Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seminar 3 - KAASUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Seminar 3.
KAASUS 1
1. O on Tartu Ülikooli 4. (viimase) aasta doktorant ning M teab seda. Septembris sõlmivad M ja O kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt M lubab O’l kasutada kuu aega mõõduka tasu eest oma hästivarustatud kollast Hummerit, siis ja juhul kui M on kaitseb edukalt doktoritöö. Juunikuus kaitseb O edukalt doktorikraadi ning nõuab M’lt auto kasutusse andmist. Selgub aga, et juba maikuus on M auto võõrandanud hoopis Q-le ning ei ole sealjuures M’ga sõlmitud lepingut isegi maininud. Kas ja kellelt on O’l õigus nõuda auto andmist tema kasutusse?
Nõude alus: kehtiv üürileping VÕS §108 lg 2
Kontroll: TSüS § 102 lg 2 (edasilükkamatu tingimuslik tehing)
TSüS § 105 lg 1 (
TSüS § 106 lg 2 (hõljumisaeg)
Q ei omandanud autot, auto omanik on jätkuvalt M.
O´l on nõudeõigus M´i vastu.
Kas O-l on õigus nõuda M-ilt hummeri kasutamisse andmist?
Nõude aluseks VÕS §271 ja 108 lg 2
- kehtiv üürileping
-VÕS 108 lg1
subs:
  • tsüs §102 lg 2 edasilükkava tingimusega tehtud tehing.
§102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing
  • Tsüs §105 lg 1
§105. Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg
  • Hõljumisaeg tsüs § 106 lg ja lg 2
§106. Käsutused hõljumisajal
  • Käsutustehing, mis on kehtiv hõljumisajana on tühine.

Auto omand võis üle minna Mlt Ole AÕS §92 lg 1
Omandi üleminek: kokkulepe omandi ülemineku kohta (KÄSUTUSTEHING), valduse üleminek
OMANDI ÜLEMINEK = KÄSUTUS
Käsutustehing + valduse üleminek (vallasasi) (kanne- kinnisasja kohta) = annavad omandi üleminek e käsutuse
Vallasasja heauskne omandamine § 106 lg 3 – AÕS §95 lg 1 alusel
Seega on omand üle läinud AÕS §95 lg 1 alusel
St O ei saa oma kohutust täita.
Kas O-l täitmise nõue on?
§106 lg 1,2,3
kas saab öelda, et Q on heauskne? Jah, kuna tema ei teadnud . Tsüs §139, heausksust eeldatakse.
Seega pole ilmselt nõuet. Kahjuhüvitamise nõue võiks aga teoreetiliselt olla.
§139. Heausksuse eeldus
VÕLAÕIGUSSEADUS
§ 108. Kohustuse täitmise nõudmine
§ 271. Üürilepingu mõiste
Variant (i): Pärast üürilepingu sõlmimist septembris rääkis O sellest Q-le, kes kiitis O sõlmitud head tehingut. Kas see mõjutab lahendust?
TSüS § 107 lg 1 (edasilükkava tingimusega tehing, õigust ei teki või ei teki ettenähtud kujul, teisest poolest tuleneva asjaolu tõttu)
Järeldus: O´l on kahjunõue M´i vastu.
Jah, sest siis polnud O enam heauskne.
§106 lg 2
ei olnud õiguslike tagajärgi. Seega Q ei omandanudki autot.
Variant (ii): Samasugune leping O ja M vahel nagu põhikaasuses, M ei ole Hummerit kellelgi võõrandanud, kuid tegi sellega hooletu sõidu tulemusel omal süül avarii, mille tulemusel Hummer ei ole enam endine edev Hummer, vaid suhteliselt armetus seisukorras, kuigi kasutuskõlblik, sõiduk. Kuulnud , et O kaitses edukalt doktorikraadi, soovib M lepingut täita, viib Hummeri O-le ja palub tasuda järgmise nädala jooksul. O teatab , et Hummeri kaubandusliku välimuse olulise muutuse tõttu ei ole ta sellisest autost enam huvitatud ega kavatse selle eest tasuda. Veelgi enam, O leiab, et tal on õigus saada M’lt teatud kahjutasu. Kas O’l on M’i vastu kahju hüvitamise nõue?
Tsüs §107 lg 1
§107. Kahju hüvitamine
Ting . Tehing +
Ei teki või ei teki ettenähtud kujul +
Teisest poolest tuleneva asjaolu tõttu+
Jah on kahjunõue
KAASUS 2.
Seminar 3 - KAASUS #1 Seminar 3 - KAASUS #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 138 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Burzhua Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Asjaõigus
53
doc

Asjaõigus

I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. ­ 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 ­ 6 (lk 29 ­ 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus ­ õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus ­ õiguslik seisund, mida konkreetne isik oma

Õigus
Asjaõiguse seminarid
27
pdf

Asjaõiguse seminarid

Heauskne valdaja ja omandaja on erinevad asjad –valdaja tähendab, et isik ei tea valduse õigusliku aluse puudumisest. Omandaja on saanud teatud eelduste täitumisel asja omanikuks. ● Heauskne omandamine on võimalik, kui on olemas kokkulepe omandaja ja võõrandaja vahel ja võõrandaja annab üle valduse. Isik võib saada heauskseks valdajaks, kuid ei saa toimuda heauskseks omandajaks (v.a kui tegemist on avaliku enampakkumisega) I seminar Varastatud jalgratta kaasus O on jalgratta omanik. O jätab jalgratta poe seina äärde selleks ajaks, kui ta poodi läheb. Samal ajal, kui O poes on, võtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O näeb V tegevust poe aknast ja jookseb V-le järele ning võtab jalgratta V-lt jõuga ära. V väidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks

Asjaõigus
Tsiviilõiguse kordamisküsimused eksamiks
42
doc

Tsiviilõiguse kordamisküsimused eksamiks!

1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste v

Tsiviilõigus
Lepinguõigus
46
docx

Lepinguõigus

Käsundiandja kohustused  Käsundisaajale tasu maksmise kohustus (§ 627)  Käsundisaaja kulutuste hüvitamise kohustus (§ 628)  Üldpõhimõte: § 628 lg 1 1. lause  Kulutuste hüvitamine tasumise käsunduslepingu puhul, vt § 628 lg 1 2. lause Käsunduslepingu rikkumine  Eriregulatsioon §-de 619-634 juures puudub  Seetõttu kohalduvad üldosa §-d 100 jj. Seminar Normikoosseis tuleb seostada faktiliste asjaoludega. Üldine skeem: 22.09.2016 Kellelt nõuda mida, millisel alusel? ÕKV-de kasutamise eeldused: 1. Kehtiv leping-> määrab ära, mis on poolte kohustused. 2. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumine-> miks rikuti, pole oluline. See on faktiküsimus, kas on rikutud ja millal rikuti. 3. Vastutus lepingu rikkumise eest-> kas isik saab kasutada ÕKV-d, mis on vastutuse mastaap/standard ja kas see on täidetud

Võlaõigus
TSIVIILOIGUSE ULDOSA
49
docx

TSIVIILOIGUSE ULDOSA

EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud

Tsiviilõiguse üldosa
TSIVIILOIGUSE ULDOSA
49
docx

TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud

Kategoriseerimata
TSIVIILO IGUSE U LDOSA
49
docx

TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud

12. klassi ajalugu
Asjaõigus eksamikonspekt
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

I Sissejuhatus asjaõigusesse Asjaõiguse allikad Asjaõigus sisaldub valdavalt AÕS-s. Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) k

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun