arusaamist, võivad lapsed kasutada emotsioonide mõistmist selleks, et valida ärritunud olekus efektiivseid juhtimistaktikaid (Liew, Eisenberg, & Reiser, viidatud Eisenberg et al., 2005 j). Uurijad on leidnud, et lapsed, kes mõistavad emotsioone, suhtlevad neil teemadel ning õpivad emotsioonidejuhtimise oskusi, reguleerivad paremini oma käitumist (Denham & Burton, viidatud Eisenberg, 2005 j). Tundeelu seosed laps motivatsioonilise arenguga Enesehinnang on üldise motivatsiooni aluseks - kui mul on usk iseendasse, on ka usk ettevõetud projekti õnnestumises. Viienda ja seitsmenda eluaasta vahel areneb võime end võrrelda teiste omavanustega. Lapsed hakkavad mõistma, et teised jälgivad ja hindavad neid. Suureneb teadlikkus sellest, mida teised neist arvavad enesehinnang võib siin all suuresti kannatada saada. Lisaks kognitiivsetele võimetele sõltuvad lapse tulemused õppimises
Situatiivne tase-iseloomustab indiviidi motivatsioonilist orientatsiooni konkreetse tegevuse suhtes antud ajahetkel. Selline motivatsiooni üldistatuse tase eristav lähenemine on oluline, kuna võimaldab täpsemalt mõista inimeste käitumise motivatsioonilisi protsesse ning sportlaste ja õpilaste juhendajatel kasutada juhendatavate motiveerimisel efektiivsemaid võtteid. 13. Milles seisneb saavutuseesmärgi teooria ja kuidas see seostub õpikeskkonna motivatsioonilise kliimaga? Seisneb selles, et mille alusel indiviidid määratlevad enda eesmärgid saavutuskeskonnas.Spordis ja kehalises kasvatuses on motivatsioonilise kliima loojaks treener v kehalise kasvatuse õpetaja. Eristatakse meisterlikkusele orienteeritud ning esitusele/tulemusele orienteeritud kliimat. Meisterlikkusele orienteeritud kliima on olulisim neist kahest, kuna seal õpilane tunnetab ja saab aru et treener suunab teda eneseületamisele,
18). Enesekasvatuse eelduseks on eneseteadvus ning isiksuse afektiivne areng. Afektiivses arengus on viis taset: tähelepanemine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine ning väärtuste või väärtuste kompleksi alusel eelistamine. Isiksuse afektiivne ehk emotsionaal- hinnanguline areng peab olema jõudnud vähemalt väärtustamise tasemele, et kindlustada enesekasvatuseks vajaliku väärtuste kompleksi ja vastava tundmuslik-motivatsioonilise suhte (Tuulik, 2001:19). ALLIKAD Hytönen, J. (1999). Lapsekeskne kasvatus. Tallinn, Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus. Tuulik, M. (2001). Kasvatusõpetus. Tallinn, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
võistluslikes tingimustes areneb suundumus saavutusele varem (koos negatiivsete kaasnevate näitajatega). · Ka väikesed lapsed on tundlikud kaotuse suhtes. · Tuleb anda toetavat ja informatiivset tagasisidet, rõhutada teadmiste omandamise väärtust. · Kui vanemad kritiseerivad, seavad kõrgeid standardeid, võrdlevad edukamatega annavad teateid, et on olulisem olla edukas kui õppida, et mitteedukas laps on ebakompetentne ja väheväärtuslik vältiv strateegia. Motivatsioonilise orientatsiooni areng: kool · Muutused algklassides · Õppimisele/teadmistele orienteerituse langus põhikoolis langus sisemotivatsioonis langus huvides popitamine koolist väljalangemine Miks? · Väga tugev rõhk välisel motiveerimisel · Võistlusmomendil väga tugev rõhk · Õppetöö ja õpitav on elukauge, kontekstiväline, kool ja elu on lahus · Kooli on impersonaalne · Kool on kontrolliv · Koolis puudub õpilastel võimalus
Lk. 79-91 6. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Nimetada kuus põhiemotsiooni, mille näoväljendused on on ära tuntavad kultuurist sõltumata (Ekmani ja Frieseni järgi). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste. Tunnetest arusaamise areng lapsel. Emotsioonide reguleerimise oskuse ja suutlikkuse areng lapsel, täiskasvanute roll selles. Aktiivse kuulamise ja lapse tunnete peegeldamise tähtsus. Mida vajab laps emotsionaalse turvatunde arenguks? Seosed lapse tundeelu arengu ning motivatsioonilise arengu ja enesehinnangu vahel? Kodu ja lasteaia roll lapse emotsionaalses arengus, enesehinnangu ja mina-pildi kujunemisel. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 92-103 7. Loovuse areng. Erinevate kasvatusstiilide mõju lapse arngule. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 238-246. Laps ja lasteaed, lk.117-121. Loengumaterjalid ja Katrin Kaljula ettekande refereering. 8. Õppimisprotsess. Õppimise erinevad viisid. Otsene ja semiootiliselt vahendatud õppimine
· Sotsiaalne looderdamine summaarselt keskmine tulemus igaühe kohta väiksem kui oleks eraldi pingutanud. · "Hulgakesi tehakse ikka poole rohkem tööd ära kui üksi" 14. Mis on kognitiivne dissonants? Kuidas see võiks mõjutada uute teadmiste omandamist koolis? Tooge veel näiteid kognitiivsest dissonantsist. Kognitiivne dissonants (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega.
meeleolusid. Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? Vahetul kogemusel põhinevaid hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Näide Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla see on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge ning nõuab ebakõla leevendamise viiside otsimist. Seda saab vähendada oma käitumise, hoiakute või uskumuste muutmisega, samuti vähendatakse dissonantsi õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Otsuste tegemine/langetamine. 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. St teatud seisundite eelistamine teistele. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G
Seetõttu peaksid õpetajad õppematerjali käsitlemisel enam tähelepanu pöörama sündmuste ja protsesside käigule ja dünaamikale. Igat ainevaldkonda tuleks käsitleda arutlusena selle sisuga toimuvatest muutustest ja mitte staatilise informatsiooni kogumina. h) Õpimotivatsiooni põhimõisted 1.Õpimotivatsiooni olemus ja käsitsemine kaasajal. Isiksuslike ja sotsiaalsete faktorite roll motivatsiooni kujundajana. Emotsioonide ja mõtlemise roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses püüti inimeste käitumisajendeid näha ühefaktorilisena kas väliste stiimulite või freudistlike sisemiste seksuaalsete/destruktiivsete tungidena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooninmitmefaktorilisena. Arvesse
seotud tundeid ja meeleolusid), Käitumuslik komponent (näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid). 28.Kuidas muuta hoiakuid? Ebasoovitava käitumise kõrvaldamiseks kasutatakse karistamist. Õige käitumise korral saab premeerida. 29.Kirjeldage kognitiivse dissonantsi olemust. Sõnastage näide. Kognitiivne dissonants – kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi, Argumenteerimise viisi, Inimese enesehinnangut. Näiteks: Laps küsib jäätist külmkapist. Ema/isa ütleb: “Saad siis kui oma toa ära koristad.” Mille peale laps ütleb: “Aa… mul läkski tegelt isu üle.” Toa koristamisest kergem viis dissonantsi lahendada oli veenda ennast, et jäätiseisu läkski üle tegelikult. 30
Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötad, kuid inimesel harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi Argumenteerimise viisi Inimese enesehinnangut 16. Kognitiivne dissonants on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega ning ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Näiteks küsib laps jäätist. Ema ütleb: "Saad siis kui oma toa ära koristad.". Mille peale laps ütleb: "Aa... mul läkski tegelikult isu üle. 17. Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised , mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele
17. Rollidevaheline konflikt (the conflict between the roles?) tekib sellest, et ühel isikul tuleb täita liiga palju erinevaid rolle või sääraseid eriilmelisi rolle, mida on raske ühitada. 18. Hoiak (attitude) -- on õpitud kalduvus teatud isiku või objekti suhtes, pooldav või mittepooldav. 20. Kognitiivne dissonants (cognitive dissonance) - (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. 21. Väärtus (value) -- on üldine tõekspidamine, mis juhib tegevusi ja otsustusi mitmesugustes situatsioonides
sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega, ning mis ulatuvad eksperimentaalsetest uurimustest puhtteoreetiliste seisukohtadeni. - frustratsiooni-agressiooni hüpotees: Selle teooria algses formuleeringus nähti frustratsiooni agressiooni ainsa motivatsioonilise süsteemina. Hiljem tõusis esiplaanile seisukoht, et mõnede agressioonivormide jaoks võib frustratsioon olla olulisem kui teiste jaoks. - valu ja agressiivsus: valu kui agressiivsuse põhjuslik faktor. Käitumine pigem enesekaitse. - kogemus ja agressiivsus: juhtiv tähendus antakse kogemusliku faktori ja õppimise mõjule. Paljude psühholoogide meelest on õppimine põhiline determinant agressiivsuse kõigi aspektide puhul. Õppimine ei seleta kõiki agressiivse käitumise aspekte.
saavutustele) Püramiidi tipuvajadused muutuvad oluliseks ja teostuvad siis, kui alumised vajadused on mingilgi määral rahuldatud. Kõik inimesed tippu ei jõua ja rahulduvad madalama tasandi vajaduste rahuldamisega. Vajadustest kasvavad välja emotsioonid. Emotsioonid annavad motivatsioonidele energiat. Emotsioonid-motivatsioon-tahe-tegutsemine 9. Gagne ja Driscolli motivatsioonimudel(TOER) Vaimne jõupingutus eeldab õpimotivatsiooni ja õpetamise planeerimine peakski alguse saama motivatsioonilise seisundi esilekutsumise kavandamisest. Konkreetsed sammud (TOER-mudel): T Tähelepanu ja uudishimu. Oluline on, et tähelepanu keskmes oleks õpetaja poolt räägitav või tehtav. Ka tunni käigus aitavad varieeruv esitlustehnika, metoodiline vaheldusrikkus ja huumor väsivat tähelepanu turgutada. O Olulisus: see on väärtus õpilase silmis, kasulikkus. On kasulik näidata, mille võrra on rikkam inimene, kes teab, oskab, on pädev jne.
liigestesse ja nahka Autonoomne : Aferentsed: näärmed ja siseeludid saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale näärmetesse ja siseelunditesse --Sümpaatiline-füüsiline pingutus --Parasümpaatiline-taastab organismi puhkeoleku, taastab energiat Aju anatoomia Ajutüvi-talamus,keskaju,sild,piklikaju,seljaaju Hüpotalamus-motivatsioonilise käitumise reguleerimine( toit,vesi,seks), emotsionaalne redigeerimine(võitle/põgene),hormoonide sekretsioon. Talamus sensoorse info kogumine, esialgne töötlus Mandelkeha (amügdala) kogub sisendi kõikidest meeltest, hindab selle emots.olulisust. emotsioonide teke. Hippokampus mälestuste pikaajaline säilitamine, õppimine, uue mälu teke. Väikeaju-koordineerib lihaste tegevust ja aitab tasakaalu hoida
muutmist Võrdlusobjekti muutmist Töölt lahkumist OOTUSTE TEOORIA (V.Vroom; L.W. Porter & J.J. Lawler) Ootuste mudeli põhikomponendid on: Pingutus Sooritus Tagajärg Motiveeritud käitumiseks on vajalik kolme tingimuse olemasolu: pingutus-soorituse ootus peab olema >0 sooritus-tagajärje ootus peab olema >0 Kõikide potentsiaalsete valentside summa peab olema indiviidi jaoks >0 EESMÄRGI PÜSTITAMINE (E.A. Locke & G.P. Latham) Eesmärkide püstitamise motivatsioonilise teooria järgi on käitumine teadlike eesmärkide ja kavatsuste tulemus (käitumine on mõjutatud eesmärkidest) Käitumise tulemust (sooritust) mõjutavad eesmärgi neli olulist omadust: eesmärgi raskus eesmärgi spetsiifilisus eesmärgi aktsepteerimine eesmärgile kohustumine Sooritus on määratud pingutuse, organisatsioonipoolse toetuse ja individuaalse suutlikkuse (võimete) ning isiksuseomaduste poolt Eesmärgile suunatud pingutus Sooritus RAHULOLU Sisemised tasud Välised tasud
määratleda "lähema arengu tsoon". 5. Emotsionaalse-tahtelise sfääri arengu taseme kindlaks määramine on väga oluline, kuid keerukas ja eksperdilt kõrget kvalifikatsiooni nõudev. Tehakse kindlaks eksperimentaalsete uuringutega, vastluse ja jälgimise käigus. Samas tuleb silmas pidada, et eksperdilt ei saa küsida vastust konkreetse kuriteo motiivide kohta, mille üle otsustab kohus, vaid uuritava käitumise üldise motivatsioonilise struktuuri kohta. Olulisel kohal on subjekti hoiakute kindlaks tegemine eksperiisi tegemise suhtes, mille puhul tuleb tähelepanu pöörata eriti järgmistele nähtustele: a) simuleerimine- teadlik ja eesmärgipärane tegelikult mitteesinevate psüühiliste häirete sümptoomide esitamine subjekti poolt. Diagnostika seisukohalt on keeruline simuleerimise mõningate liikide kindlaks tegemine, mis tavaliselt on seotud teatava patoloogia
· Töölt lahkumist OOTUSTE TEOORIA (V.Vroom; L.W. Porter & J.J. Lawler) Ootuste mudeli põhikomponendid on: · Pingutus · Sooritus · Tagajärg Motiveeritud käitumiseks on vajalik kolme tingimuse olemasolu: · pingutus-soorituse ootus peab olema >0 · sooritus-tagajärje ootus peab olema >0 · Kõikide potentsiaalsete valentside summa peab olema indiviidi jaoks EESMÄRGI PÜSTITAMINE (E.A. Locke & G.P. Latham) Eesmärkide püstitamise motivatsioonilise teooria järgi on käitumine teadlike eesmärkide ja kavatsuste tulemus (käitumine on mõjutatud eesmärkidest) Käitumise tulemust (sooritust) mõjutavad eesmärgi neli olulist omadust: 1. eesmärgi raskus- kui see ei ole jõuakohane, siis seda ei hakkata ettevõtma. 2. eesmärgi spetsiifilisus- kui selgelt on eesmärk määratletud, et mul on selge, millal on eesmärk täidetud. · eesmärgi aktsepteerimine
seisundini ja isegi siis ainult väga lühikeseks ajaks. Kui üks iha on rahuldatud siis tekib kohe uus asemele. Inimestele on omane, et kogu aeg ihaldatakse midagi. Seega soovitava laiema mõistmise saavutamiseks on vaja uurida kõikide motivatsioonide omavahelisi seoseid ning sellega kaasnevalt loobuda isoleeritud motivatsioonilistest ühikutest. Pannes kokku aje või iha ilmumise, selle tekitatud tegevused, eesmärgi saavutamisest tuleneva rahulduse, saame vaid tervest motivatsioonilise ühiku kompleksist välja võetud isoleeritud, üksiku näite. Selle ilmumine sõltub praktiliselt alati organsimi kõikide teiste võimalike motivatsioonide rahuldatuse või mitterahuldatuse seisundist ehk teised ülimuslikud ihad on saavutanud suhtelise rahuldatuse seisundi. Millegi tahtmine viitab teiste tahtmiste olemasolevale rahuldatusele. Ehk siis kui baasvajadused nt uni, söök ja jook, pole täidetud siis ei hakata ka otsima kõrgemate vajaduste rahuldamist (nt eneseteostus)
· Sotsiaalne looderdamine summaarselt keskmine tulemus igaühe kohta väiksem kui oleks eraldi pingutanud. · "Hulgakesi tehakse ikka poole rohkem tööd ära kui üksi" 14. Mis on kognitiivne dissonants? Kuidas see võiks mõjutada uute teadmiste omandamist koolis? Tooge veel näiteid kognitiivsest dissonantsist. Kognitiivne dissonants (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. Uute teadmiste omandamisel võib see tulla takistuseks, kui saad teada midagi, mis on vastuolus juba teatavaga. 15
Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega, ning mis ulatuvad eksperimentaalsetest uurimustest puhtteoreetiliste seisukohtadeni. - frustratsiooni-agressiooni hüpotees: Selle teooria algses formuleeringus nähti frustratsiooni agressiooni ainsa motivatsioonilise süsteemina. Hiljem tõusis esiplaanile seisukoht, et mõnede agressioonivormide jaoks võib frustratsioon olla olulisem kui teiste jaoks. - valu ja agressiivsus: valu kui agressiivsuse põhjuslik faktor. - kogemus ja agressiivsus: juhtiv tähendus antakse kogemusliku faktori ja õppimise mõjule. Paljude psühholoogide meelest on õppimine põhiline determinant agressiivsuse kõigi aspektide
Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena, arvesse võttes nii kognitiivseid kui emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Samuti ei saa motivatsiooni kirjeldada ilma isiklikke faktoreid arvestamata. Üha enam pööratakse tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis. Kõik see aitab mõista, et inimmotivatsioon on üsna keeruline ilming kus ühe ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad motiivid. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Emotsioonid mängivad suurt rolli inimkäitumise kujunemisel ning mõjutavad inimeste otsuseid ja käitumist. Alguses püüdis kognitiivne psühholoogia piirduda" külma kognitsiooni uurimisega, kus loodeti mõista inimmõtlemist ,,puhtal kujul". Psühholoogid on vaielnud pikalt selle üle, mis on primaarne , kas tunnetus või emotsioonid. Kujunes kaks vastandlikku seisukohta. Näiteks kinnitas Robert Zajonc oma katsetega, et tundeseisundid eelnevad kognitiivsetele hinnangutele
Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega, ning mis ulatuvad eksperimentaalsetest uurimustest puhtteoreetiliste seisukohtadeni. - frustratsiooni-agressiooni hüpotees: Selle teooria algses formuleeringus nähti frustratsiooni agressiooni ainsa motivatsioonilise süsteemina. Hiljem tõusis esiplaanile seisukoht, et mõnede agressioonivormide jaoks võib frustratsioon olla olulisem kui teiste jaoks. - valu ja agressiivsus: valu kui agressiivsuse põhjuslik faktor. - kogemus ja agressiivsus: juhtiv tähendus antakse kogemusliku faktori ja õppimise mõjule. Paljude psühholoogide meelest on õppimine põhiline determinant agressiivsuse kõigi aspektide
rahuldamine – hirm, uni, nälg, sugutung, uimastisõltuvus, valu vältimine. Tegutsemine põhineb instinktidel (kaasasündinud käitumismustrid) ja tungidel (motivatsiooniline pinge või ärritus, mis varustab käitumist energiaga, selleks et mõnd tarvet rahuldada. Kultuuriline motivastioon: sotsiaalne- ja arenguvajadus. Kognitiivse dissonantsi teooria: (Festinger) kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekiab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste või käitumise muutmisega. Inimesed eelistavad situatsioone, kus nende kognitsioonid või uskumused on kooskõlas nii üksteisega kui ka käitumisega. Ebakõla vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega kooskõlla (suitsetamise näide – uue, soodsa info saamine, iseendale valetamine, suitsetamine vähem kahjulik kui stressorid, mida maha jätmine põhjustaks jne).
moodi). Kuidas saab seda teha? Mõelge spetsiifilisele uurimisküsimusele: Missugune on lapsevanema ja 3 aastase lapse vastastikune mõjutuse kvaliteedi mõju lapse järgnevatele vaimse võimekuse tasemetele ja uurimuskäitumisele, mida hinnatakse 6 aasta vanuses? Esimesest tulemusest mõõdetakse standardiseeritud testiga, teist kontrollitud laboratoorse eksperimendiga. Jõu-ressurssi eristamise seisukohalt on vaimne võimekus psühholoogiline ressurss, uurimiskäitumine on motivatsioonilise dispositsiooni näitaja. Siin on mõned hüpoteetilised tulemused. Nooremas eas ilmneb kolm vastanduvat mudelit: a) subjektid, kellel nii võimekuse kui motivatsiooni tasemed olid alustuseks kõrged, b) need, kellel motivatsioon oli kõrgem kui võimekus ja c) vastupidi, need, kellel võimekus ületas motivatsiooni. Järgmisel kolmel aastal oli proksimaalprotsessidel suurem mõju uurimiskäitumise suurendamisele
juba neid ette arvestades. Näiteks kommunikatsiooni juhtides on võimalik muuta põhjenduste aspekti soovitud käitumist toetavaks. Kognitiivse dissonantsi teooria/Cognitive dissonance theory – kognitiivne dissonants e. tunnetuslik ebakõla on sotsiaalpsühholoogia üks laialdasemalt uuritud nähtusi ning oluline mõiste, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. Selle mõiste taga on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Inimene kogeb sotsiaalset dissonantsi siis, kui ta on silmitsi vähemalt kahe teineteisele vastukäiva mõtte või arvamusega. Vastuolu vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Teooria saab aidata mõista, kuidas uskumise ja käitumise vastuolu korral inimesed kalduvad kohandama oma uskumusi selleks,
BANDURA teooria kohaselt määrab inimese valmisoleku jõupingutuseks eesmärgi saavutamisel ja sellepoole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus e usk oma võimesse saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkidesaavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. 18. Õpimotivatsiooni mõiste ja kaasaegsed suundumused õpimotivatsiooni käsitlemisel Õpimotivatsiooni olemus ja käsitamine kaasajal. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses püüti inimeste käitumisajendeid näha ühefaktorilisena kas väliste stiimulite või freudistlike sisemiste seksuaalsete/destruktiivsete tungidena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena
vaja taastusperioodi. Isasel ogalikul vallandab kudemisküpse emase näitamine sigimisperioodil alati kosimiskäitumise, muul ajal aga mitte kunagi. Mis täpsemalt on see, mis paneb loomi erinevatel aegadel, kohtades ja situatsioonides ühe ja sama ärritaja suhtes erinevalt käituma? See on küsimus käitumise motiveeritusest - vahetutest ehk proksimatiivsetest põhjustest, mis mingi käitumise esile kutsuvad. Käitumise motivatsioonilise tausta, käitumist vallandavate mehhanismide uurimiseks kasutatavad meetodid võib jaotada kahte klassi: Neurobioloogiline meetod o moodne efektiivne metoodika, kasutatakse järjest enam o seisneb näiteks retseptorite ja närvide stimuleerimises ja närviimpulsside registreerimises, mille abil püütakse kirjeldada juhteteid, mida mööda erutus meeleorganeist lihastesse jõuab o see lähenemine on toonud suurt edu just lihtsate käitumismustrite uurimisel (näit
retikulaarformatsioonile mõjustavad tähelepanu ja teadvuse taset. Hüpotalamus reguleerib mitmeid käitumisi, mis on olulised homöostaasi ja reproduktiivse funktsiooni tagamiseks. Näiteks ta kontrollib erinevaid keha funktsioone nagu kasv, söömine, joomine ja vanemlik käitumine, reguleerides ajuripatsi hormoonide sekretsiooni.Hüpotalamus mõjustab käitumist oma märkimisväärsete aferentsete ja eferentsete sidemete kaudu praktiliselt kõigi aju osadega. Hüpotalamus on oluline motivatsioonilise süsteemi komponent ajus, alustades ja säilitades käitumisi, mis omavad organismile hüvituslikku (naudingulist,reward) tähendust. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Hipokampus ja amügdala on limbilise süsteemi osad. Hipokampus on seotud mäluga. Amügadala osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse koordineerimises ning omab kõige otsesemat seost emotsioonidega. Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel
retikulaarformatsioonile mõjustavad tähelepanu ja teadvuse taset. Hüpotalamus reguleerib mitmeid käitumisi, mis on olulised homöostaasi ja reproduktiivse funktsiooni tagamiseks. Näiteks ta kontrollib erinevaid keha funktsioone nagu kasv, söömine, joomine ja vanemlik käitumine, reguleerides ajuripatsi hormoonide sekretsiooni.Hüpotalamus mõjustab käitumist oma märkimisväärsete aferentsete ja eferentsete sidemete kaudu praktiliselt kõigi aju osadega. Hüpotalamus on oluline motivatsioonilise süsteemi komponent ajus, alustades ja säilitades käitumisi, mis omavad organismile hüvituslikku (naudingulist,reward) tähendust. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Hipokampus ja amügdala on limbilise süsteemi osad. Hipokampus on seotud mäluga. Amügadala osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse koordineerimises ning omab kõige otsesemat seost emotsioonidega. Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel reguleeritakse autonoomse
