti keel → Eesti keele sõnavara ja...
57 allalaadimist
Merekultuur ja etikett
71
docx

Merekultuur ja etikett

käsitsi palistatud augud. Kotisuu sulgemiseks tehti eriline santsukotisõlm Arani kampsun Arankampsunitelt ja teistelt Iirimaa kudumitelt tuntud reljeefsete koemustritega kaunistatakse nii sukki, kardigane kui seelikuid. Pildil naturaalvalge kardigan. Arani kampsun ehk arankampsun on Arani saarelt Iirimaalt läänerannikult pärit kudum. Klassikaline arankampsun on paks üle pea selga tõmmatav džemper, mida katavad mitmesugustest palmikutest ja teistest reljeefsetest koemustritest moodustatud vertikaalsed mustripaneelid. Arankampsuni tüüpiliseks värvuseks on kreemikas naturaalvalge. Traditsioonilisel arankampsunil on 4–6 ülalt alla ulatuvat mustripaneeli laiusega 5–10 cm. Mustripaneelid on nii esi- kui seljaosal kesktelje suhtes sümmeetriliselt paigutatud. Ka varrukad on enamasti kaetud ülalt alla kulgevate mustriribadega.

Merendus → Merendus
35 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Häirekeskus saab erutatud mehelt kõne, et tema naine on uisutamisel jäähallis ühe täiskasvanud uisutajaga kokku põrganud ning uisutaja olevat seejärel kukkunud tema jääl lamava naise peale. Nüüd ei saavat tema naine enam püsti tõusta. Lähem informatsioon patsiendi seisundi kohta helistajal puudub. Häirekeskus saadab kiirabi sündmuskohale. Õnnetuspaigast leiavad nad eest umbes 40-aastase naise, kes lamab selili jääl. Tal on jalas uisud, pikad püksid, seljas villane džemper ja peas müts. Õnnetuse ohvri pea juures seisavad kaks korpulentset närviliselt žestikuleerivat meest, kellest üks osutub kukkuja abikaasaks. Patsiendi enda andmetel põrkus ta täishooga kokku tema mehe kõrval seisva uisutajaga. Kukkudes olevat ta istmiku vastu jääd löönud ja teine uisutaja oma kehaga tema alakeha peale kukkunud. Nüüd lamavat ta juba pool tundi jääl ega suutvat enam püsti tõusta.

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun