Moe muutumine 20.sajandil (0)

MOE MUUTUMINE 20.SAJANDIL

Referaat

Sissejuhatus

20. sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga.
Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine.
1900 aastate alguses oli S- figuur populaarsuse tipul , 1908. tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale.
Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik.
10-ndad
I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid seelikuid. Sõjatandrilt koju saabunud meestele oli üllatuseks naiste põlvini ulatuvad kleidid . Sel ajal kujunenud uued, rõivastuse ilu ja otstarbekust puudutavad ettekujutused on jäänud püsima pikaks ajaks.
Samuti kandsid sel ajal peaaegu kõik mehed kalifeepükse ja kedrisid või nahast säärekaitseid. Sellises riietuses mindi isegi õhtusöökidele ja teatrisse.
Esimene maailmasõda viis ellu Chaneli ideed – lihtsusest sai moe tuum. Paljusid spordirõivaid nagu näiteks sviitreid ja lühikesi seelikuid hakati kandma iga päev. Pärast sõda püüdsid paljud minna tagasi endiste aegade juurde kuid oli juba liiga hilja .
 
20ndad
  Kahekümnendaid iseloomustavad suurlinnaeluga samastunud romantilised regionalistid , mis väärtustavad väikelinnade ja farmide rahulikku ja töökat elu ning USA regioonide omapära.
   Moodi tuli vabalt langev särkkleit.. Tüüpilisel kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Alastuse aimdust suurendasid veelgi läbipaistvate kangaste kasutamine ning napid kaunistused. Et rõhutada läbipaistvaid materjale ja püüda valgust, kasutati pärltikandit, mis strateegilistesse kohtadesse asetatuna vihjas tualeti pikantsele iseloomule . Lihtne napp siluett domineeris terve kümnendi.
Kunstsiid oli tõeline uudis ja kättesaadav materjal kõigile.
Sellest hetkest alates oli rõhk noorusel ja sportlikul, poisilikul heal väljanägemisel.
Selle kümnendi moeikooniks võime lugeda Marlene Dietrich `I, kes sündis 27. detsembril 1901.  
Kui tänapäeva kuulsused kasutavad välimuse kujundamisel stilisti abi, siis Marlene lõi oma riietusstiili 100% ise. Marlene oli esimene naine, kes võttis üle meeste garderoobi, mõjudes selles naiselikumalt, kui teine õrnema soo esindaja kleiti kandes. Võttis aega, kuni teised naised julgesid temast eeskuju võtta ja massiliselt pükse kandma hakata. Ka kandis ta tviidmantlit, mis on nüüdseks saavutanud naise garderoobis asendamatu koha.
  Nancy Cunard oli stiiliguru, kelle järgi moekas seltskond võttis dzässist ja afroameerika kultuurist inspireeritud trende. Ta lõi stiili, mis kestis üha edasi ja on endiselt päevakorrral sajandi lõpul.
  Sel kümnendil hakkasid naised lõpuks mõistma, et ilu pole mitte niivõrd kohustus, kuivõrd oma isiksuse ja hea enesetunde väljendus.
Mood 1910 -1920. aastatel
30-dad
  Kolmekümnendate stiil oli tunduvalt pehmem, kui 20datel aastatel. Rõivad voogasid ümber keha, liibusid siit – sealt, kuid otseselt kehavorme välja ei toonud . Sellise moe puhul toestati figuuri minimaalselt ja kuna spordi ning õhturiiete puhul oli selg paljastatud, ei saanud rinnahoidjaid üldse kanda.
Vöökoht oli rõhutatud ja puusade ning tuharate piirkond toodi esile liibuva diagonaallõikega. Vaatamata sellele, et vormid olid taas moes, oli põhinõudeks mugavus. Mood 1930. aastal
1930ndatel tulid sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid. Aluspesuks olid üldiselt laiade lahtiste säärtega prantsuse aluspüksid.
 Vivien Leigh
(5 November 1913 – 7 July 1967)
Scarlett O’Hara roll filmis „Tuulest viidud“. Tõstis näitlejanna kiiresti moeikooni staatusesse. Ühest filmikostüümist sai ka üks ajastu enim kopeeritud kleite.
 
40-ndad
  Sõjaaeg tõi kaasa mehelikuma ja nurgeliste õlgadega moe. Seelikud lühenesid taas – seda juba materjalipuuduse tõttu. Samal põhjusel kanti palju puutallaga kingi.
   Kuid 40ndate lõpuks muutub mood taas naiselikumaks ja elegantsemaks: seelikud pikenevad, õlad ümarduvad, tugevalt rõhutatakse vöökohta.
50-ndad
  Selle kümnendi moe põhiteemadeks olid naiselikkus ja rafineeritus – seda lisasid nii kübarad kui tikk – kontsad ja nii ühe kui teise puhul eeldas nende kandmine teatud enesekindlat ja väärikat hoiakut. Noorema ostja jaoks oli turg täis alternatiivseid võimalusi: biitnikute stiilis pooletoobiseid pedal – pusher- pükse koos madalate kingadega, kõrvitsakujuliseks paisutatud seelikuid, mida kanti tavaliste kleitide peal, ning noortele daamidele olid mõeldud kaheosalised trikotaazkomplektid, mille juurde kuulusid pikem pärlikee ja uudne pikem liibuvam seelik .
  Audrey Hepburn
(4. mai 1929 – 20. jaanuar 1993)
Minimaalne elegants . Must kleit, pärlid, teemandid, pikk sigaretipits ja suured päikeseprillid on see, millega seda daami siiani seostatakse . Kindlasti kuuluvad siia juurde veel ka pikad kindad. Mood 1950-1960. aastal
 
60-ndad
  Sel kümnendil oli tõeline murrang moes loomulikult mini. Variatsioonid olid sel teemal arvukad ning ulatusid elegantsetest kuni naeruväärseteni välja.
  Selle aja moele avaldasid suurt mõju kosmoselennud, moodsate materjalide kasutamist peeti kohutavalt tähtsaks.
  Jackie O
   Naine, kes tõi kõrgmoe Valgesse majja. Elegants ja stiil, kübarad ja päikeseprillid. Naine, kellel oli südikust elada oma elu nii nagu temale parem oli, mitte lähtudes ühiskondlikust arvamusest ja survest .
 
70-ndad
70-ndate üks koledamaid sünnitisi oli kihiline mood.
Diskostiil tuli kümnendi lõpuosas, liibuvates peenikeste õlapaeltega kleitides, tillukeste käekotikeste ja kaelavõruga. Disko lemmikuteks olid ka boksershortsid, haaremipüksid, tibatillukesed looriga kübarad, pitspluusid ja kindlasti ei puudunud sel kümnendil platvormkingad. Samuti sündisid 70datel disainerteksad ja t-särgid.
80-ndad
  Tohutu suured õlandid rõhutasid puusade kitsust ning taoline mehelik siluett erines 40-ndate omast vaid selle poolest, et seelik oli lühike ja liibuv, sagely stretch – kangast . Selline peen ja šikk kostüüm oli universaalne rõivastus ning populaarsem isegi väikesest mustast kleidist. Seda kanti kontoris, laulatusel ja kohtamisel.
Kui kostüümi kanda ei saanud, oli aeg välja vätta ballikleit. Nendes leidsid väljendust kõige romantilisemad unelmad ning nendest sai taas suurmood pärast suurt meediakära Walesi printsessi laulatuskleidi ümber.
80-ndate suur uudis oli spordirinnahoidja.
1980-nda on kindlasti dekaad, mida varsti uuesti avastatakse ning on huvitav näha, millised elemendid inimestele meeldivad ja miks.
 Madonna
Tõusis areenile pitseeliku ja ilma sõrmeotsteta kinnastega. Miksides oskuslikult punk stiili like a virgin stiiliga. Tema kummalised kostüümid võeti rõõmuga vastu ja jäid otsustavalt kümnendi moepilti kujundama.Ta on kuulus ka oma kameeleonlike muutuste poolest – igal ajal on ta suutnud mõjutada moodi.
 Princess Diana - moekuninganna
Enne abiellumist oli tulevane printsess väga tagasihoidlik ning tema stiil kohane pigem eakale kui noorele naisele. Muutus toimus pulmatseremoonial – Diana kleit lõi uue suuna pulmakleitide lõikes: väga naiselik, ohtrate kaunistustega ning suursugune. Ka tänapäeval unustuse hõlma vajunud patšokkidega pintsakud läksid massimoodi tänu Dianale.Esialgu toetas Inglismaa printsess mitmete kodumaiste disainerite käekäiku, kuid hiljem eelistas rahvusvaheliselt tuntud tegijaid nagu Valentino, Versace ja Chanel.
Sellest hoolimata jäi tema stiil lihtsaks, rõhudes heale lõikele-kangale ja pannes suurt rõhku aksessuaaridele: kübaratele, ehetele, kottidele, kingadele. 
 
90-ndad
  90-ndate moe koodsõnaks on individuaalsus . See käib pikkuse, stiili, pükste ja kleitide kohta – kandja valida on mitte ainult mida kanda vaid kuidas ja millega. Teadjamad mõistavad, et kõik, mida kantakse, on laetud tähendusega, mis asjatundjatel ei jää tähelepanuta. Kuid kõige tähtsam on siiski vabadus. Viktoriaanlus, retro , tätoveeringud, suled, kauboisaapad – teemade mänguline taasavastamine on piiritu.
Rõivaste ja nende kandmise suhtes on tekkinud uut laadi tundlikkus. Nagu kõigmuugagi sel kümnendil, ei  määra meie väljanägemist mitte status ega isegi kindle mood, vaid sisemine hoiak. Ümberringi toimuv mõjutab moodi ja couture on tänapäeval ajakirjanduses populaarsem kui kunagi varem, lisaks on uuenenud austus käsitööoskuste ning ekstravagantsete esemete vastu nagu eelmise sajandi lõpulgi. Teatud mõttes on originaalsust vähem, sest kõik laenavad ideid kõigilt, rikkad või vaesed, noored või vanad, vaja on ainult silma ja õiget vaistu.
  Kokkuvõtte
  Nagu läbi kümnendite näha, on mood vägagi seotud maailmas toimuvaga. Inimesed soovisid ja soovivad tänapäevalgi näidata oma  jõukust riietades end parimate disainerite töödega. Ent tänapäeval on valik laiem ning maerjalide kättesaadavus pea 100%. Kindlasti aasta aastalt on rõivastumiskunstis olnud ka tähtsal kohal inimese oma maitse ja stiil. Just nimelt iga inimene võib väga palju erineda sookaaslastest, sobitades kokku erinevaid rõivaid ja nähes seega välja absoluutselt eriline.
Kasutatud kirjandus
  http://tekstiil.edicypages.com/blog/20-sajandi-moemuutused
google.ee/pildiotsing