Töötervishoid ja ohutus (1)

Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes;
Riski hindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab minimiseerida võimalust, et töötajad saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Kohustuslik on käsitada riski töötaja tervisele. Riskianalüüs annab võimaluse saada selge ülevaade riskidest ning selle alusel kavandada otstarbekalt edasist tegevust riskide vähendamiseks. Riskide hindamine aitab säilitada ettevõtte konkurentsivõimet ja tulemuslikkust. Töötajate suhtes tehakse otsus, kas ta võib selle töö tegemist jätkata või mitte, mis kaitsevahendeid ta sellekst tööks vajab ja millised on ergonoomilised valikud töö tervislikumaks tegemiseks.
Riskianalüüsi meeskonna koosseis, mis on nende konkreetsed võimalikud ülesanded riskianalüüsi käigus.
kuuluvad ettevõtte erinevate elualade esindajad, kellel on vajalikud teadmised ja kogemused nii tööprotsessist kui ka töökeskkonnast, kellel on ühine eesmärk ning kes meeskonnatöö käigus pidevalt täiendavad oma teadmisi ja arendavad oskusi. Soovitav on kaasata töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liikmeid, töötajaid, ergonoom ,toksikoloog jne
Uus riskianalüüs, millal on vaja teha?
Kui vahetatakse seadmeid, materjale, tehnoloogiat ja toimuvad muutused tööruumide ja
mistahes töötingimuste osas, tuleb läbi viia uus riskianalüüs ning vajadusel või töötervishoiuarsti soovitusel läbi viia töötajate tervisekontroll .
Soovitav dokumenteerida ohutegurite taseme langus ja lisada riskinalüüsi dokumenti uued andmed ohuteguri tasemete kohta.
Milliste võimalike töökeskkonna riskidega tuleks arvestada ehitusplatsil?
Sisekontroll, milles seisneb?
Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.
Sisekontrolli eesmärk on oma olemuselt kahesuunaline: säilitada töötajate töövõime ja tervis ning kaitsta ettevõtte materiaalseid väärtusi. Kuivõrd on tööandja kohustus igal aastal läbi vaadata sisekontrolli tulemused, siis sisekontrolli dokument/dokumentatsioon on soovitav vormistada kirjalikult ja selle allkirjastab tööandja.
Töökeskkonna sisekontrolli tulemusi kasutavad oma töös töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu.
Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad .
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi: kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks.
Tööõnnetusega on tegemist ka siis, kui tervisekahjustuse tagajärjel kannatanud töötajale töövõimetust ei määrata.
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine , mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi .
Õnnetusjuhtumite kordumisel koostatakse ka statistika, mis käsitleb õnnetuse toimumist ja selle põhjuseid ning selgitatakse selle abil välja kõige ohtlikumad kohad ettevõttes.
Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks (tööõnnetuste raportid on kõik originaalid)
Tööõnnetuse raport, mis andmeid sisaldab, mitmes eksemplaris vormistatakse ja kellele esitatakse?
(4) Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega. Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav või temaga lepingulises suhtes olev tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase tööõnnetuse raporti.
(5) Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
[(6) Tööandja registreerib tööõnnetuse ja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks.
(7) Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks.]
Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga.
Tööleping (TL)
Töövõtuleping (TVL)
Mõiste
TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile
TVL alusel kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu
Alluvus
Töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi
Alluvussuhe puudub, TVL kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg
Lepingu pooled
Tööandja ühelt poolt ja Töötaja teiselt poolt
Töövõtja ühelt poolt ja Tellija teiselt poolt
Tasu
Tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu
Tellija maksab töö eest tasu, kui tal on olnud võimalus asi või töö üle vaadata
Töö tegemise aeg
Üldiselt 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas
Määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud
7.-12.a 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas
13.-14.a või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas
milles on vaja töölepingus ilmtingimata kokku leppida?
- Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht
- Töölepingu sõlmimise ja tööleasumise aeg
- Tööülesannete kirjeldus
- Ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg
- Töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ( töötasu ), sealhulgas majandusutulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvestamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed
Summeeritud tööaeg , mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus?
Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks kuus) jaotuda erinevalt.-Summeeritud tööaja arvestus eelkõige töötamisel tööaja kava ehk graafiku alusel. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tegelikult tehtud tööaega arvestusperioodi lõpul.
-Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööaja kava teatavaks tegemise tingimused
Katseaeg, eesmärgid, pikkus;
Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?
- Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht
- Töölepingu sõlmimise ja tööleasumise aeg
- Tööülesannete kirjeldus
- Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg
- Töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandusutulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvestamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.
Töö- ja puhkeaeg ;
-Tööaja norm puudub, eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (= täistööaeg );
-Järgida tööaja üldist piirangut arvestusperioodi (keskmiselt 48 tundi nädalas 4 kuu kohta);
-Ületunnitöö piirnorm : maksimaalselt keskmiselt 8 tundi nädalas 4 kuulise perioodi kohta!
-Tagada igapäevane puhkeaeg;
-Tagada iganädalane puhkeaeg;
-Järgida alaealiste tööaja piiranguid.
-Igapäevane puhkeaeg: kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; Seega: maksimaalne tööaeg 13 tundi.
-Iganädalane puhkeaeg: kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
-Tööaja lühendamine: Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra
Ülletunnitöö (mis see on, millal võib teha, piirnormid, kompenseerimine )
tööandja saab nõuda vaid ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks; - hüvitamine vaba aja andmisega või rahas (1,5 x töötasu); - tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine.
Öötöö ja riigipühal töötamine - ööajal kell 22.00-6.00 tasustatakse 1,25-kordselt; - tööaeg riigipühal tasustatakse 2-kordselt.
Töötasu, lisatasud;
Puuduvad mõisted palgamäär, põhipalk, lisatasu , preemia, palga arvutamise kord;
-Eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku;
-Täiendavate tööülesannete eest saadav tasu kajastub palgateatises;
-Makstakse rahas, muud hüved antakse hüvedena (ametiauto, spordiklubi kuukaart vmt)
-Brutosummana;
-Töötajal õigus nõuda tööandjalt tasutud makse või maksu hüvitamist;
Muud tasud ja hüved
-Muu hüve nõudeõigus, kui selles on kokku lepitud;
-Majandustulemustelt makstav tasu;
-Tehingutelt makstav tasu;
-Töötasu makstakse vähemalt 1 x kuus (kokkuleppel võib ka sagedamini), majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist.
Puhkused ( ajakava koostamine, teatavaks tegemine, pikkus, puhkusetasu väljamaksmine);
•Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus -teadustöötaja;
•Puhkus aegub 2 aasta jooksul;
•Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega ;
•Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul;
•Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
•Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine
Mis on leppetrahv , millistel juhtudel on õigus kokku leppida (neid on 3)?
Leppetrahv on vastavalt lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma . Seadusandja on piiranud töösuhte poolte jaoks leppetrahvis kokkuleppimise võimalusi ja lubanud seda vaid olukordades , kus tööandjal puudub piisav kontrollivõimalus töötaja tegevuse üle. Seetõttu ei saa tööandja ja töötaja kokku leppida leppetrahvis iga töötajapoolse töökohustuste rikkumise puhuks.
Leppetrahv lihtsustab tööandjal töötajapoolse töökohustuste rikkumisega tekitatud kahjude sissenõudmist, kuna leppetrahvis kokkuleppimisel ei pea tööandja tõendama tekkinud kahju suurust, vaid võib leppetrahvi nõuda ka tegelikust kahjust sõltumata
Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel:
• saladuse hoidmise kohustuse rikkumine
•konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine
•tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel