Auto remont, hooldus (0)

Auto remont, hooldamine

Ginemaatiliselt seotud pindade sissetöötamine

Detailide ühtlane purunemine lubatud tolerantsi piires.

Rikete liigitus

Konstruktiivsed defektid
Hõõrduvate detailide materjalide ebaõige valik, ginemaatiliselt seotud detailide ebõige alglõku määramine, hõõrduvatelt pindadelt soojuse halb ärajuhtimine.

Tootmisalased defektid

Mittekvaliteetsed või vastav materjal (mittekvaliteetsed detailid), detailide ebõige terminile töötlemine, detailide ebaõige mehaaniline töötlemine, nõrk tehniline kontroll valmis toodangu üle.

Käitlemisest tulenevad defektid

Mittekvaliteetsed kütte- ja määrdained, mootori hoolduse graafikust mitte kinnipidamine.

Avariilise iseloomuga defektid

Muttrite ebõige pingutamine .

• Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid.
  

• Kiil - ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus
  
• Mootoriõli ja filtri vahetus
  
• Mootori õlijahuti voolikute ja liidete kontroll
  

• Mootoriruumis olevate jahutus- ja soojendussüsteemi voolikute ja liidete kontroll.
  
• Jahutusvedelike taseme ja külmakindlustuse kontroll, jahutusvedelike vahetamine.
  
• Areomeetriga mõõdetakse aku elektrolüli kaalu ja külmakindlust.
  
• Diiselmootori vaakumpumba õlitusvoolikute ja liidete kontroll.
  
• Väljalaske torustike tihenduse ja kinnituse kontroll.
  
• Eelsüüte nurga kontroll
  
• Aku kontroll ( kinnitus , vedeliku tase, klemmid )
  
• Kütusefiltri vahetus
  
• Õhufiltri kontroll ja vahetus
  
• Tühikäigu kontroll, mõnel juhul reguleerimine
  
• Kontrollitakse heitgaase
  
• Siduripedaali kõrguse kontroll, vajadusel reguleerimine
  
• Piduripedaali kõrguse ja seisupiduri kontroll, vajadusel reguleerimine
  
• Ketaspidurite hõõrdkatete kontroll, sama trummelpiduriite kohta
  
• Siduri ja piduri vedeliku taseme kontroll, pidurivedeliku vahetus, piduri voolikute kontroll
  
• Roolivõimendi vedeliku taseme ja rooli voovastiku kontroll
  
• Kuulliigendite ja veovõllide kummikaitsete kontroll
  
• Jõuülekande õlitaseme kontroll
  
• Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast)
  
• Näidikute ja kontrolllampide kontroll
  
• Tuled, helisignaal, vajadusel lampide vahetus
  
• Esilaternate ( valgusvihu ) reguleerimine
  
• Klaasipuhastite ja pesurite töötamise kontroll, anumate täitmine pesuvedelikuga
  
• Lukupesade, lukkude, higede ja piirajate määramine
  
• Lõppkontroll
  

Mootorsõiduk – vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatud üle 25 km/h mootori jõul liikuv sõiduk. Ei kuulu rööbastel ja traktorid.
Auto – sõitjate või veoste veoks, vähemalt 4-rattaline mootorsõiduk (25 km/h)
Sõiduauto – projekteeritud ja ehitatud kuni 9 sõitja kohaga sõitjate või nende pagasi vedamiseks. Võib vedada haagist.
Sedaan – kere kinnine , katus jäik ja paikselt kinnitatud, osa katust võib olla avatud. Salongis 4 või enam istekohta vähemalt 2 reas. 2 või 4 külgust. Võib olla luugiga pagasiruum või tagauks . 4 või enam külgakent.
Paeton – katuseta auto.
Limusiin – kere kinnine, esi ja taga istmed eraldatud seinaga. Katus jäik, paikselt kinnitatud, osa võib olla avatud. Salongis üle 4 istekoha vähemalt 2 reas. Tagaistmete ees võivad olla kokkupandavad istmed. 4 või 6 külgust. Luugiga pagasiruum või tagauks, 6+ külgakent.
Universaal – kere kinnine, tagaosa suurendatud mahtuvusega, katus jäik, paikselt kinnitatud. 4+ istet 2 reas. Tagaistmed kokkupandavad, pakiruumi suurendamiseks. 2 või 4 külgust ja tagauks, 4+ külgakent.
Kupee – kere kinnine, tagaosa maht võib olla vähendatud. Katus jäik, paikselt kinnitatud, salongis 2 või enam istekohta. 2 külgust ja 2 või enam külgakent.
Kabriolett – katus jäik või pehme, katusel peavad olema järgmised asendid : suletud, kere kaetud ja avatud, kere avatud. Salongis 2 või enam istekohta, vähemalt 2 istmete rida. 2 või 4 külgust, 2 või enam külgakent.
Mahtuniversaal – sõiduauto, mille rooliratta keskpunkt asub kere pikkuse esi/neljandikus.
Autobussid – projekteeritud ja ehitatud enam kui 9 sõitja ja nende pagasi veoks. Võib olla kuni 2-korruseline ja võib vedada kerghaagist.
Linnaliini buss – Buss, mis on projekteeritud ja ehitatud istuvate ja seisvate reisijate ning nende pagasite veoks linna- ja lähiliikluses. Peab olema tagatud bussis vaba liikumine sisse ja välja.
Reisibuss – buss, mis on projekteeritud ja ehitatud kaugliikluseks, sõitjate ning meeskonna pikaajaliseks mugavaks viibimiseks bussis. Bussis puuduvad seisukohad.
Troll – buss, mille veomootor saab elektritoite trolli liinilt. Hübriitbuss, elektrimootoril veel lisaks sisepõlemismootor.
Veoauto – mootorsõiduk, mis on projekteeritud ja ehitatud veoste veoks. Veoauto võib vedada haagist.
Üldveoauto – teenindava meeskonna veoks. Kere ehitusel võib olla veoauto olla lahtine (madel) või kinnine (burgoon). Üldveoauto võib vedada haagist.
Sihtotstarbeline veoauto – konkreetse ülesande ja otsatarbega auto.
Vedukauto – haagise veduk, on projekteeritud ja ehitatud täis- või kesktelg haagise veoks.
Sadulveok - sadulhaakme seadmega veok , mille haakeseade kannab suurema osa poolhaagise massist.
Üldotstarbeline haagis – vähemalt 2 teljaline, vähemalt 1 telg juhitav, on haagitud vedukautoga nurkliikuvalt.
Kesktelg haagis – haagis, mille telg või teljed asuvad haagise raskuskeskme lähedal. Haagis toetub osaliselt haakeseadmele.
Kerghaagis – haagis, mille registrimass ei ületa 750 kg.
Poolhaagis – haagis, mis toetab olulise osaga oma massist vedukauto sadulhaake seadmele.
Autorong – autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon.
Mootorratas – 2, 3 või 4 rattaline juhtrauaga juhitav mootorsõiduk. Mootori töömaht on üle 50 cm3, kiirus üle 50 km/h. Mootor ja kütusepaak asuvad juhi ja kaasreisija jalgade vahel, juhi ja kaassõitja jalad toetuvad jalaalustele.
Mootorroller – mootorratas, juhi jalad toetuvad kere põhjale.
ATV – 4-rattaline mootorratas, juhil ja sõitjatel on jalatoed.
M1;2;3
M1 – sõiduautod (8+1) B
M2 – buss (9+) C 5000kg
M3 – buss (9+) D 5000+kg
SM - sõidumeerik
N1;2;3 - veoautod
N1 - 3500kg B,C
N2 – kuni 12000kg C,E
N3 – üle 12000kg D,E
SM
G - 4x4, 6x6, 8x8 – maastur
L – mootorrattad
O – haagised
O1 – kerghaagis (750kg)
Mõõtmed
Pikkus:
Mootorsõiduk – 12 m
Haagised – 12 m (18,75)
Mootorrattad – 4m
Laius:
M1 – 2,5m (2500 mm)
2-rattalised mopeedid – 1m
Mootorrattad – 2m
O1 haagis – võib olla vedavast sõiduautost 30 cm laiem
Suurim lubatud kõrgus:
4m väljaarvatud L kategooria sõidukid, neil on 2,5m
Euroliidu telje koormus on 9 tonni. Auto ja haagise kaal võib max olla 44 tonni.

Sõiduki nõuetele vastavad kontroll ja järelvalve süsteem

Sõiduki, selle osade ja varustuse tüübi kinnitus.
Toodangu järelvalve
Sõiduki tehnoülevaatus
Liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontroll (teostavad vaid kindlad isikud, vajalike paberitega).
Ekspertiisi ja katsetamist viib läbi ARKi poolt tunnustatud katsekoda.
Sõiduki ümberehitamise võimalikkuse ja viisi määrab ARK

Auto rehvid

Tähistamine

• E (e1, E2), DOT (2005)
  
• Ei tohi olla vanem kui 10 aastat
  
• Mustri sügavus 1...6 mm
  
• 3...4 mm peal on viimane piir
  
• Võidusõidus kasutatav „slikid“ rehvid on hoopis teisest segust tehtud
  
• Mida väiksem on mustri sügavus, seda halvem on külmaga haarduvus
  
• 7...9 mm uue rehvi muster
  
• 25-30 tuhat peab rehv , peale seda läheb asi kehvaks
  

Mõõdud:
205/60R 92H
Protektori osa ehk rehvi laius 205, kõrgus 60 (protsent laiusest, mitte mm-tes) .
R tähendab radiari (mida kõrgem on rehvi radiar, seda pehmem on sõita, kuid halvem on juhitavus).
92 tähendab kaalu indeksit ( vist on 710 kg rattale )
H – kiirusindeks (210 km/h)
Q – 160 km/h (markeeritakse tavaliselt väiksemate autode talverehve)
T – 190 km/h
V – 240 km/h (mida kõrgem on kaaluindeks, seda rohkem kannatab koormust ehk karkass on tugevam ja peab vastu aukude läbimisel, kuid rehv peab olema sel juhul jäigem).
210 ja 240 hinna vahe on 6-8 euri.

Paigaldamine ja käitlemine

ReifenDirekt.co.ee
Üle 25% üle- või alarõhku alandab rehvi summaarset läbisõitu tsirka(ligikaudu) 20%.
Ülerõhuga on rehv jäigem ja parem sellega sõita, hea kiireks sõiduks.
Talvel peaks rehvirõhku kontrollima külmalt, sel juhul paneks 0,1...0,15 bari juurde.
Oluline on täiskoormaga sõiduautol tõsta rehvi rõhku vastavalt valmistaja soovitusele.
Veoautodel kasutatakse erineval teljel erinevaid rehve , 3 erinevat kategooriat.
Kui rehv on korra valesti kuluma hakanud, siis nii jääbki.
Kui sild on vale, võtab see kohe rohkem kütust. Kui auto on haiget saanud ja silla vedu on teine, võib olla võimalik sildade rehvide vahetus, kui juhitavus pole enam endine.
Pruugitud rehvi on riskantne osta, juhitavus võib ainult halveneda, mitte mingil juhul paraneda.
Ventiilid – hiljemalt kolmandal rehvi vahetusel ära vahetada.
Rehvi õige mõõt ja off set on olulised, kui pole sobivad, hakkab auto „ ujuma “.
Euroliidus on plii raskused keelatud.
Kui koonus on liiga kulunud, annab tasakaalustamine liiga suure vea.
Pingutamisel alati kasuta dünamomeetrilist võtit (110 – 130 njuuton meetrit).
Kui kasutatakse vaheldamisi varuvelgi ja plekkvelgi, siis tuleb jälgida, et rummu erinevad toetuspinnad oleksid puhtad, mitte roostes.
Kasuta montaažil alati montaaži vaha (rasv).
Rehvi täitmine lämmastikuga on vajalik, kui sõidetakse kiiresti, rehvi temperatuur ei tõuse nii kiiresti, rõhk jääb samaks.
Müüja peaks teadma nende omadusi ja oskama anda kliendile soovitusi.
Rehve tuleb ladustada püsti ja jahedas.
Väldi päikest ja keevitust.
Profitöökoda kasutab torkeaugu remondiks ainult seent, rasvanöör on mõeldud amatööridele.
Seent saab kinnitada/paigaldada ainult seestpoolt.
Madala proofiliga rehvi külje hulganiseerimine on küsitava kvaliteediga.
Vahust on abi ainult väga väikese torkeaugu puhul.
Kehv veoki rehv sõidab 120 tuhat km, parimad kuni 250 tuhat. Näiteks Mishelini parimad rehvid peavad vastu kuni miljon km.

Mehaanilised ülekanded, nende tüübid ja kasutus autos

Hammasratas /hammasülekanne – kasutatakse auto juures kõige rohkem (reduktorid, käigukastid jne). Neid on kerge standardiseerida. Hammasratas ülekanded vajavad määret (ülekandeõli).
Kettülekannet kasutatakse mootoris (väntvõlli pealt jahutusvõlli – väntvõll käib 2 korda kiiremini kui jahutusvõll). Ketiga on hea teha pikka ülekannet, kasutatakse rohkem mootorrataste puhul. Kett töötab väiksemalt ning vajab ka määrimist. Keti vastupidavus oleneb mõõtmetest ja kasutusest (reversseeritav kett peab kindlasti vähem vastu).
Tiguülekanne võimaldab suurt ülekande arvu. Annab 90o võimaluse pöörata võlli suunda. Tiguülekannet kasutatakse ka klaasipuhastaja mehanismis.
Lamerihm ülekanne võimaldab 10...12 m pikkust ülekannet sooritada , sõltub väliskeskkonnast.
Soonikrihmade juurde käib ka pinguti .
Hammasrihma kasutatakse mootoririhmana.
Hüdraulilised- ja elektrilised ülekanded.
Hõõrdülekande ülekande jõud on üsna väike.

Mehhaaniliste ülekannete parameetrid

Ülekandearv, kasutegur, väljundvõimsus
Differentsiaal ei ole ülekande mõjutaja. Hammasülekanne suudab maksimaalselt üle kanda 100 tuhat kW; Kasutegur 0,94 ... 0,98 ehk 94 ... 98 %; Suhteline levik on umbes 66%.
Tiguülekanne max 2000 kW; Kasutegur 0,7 ... 0,92; Suhteline levik umbes 12%.
Kettülekanne max 4000 kW; ülekande arv 10; kasutegur 0,94 ... 0,98; suhteline levik 12%.
Lamerihmülekanne max 5000 kW; ülekande arv 5(erijuhul kuni 20); kasutegur 0,92 ... 0,97; suhteline levik 2%.
Kiilrihmülekanne max 2000 kW; ülekande arv 8 (erijuhul kuni 15); kt 0,92 ... 0,97; levik 4%
Hammasrigmülekanne max 1000 kW
Hõõrdülekanne max 300 kW
Sõltuvalt ülekandest võib hammasratastest koosnev ülekandemehhanism olla aeglustuv (reduktor) või kiirenev (multiplikaator). Materjal terasest , malmist või plastikust.

Liited

Liited – detailidevahelised liikumatud ühendused.
Liited: lahtivõetavad; mittelahtivõetavad.
Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited , tihvtliited, profiilliited, klemmliited.
Mittelahtivõetavad: neetliited , keevisliited, jooteliited, liimliited, press- ja valtsliited.
Keermisliited
Auto juures olevad liitmed ongi just enamused keermisliidetega.
Kinnituskeermed : Kasutatakse ühekäigulisi keermeid, mis tagavad isepidurdavuse (so väldivad võimaluse iseeneselikuks mutri lahtitulekuks poldi teljesuunalise jõu mõjul). Keere saadakse, kui üks kujund kruvijoontpidi liikudes moodustab silindri ( koonuse ) pinnale keermeniidi.
Mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks.
Koosneb: pea, varb , seib, mutter . Poltliide, kruviliide, tikkpoltliide.
Pöördmomenti ülekandvad liited
Võll-rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas.
Vedrud
Mitmesugused vedrud ja puhvrid on elastsed elemendid.
Keerdvedrud: materjaliks tavaliselt teras.
Lehtvedrud: koosneb erineva suurusega lehtedega vedrupakist, kasutatakse veokitel, maasturitel.
Pneumovedrud: kasutatakse õhkpatjades.
Torosioonvedrud: võtab vähe ruumi, paindub pöörde, mitte väände peale.
Puhvrid
-30 kuni +80
Pöörlevat liikumist tagavad elemendid
Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad ; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle või nende osi pöördmomendi edasiandmiseks sidestada.
Teljed on pöörlevate detailide kandjad , võllid lisaks sellele veel ka pöörmomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged . Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle. Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Osi, millega võllid ja teljed laagreile toetuvad, nim tappideks.
Laagerdused
Pöörleva masinaosa toetamiseks ettenähtud sõlme nim laagerduseks. Laagrile lisaks kuuluvad sinna korpusdetailid, tihendid , määrimisseadmed jms. Masinais leiavad kasutamist veere- ja liugelaagrid , aparaadiehituses veel magnet- ja elastsed laagrid.
Konstruktsioon : Veerekehade kuju järgi jagunevad nad kuul- ja rull-laagriteks. Veereteede ridade arvu järgi on jaotus ühe-, kahe- ja neljarealisteks laagriteks. Kuulide õige kauguse hoidmiseks kasutatakse separaatorit.
Korpused
Korpus- e. keredetaile saab vaid tinglikult nimetada üldotstarbelisteks, olgugi, et igal masinal neid tingimata esineb. Materjaliks malm, alumiinium , plast, vahel teras.
Võrdsete ristlõigete võrdlus
Ristlõige
Suhteline tugevust
Suhteline jäikus
Paindel
Väändel
Paindel
Väändel
1,0
1,2
1,4
1,8
1,0
43
38,5
4,5
1,0
1,15
1,6
1,8
1,0
8,8
31,4
1,9
Resonants – kriitiline pöörlemissagedus, mis võib viia sõlme või detaili purunemiseni. Mida pikem on võll, seda suurem on võimalus sattuda pöörete peale, mis on resonantsile väga lähedal.
Vedrustus
Sõltuv vedrustus : silla rattad on omavahel ühendatud
Sõltumatu vedrustus: iga ratas erladi vedrustatud
Rataste suunang
On rataste erinevate seadmenurkade suunda, mill ül on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otse liikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab peale pööramist rooliratta tagastumist, rehvide kulumist, pöörderaadiust ja rooli pööramise raskust.
Rattakalle, pöördtelje pikikalle , kokku- või lahkujooks , järeljooks. Mida suurem on järeljooksu nurk, seda parem on juhitavus, aga raskem on rool .
Rattakalle
Ehk camber, on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk, seda mõõdetakse kraadides. Rattakalle loetakse positiivseks , kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Positiivne: tekitab ratastel eelpinge , mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekkivad lõtkud, Vähendab tee ebatasast tingitud rooli vibratsiooni, suurtel koormustel kalle väheneb, mistõttu väheneb ka rehvide kulumine .
Pöördtelje pikikalle
Ehk caster , on pöördtelje kõrvalekalle püstteljest ette- või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks, kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks, kui telg kaldub ülevalt ettepoole. Mõju sõiduomadustele: hoiab paremini sõidusuunda, suure pöördenurga korral aitab tagastada rooli otsesesse asendisse, ei mõjuta rehvide kulumist, väikesel sõidukiirusel muuda rooli keeramise raskemaks.
Kokkujooks
Toe in või out. Vale kokkujooks põhjustab intensiivse rehvi kulumise.
Rooli geomeetria
Erinevate rataste seadenurgad . Sageli muutuvad ratta ühe seadnurga reguleerimisel ka ülejäänud nurgad, kokkujooks seadenurki ei muuda. Silla reguleerimisel tuleb vaadata, et kütusepaak oleks täis.
4 ratta suunang: kui esiveolise auto tagasild läheb kõveraks, siis on tavaliselt midagi viltu (hoovad tavaliselt).

Rooli võimendajate vahetus

Ülekande arv:
Sõiduautod 10-20
Veoautodel ja bussidel 20-40
Sportautodel ja võistlusautodel 1-2
Pöördhoova pikkus – mida pikem pöördhoov, seda suurem ülekande arv. Suur ülekande arv: rooli pööramine kerge, rooli sensitiivsus väike ja aeglane reageerimine, vastupidi. Mehaaniline ja hüdrauliline roolivõim. Elektrohüdrauliline roolivõim, pumba peale elektrimootor ehitatud.

