· nimetab kohtunikud ja eesti panga presidendi · on riigikaitse kõrgeim juht Valitsuse ül: · viia ellu riigi sise, ja välispoliitikat · juhtuda riiku seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel · koostada seaduseelnõusid, s.h. Riigieelarve eelnõu · suunata ja kordineerida valitsusasutuste tegevust. Ministeeriumid: välis, kaitse, sise, justiits, majandus- ja kommunikatsioon, põllumjandus, rahandus, keskkonna, sotsiaal, haridus- ja teadus, kultuur. Kantsler, riigisekretär- tegelik juht riigikantselei- paberite korrashoid Valitsuse ülesanded: Õigusalases vallas: Esitada pralamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid. Sätestada määrustega meetmeid, nis tagavad seaduste elluviimise. Tagada turvalisus ja riigi sisemine julgeolek. Majandus: koguda makse korraldada riigiettevõtete majandamist juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat
Inimtegevusest on rändkarjakasvatajad. Probleemid : kõrbete laienemine ehk kõrbestumine 6. Lähistroopilised loodusvööndid a) Vahemerelised alad- Vahemereäärtes põhja- ja lõuna Anatrika lääneosas, kliimavöönd on lähistroopiline. Esinevad huumoririkkad pruunmullad. Taimedest õlipuu, seedrid : kõvaleheline taimkate. Loomadest panda, tiiger, puuma, haigur, madukael. Inimtegevus Kullaotsijad ning põllumjandus. Probleemid joogivee hankimine. b) Rohtlad Euroopas ja Aasias, kliimavööde parasvööde. Mullad mustmullad. Timestik kõrrelised, stepirohi sale haguhein. Loomad- Ameerika piison, koiott, suurhüpik, saiga. Inimtegevus põlluharimine ja karjakasvatamine. Probleemid erusioon. c) Niisked lähistroopilised metsad 25 ja 30 laiuskraadi vahel. Kliimavööde on lähisekvatoriaalne, esinevad mullad on rohke niiskusega ja viljakad
· Avardas inimeste liikumisvõimalusi · Tagas tooraine ja valmistoodangu transpordi suuremates kogustes · Uute asulate ja vabrikute/ tööstusettevõtete teke Veetransport: · Aurulaevade kiire areng · 1900.a sõukruvi kasutusele võtt ja raudlaevade ehitamine · Võimalus hakata pidama ühendust peaaegu iga maailma piirkonnaga · Ulatuslik kanalite ehitamine Põllumjandus: 9. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) Konservatism: Toetajaid leidus kõigis ühiskonna kihtides Prantsusmaal eeskõnelejaks oli Joseph de Maistre Üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele Inimest aitab õigel teel püsida usk Idee süsteemse esituse andis ingliseiiri filosoof Edmund Burke,
aastaks olid välja kujunenud viis põhilist valdkonda: tekstiili-, toiduaine-, paberi-, metalli –ja puidutööstus. Iseloomulik oli sellele ajale stabiilne majandus. 1930. aastate majanduslik tõus oli tingitud: Riigi aktiivsest sekkumisest majandusse, tööstuse kujunemine peamiseks majandusharuks, ühistegevusliku liikumise jätkumine põllumajanduses, väliskaubanduse vähene muutus. 1920.a. 1930.a. Põllumjandus Maareform, peamiseks maj. Haruks Põllumajanduses jätkus ühistegevus- põllumajandus. Loodi massiliselt like liikumine. Põllumajanduse puhul masinaühistuid, kus ühiselt hangiti näitasid edasiminekut haritava põllu- moodsaid põllutööriistu.Piduriks liiga pinna suurenemine, maaparanduse väikesed talud, sest neil polnud laialdasem kasutamine, põldude
veel soomlasi, rootslasi ja taanlasi. Linnas ei pidanud makes maksma vaimulikud ja majanduslikult mitteiseseisvad isikud. Linnaelanikud olid koondatud mitmetesse ühingutesse ja vennaskondadesse. Moodustusid ka gildid. Linnas oli võimalus õpetust saada nii sakslastel kui ka mittesakslastel, kel oli võimalik sai õpinguid jätkata mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis. Suurkaupmeheks olemine nõudis lugemis-, kirjutamis ja arvutamisoskust. Talurahvas: Põllumjandus oli orienteeritud teraviljatootmisele. Kui eestis hakati rukist kasvatama, sai sellest kõige tähtsam toit. Talude juurde rajati väikesed põllulappe, kus kasvatati köögivilja. Üks vanimaid köögivilju on naeris ning kapsas. KÕige rohkem loomadest peeti veiseid. Küttimine oli teisejärguline. Toiduks tarvitati põhiliselt jäneseid, põtru, metskitsi, metssigu. Jahipidamisõigust hakati piirama ja tekkis salaküttimine. Taludes elas tavaliselt korraga üks
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3
Hindas ideealriigina Spartat · Aristoteles (384-322 eKr), rajas Lykeioni gümnaasiumi, võttis süstemaatiliselt kokku eelkäijate tööd, just A. kaudu tunti keskajal 2. Linnad, valitsemine ja majandus Feodaalkord- feodaalid ja pärisorjad(2 klassi) Müüvad oma tööjõudu. Kapitalistlik majandussüsteem= turumajandus. Kõrgkeskajal kujuneb väja kapitalistlik kord X saj. euroopas agraar ühiskond ehk põllumjandus Linnaelu kujunes 13.saj lõpus Linnad olid käsitöö ja kaubandus keskused Naturaalmaj. lõpp (toote vahetamine toote vastu) Raha on väärtuse mõõt, sellega mõõdetakse tootes kehastunud tööd Kaubavahendus põhineb rahal mitte enam vahetuste põhjal Linnad said alguse vanades asulates või kauplemis kohtades = sild, jõesuue, koolmekoht, sadam jne Linnakujunemiseks oli vajali ka taulurahvast elanikkond Pariis, Veneetsia oli umbes 100,000 inimest Linna juhtis linna nõukogu = rat(saksak
annaabi.ee 
