Põhipuhkuse mõiste ja selle võimaldamise kord (0)

Põhipuhkuse mõiste ja selle võimaldamise kord
Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda.
Töölepinguseadus näeb ette, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Töötajal on seega õigus väljatöötatud puhkusele. Kokkuleppeliselt või tööandja ühepoolse otsusega võib puhkust anda ka ette. Tööle asumise teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva.
Põhipuhkuse andmise aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.
Tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse aja hulka ei lähe, st. nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arvesse (nt põhipuhkus , lapsepuhkus, õppepuhkus jne).
Tööle asumise kalendriaastal on töötajal õigus puhkusele võrdeliselt töötatud ajaga .
Tööle minnes ei saa töötaja siiski koheselt puhkust välja nõuda. Tööle asumise aastal tekib puhkuse nõudeõigus pärast kuuekuulist töötamist . Pooltevahelisel kokkulepel või tööandja ühepoolsel otsusl võib puhkuse ka varasemaks kasutamiseks anda.
Puhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, mistõttu on puhkuse arvestamise perioodiks
kalendriaasta. Kalendriaasta on ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
Põhipuhkuse 28 kalendripäeva võib poolte kokkuleppel jagada osadeks . Taolise kokkuleppe olemasolul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 kalendripäeva. Puhkuse põhjendamatut osadeks jagamist ja seeläbi puhkamise aja pikendamist aitab vältida tööandja õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate, kui seitsmepäevaste osadena.
Puhkusenõude aegumisel kaotab töötaja õiguse seda puhkust kasutada ning õiguse nõuda kasutamata põhipuhkuse hüvitamist rahas töösuhte lõppemisel. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul.
Puhkuse aegumine peatub, kui töötaja kasutab rasedus - ja sünnituspuhkust, lapsendaja
puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Peatumise aja võrra lükkub puhkuse aegumine edasi.
Puhkuse ajakava koostab tööandja iga kalendriaasta kohta ning selle määramisel tuleb võtta arvesse töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega .
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on: naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust, mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse
ajal,vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal, koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja pole kokku leppinud teisiti.
Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine.
Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
Põhipuhkus on üldjuhul 28 kalendripäeva, aga on ka erandeid :
Alaealise põhipuhkus – alaealise iga-aastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva
Töövõimetuspensoni saava töötaja põhipuhkus – iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva
Haridus - ja teadustöötaja põhipuhkus – iga-aastane puhkus on kuni 56 kalendripäeva
Põhipuhkus on töötajale väga vajalik, sest töötaja peab puhkama, et teha tööd efektiivselt.
Merli Pilter
KO-14