Tooterühmad

Määrdained, puhastusvahendid ja rasvatustajad, korrosioonitõrjevahendid, lisandid, spetsiaaltooted, kätepuhastusvahendid, määrded, liimid .
Aerosoolid
Aerosoolipudeli ehitus: aktivaator , sulgklapp, propellant, toode, ammutustoru, pudel.
Propellant: tekitab pudelis õhu

• Surugaas (N, O)
  
• Lahustatud gaas (CO2, N2O)
  
• Vedeldatud gaas ( butaan , propaan, DME)
  

Puhastamine
Puhastusvahend, reostus , aluspind.
Nõudmised heale puhastusvahendile:

• Hea läbitungivus
  
• Suurepärased märgavad omadused
  
• Hea lahustumisvõime
  
• Kiire kuivamine
  

Puhastusvahendite tüüp

• Lahustitel põhinev (mustuse lahustamine )
  
• Veel põhinev (mustuse dispersioon)
  

Lahustiga puhastusvahendid
Probleemid:

• Süttivus (leekpunkt)
  
• Aurustuskiirus
  
• Puhastusvõime ( kauri /butanool)
  
• Kokkusobivus plastidega
  
• Tervis ja ohutus
  
• Keskkond (jäätmed)
  

Veel põhinevad puhastusvahendid
Probleemid:

• Kuivamisaeg
  
• Jäägid
  
• Puhastusvõime
  
• Dispersiooni stabiilsus
  
• Kokkusobivus plastidega
  
• Korrosioon
  
• Tervis ja ohutus
  
• Keskkond (jäätmed)
  

Vastuolud ja kompromissid : Süttivus - aurustumiskiirus; puhastusvõime – sobivus plastidega.
Puhastusvahendid mehhaanilistele detailidele
Määrimine
Milleks vaja?

• Hõõrdumise vältimiseks (mehhaaniline vastupidavus suhtelisele liikumisele)
  
• Kulumise vältimiseks (pidev materjalikadu pealispinnalt)
  
• Liikumise hõlbustamiseks (liikumisprotsessi parrandamiseks)
  

Määrdekiht peab nõutava koormuse oma tööea jooksul substraadilt vastasolevale kehale üle kandma minimaalse kulumisega.
Hoolimata välismõjudest peab määrdeaine vastama vajadusetele.
Määrdeainete tüübid:
Õli

• Mineraalõli
  
• Looduslik õli
  
• Orgaanilised või fosfaatestrid
  
• Silikoon
  

Määre

• =paksendi (5->10%) + baasõli (75->95%) + lisand (0->10%)
  

Tahked määrdained:
Kastatakse:

• Kuivade pulbritena
  
• AF-kattekihina
  
• Pastadena
  
• Määrde või õli lisandina
  

Lisanditena kasutatavad kuivained:

• Grafiit
  
• MoS2
  
• PTFE
  

Liimid ja hermeetikud
Reeglid:

• Kasutatakse hoolduses ja remondis
  
• Konstruktsioonikeermetes
  
• Siselaagrites
  
• Torukeermetes
  
• Jäigad äärikud
  
• Painduvad äärikud
  
• Konstruktsioonliimliited puuduvad
  

Funktsioonid:

• Keermestatud ühenduste fikseerimine
  
• Keermestatud ühenduste tihendamine
  
• Äärikute tihendamine
  
• Plastmassi ja metalli mittekonstruktsioonliimliited
  

Fikseerida tihendada ühendada
Tihendamine : ajutine ( Soft Lock SIN) või alaline (Extra Lock ROH)
Tihendamine : keere, äärikud (jäigad ja painduvad).

Aku

Aku sees käib väävelhappe ja destilleeritud vee segu. Erikaal on 1,27 g/cm3 . On olemas areomeetrid ehk aku happe mõõtur. Sinna juurde käivad tavaliselt ka akulaadiad. Aku klemmi puhastamiseks kasutatakse kas lõikuriga või tavalist harja. Koormustester on aku kestvuse olekut.

Pesuvahendid

Mootori jaoks

Keskkonnasõbralik ja effektiivne rasvaeemaldus vahend (lahustil põhinev).

Klaasipesu

Lahustil põhinev. Klaasi jaoks on ka selliseid vahendeid, mis aitab vihmal klaasilt maha voolata ja putukatest jäänud plekke on kergem eemaldada (vahašampoon – otse peale valatav ning vee hulka segatav).

Survepesu vadelik

Konsentraat , mida pole vaja palju kasutada (umbes 1 L 100le liitrile veele).

Ukseluku sulatusvedelik

Silikoonõli (müüakse õlina, aerosoolina ja pulgana).

Jahutusvedelik

Neid tehakse -36 ... -40 kraadi juures, neid on lillat, punasele -oranzi ja sinine-rohelist tooni. Lilladel ja punakatel on lubatav kasutusaeg 5 aastat, sinakatel aga 3.

Efektiivpesu

Eemaldab ka raskemad plekid ja mustuse ning jätab säravpuhta välimuse.

Deflonvaha

Vaha moodustab kaitsva pinna mustuse vastu, pikaealine toime.

Nanotehnoloogilised vahad

1 auto jagu korraga pakitud

Värvivaha

Väiksemad tööriistad:
Lehtvõtmed, silmusvõtmed, padrunivõtmed.
Lehtvõtmete miinimum mõõt on tavaliselt 8 mm. Kui on võimalik, siis tehakse alati padrunivõtmega, vahel silmisvõtmega ja kui muud valikut pole, siis lehtvõtmega.
On olemas 12 kandiga ja 16 kandiga silmuseid.
Momentvõtmed: otsad on alati tollides (1/4; ½; 3/8; 3/4; 1). Veoautode puhul kasutatakse ka suuremaid võtmeid. ¼ võtmega saab keerata 4 ... 25 njuutonmeetrit, ½ 29 ... 200 njuutonmeetrit, 3/8 10 ... 100 Nm, Kasutatakse ainult kindlates kohtades ja ainult vajadusel.
Löökvõtmeid kasutatakse ühelt poolt kinni hoides ja teiselt poolt haamri või millegi muu esemega löömisel.
Rattavõtme padrunid – 17, 19, 21, 22 kasutatakse mehaaniliseks töötamiseks.
Torkslöökpadrunid – kasutatakse löökpadrunitega.
Komplektid : ¼, ½, 3/8, ¾, 1
Erivõtmed, kruvikeerajad, löökkruvikeerajad, tangid, lukustustangid

Garantiiremont

Kõikidel keskuskaupadel on hinna sees garantii . Garantiisse kuuluvad kuluvad osad, nt käigukastid, piduri detailid, lambipirnid jne ei käi garantii alla. Keregarantii läbivale roostele (8-12, mõnel isegi 30 aastat, kuid kehtib ainult siis, kui kõikidest hooldusaegadest peetakse kinni. Kui valed rattad/rehvid on all, siis garanii ei kehti). Garantii - kliendile antud lubadus , mis puudutab ükskõik, millist autoosa või muud toodet, millele vastavalt valmistuse või materjaliveast tingitud tootevead kõrvaldatakse või toode asendatakse garantiiaja jooksul. Rehvi kulumise või purunemise puhul ei tohi rehvi esindusse viia veljalt maha monteeritunult.
Aku garantii on erinev, nende garantiiaeg on 2 aastat ning akut ei võeta garantii jaoks autolt maha, kuna muidu ei ole viga näha. Valmistaja peab kliendile näitama kõiki audioseadmeid, mis auto juurde kuulub. Vabrik ei pane GPS’i peale, valmistaja teeb ainult vastava paneeli, kuhu lisatakse GPS hiljem, kuid mitte vabriku poolt. Garantiid on võimalik juurde osta, kehtib terves Euroopas.
Varuosagarantii on vähemalt pool aastat (6 kuud ning mõnel on isegi aasta), neile kehtib garantii ainult siis, kui need pole paigaldatud ise. Mõni firma võib varuosi või tükke välja osta. Hea oleks, kui ladu suudab end 8 korda aastas tühjaks müüa. Suured kauba sissetoojad jätavad suure maksekatte, s.t. et selle kauba eest tuleb kindlal ajal maksta kindla summa. Auto müüjast sõltub väga palju ning sellest võib sõltuda ka müüja palk. ABC analüüs – jälgib kaupade liikumist kaubagruppide järgi. Kõikidel detailidel on detailinumbrid peal, seega osad tulevad kataloogi järgi. A ja B varuosal võivad kataloogi nr erineda.
Valitud varuosa - Volkswagen Passat 2003 1.9TDi piduriklotsid 44-1682, kataloog 3/2003
Garnatiiraport vaatab mida vaja muuta, kus viga ja kuidas probleemi lahendada. Tehasele esitatakse ka töötajate kvalifikatsiooniraport. Tihtipeale klient ei tea, et tema autoga on midagi garantiis tehtud. Tehas võib alati juurde anda testimisjuhendid, mis väljastatakse ametlikku liinipidi. Kasutatakse ka kiirraportit – vead, ka kahtluse peale, esitatakse tehasele kiirkorras.
Auto laiali võtmine: kaitsekilp, iluvõre(tüüblitega), laternad, küljepeeglid, klaasid, tahavaatepeegel, raadio, vaibad, uks, uksepiiraja, ukse hingetiftid (ukse tagasi panemisel tuleb uued tiftid panna, õõnsad kohe kindlasti).

Auto müügieelne ettevalmistus

Auto loovutamine.

Sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhend

Auto hilisemate probleemide ennetamiseks tuleb lepingu perioodi jooksul auto eest hoolt kanda, vastavalt valmistajatehase ja garantiiandja poolt kehtivatele nõuetele. Kui on fikseeritud läbisõidu piirang, siis selle ületamisel tuleb viivitamata teavitada liisinguandjat.
Auto kere loomulik kulumine:
pindmised kriimud, mis ei ole läbinud laki või värvi kiht – peavad olema likvideeritavad poleerimisel
väikesed kriimustused auto kerel
ühtlaselt pleekinud värv
kuni 1,5 cm läbimõõduga üksikud mõlgid, kuid ei tohi olla värvikahjustusi
kergelt kulunud ukse lingi ümbrus, mis on likvideeritav poleerimisega
Ebaloomulik kulumine:
üle 1,5 cm läbimõõduga üksikud mõlgid muljumisega
värvikahjustused, pindmised kriimustused, mis läbivad värvi- ja lakikihti
kleebiste eemaldamisest jäänud jäljed
sõiduk ei ole avariijärgselt korrektselt parandatud
lisavarustuse (katuseraami, vilkuri) eemaldusel tekkinud vigastused
rahe poolt tekitatud mõlgid
stanged ja iluliistud
katkine või kahjustatud stange , numbrimärgi alus ja number puudu, iluliistude deformatsioon
klaasid, tuled, peeglid
katkised või rebenenud klaasipuhastaja harjad
mõrad või tulevnevad täkked
tulede kinnitused
toon- või turvakiledega kaetud klaaside kahjustused

Lukksepa tööriistad, elektritööriistad, pneumotööriistad

Lukksepa tööd: märkimine, lõikamine, viilimine , puurimine, keermestamine , painutamine, õgvendamine, lihvimine , liidete kinnitustööd.
Auto hooldusel ja remondil kasutatavad eri tööriistad.
Autokere ja salongisisustamise osastamine ja koostamine (+ põhimõtted).
Autokere detailide ehitus, töö põhimõte, sobitamine ja reguleerimine.
Salongi sisustus, selle ülesanne ja ehitus, töö põhimõte, sobitamine ja reguleerimine.
Kinnitusvahendid , nende ehitus, kinnitamine ja reguleerimine.
Autokere detailide puhastamine ja hoiustamine (puhastusvahendid).
Erinevate materjalide puhastamine.
Pakkimine, markeerimine, hoiustamine.
Õppija teab ja tunneb: auto hooldusel ja remondil kasutatavaid tööriistu, lukksepatööde tehnoloogiaid, autokere ja salongi sisustuse osandamise koostamise põhimõtteid, autokere detailide ehitus, nende sobitus ja reguleerimine, salongi sisustuse ülesannet, ehitust, selle sobitamist ja reguleerimist, detailide puhastamist, detailide pakkimist ja markeerimist, detailide hoiustamise tingimust.