52% tõenäolsusega on seda ka teine. Maslow’i vajaduste hierarhia. Vajaduste hierarhia – inimesed püüavad enda kõrgema astme vajadusi rahuldada alles siis kui põhivajadused on rahuldatud. Saavutusvajadus. ● Fear of failure vs success ● Saavutuseesmärkide teooriad: 1. Mastery vs performance (Dweck, 1986, normative goal theory) 2. Ülesandele vs võimekusele orienteeritud motivatsioon (Nicholls, 1989, achievement goal theory) 3. Motivatsioonilise kliima teooria (Ames, 1984) Motiivide ühised printsiibid: valu ja mõnu printsiip. ● Paljud eri tüüpi stiimulid aktiveerivad sama ajuvõrgustiku, mis valuga seotud, s.h. nn emotsionaalne valu. nt.sotsiaalne tõrjutus aktiveerib samu piirkondi nagu füüsiline valu ● Mõnu: tahtmine + meeldiva kogemine. Tahtmise ajal eraldub dopamiini ja hüve saamise ajal endorfiine. Emotsioonid. ● Emotsioon – terviklik psühhofüsioloogiline vastus stiimulile
taset. Hüpotalamus asetseb talamusest ventraalsemalt ning reguleerib mitmeid käitumisi, mis on olulised homöostaasi ja reproduktiivse funktsiooni tagamiseks. Näiteks ta kontrollib erinevaid keha funktsioone nagu kasv, söömine, joomine ja vanemlik käitumine, reguleerides ajuripatsi hormoonide sekretsiooni. Hüpotalamus mõjustab käitumist oma märkimisväärsete aferentsete ja eferentsete sidemete kaudu praktiliselt kõigi aju osadega. Hüpotalamus on oluline motivatsioonilise süsteemi component ajus, alustades ja säilitades käitumisi, mis omavad organismile hüvituslikku (naudingulist, reward) tähendust. Üks osa hüpotalamusest (nucleus suprachiasmaticus) reguleerib tsirkadiaanseid rütme, tsüklilisi käitumisi, mis on seotud igapäevase pimeda ja valge staadiumi vaheldumisega. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Limbiline süsteemi kuuluvad struktuurid, mis asuvad suuraju poolkerade mediobasaalses osas
Tagajärgi võib olla häid ja mitte nii häid. Kokku peavad head olema ülekaalus negatiivsete üle. Tagajärjed- väsimus-negatiivne. Eksam-vähe aega sõprade jaoks. Pos- saan rahaliselt makstud, kiitust, tunnustust. Sõltub, kumba on rohkem. Neg pool jääb domineerima, sel juhul ei hakka in pingutama, sest summa ei ole positiivne. Kui töö on väga huvitav, in töötab rohkem. Indiviiditi erinev. Eesmärgi püstitamine: Eesmärkide püstitamise motivatsioonilise teooria järgi on käitumine teadlik eesmärkide ja kavatstuste tulemus (käitumine on mõjutatud eesmärkidest). Käitumise tulemust (sooritust) mõjutavad eesmärgi neli olulist omadust: Eesmärgi raskus- kas hindame eesmärgi saavutataks. Kas on tõenäosus, et eesmärgi saavutame. Kui on ilmselge, et on ülejõu, siis in ei hakka seda tegema, kui nagunii ei saavuta. In ei investeeri energiat ja tööaega sellesse, mida ei saavuta tõenäoliselt
lahendamisel. 14. Millised on kolm ajaloos tuntumat mõtlemis- ja üldistamisoskuste arendamisstrateegiat, mille vahendusel on koolides püütud arendada neid väärtuslikke oskusi õpilastel? 1) formaalsed õppeained (nagu ladina keel ja matemaatika) 2) formaalne loogika 3) kriitiline mõtlemine (oskus informatsiooni käsitleda erinevates eluvaldkondades) Õpimotivatsioon 1. Mis on primaarne käitumise motivatsioonilise aluse kujunemiseks, kas emotsioonid või mõistuslikkus? Emotsioonid, (2) mõistuslikkus, (3) nii üks kui teine. 2. Mille poolest erineb „kuum kognitsioon“ „külmast kognitsioonist“? Kognitsioon ehk tunnetus ehk võime peegeldada maailma. 3. Milliseid nelja põhilist motivatsiooni teoreetilist käsitlust enamasti eristatakse kursuse käsitluse järgi? 1) biheivioristlikud motivatsiooni käsitlused
...) - Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Teadmisstruktuuride reorganiseerimine – õppimine on kõige tõhusam kui õppija on kaasatud teadmise konstrueerimisse. Oluline on seoste loomine eksisteerivate ja uute teadmiste vahel. Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla – kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Et luua tõhusaid õppesituatsioone, peaksime mõistma, kuidas inimesed kogemusi omandavad. David Kolbi õpitsükkel: tsükkel algab kui õppijal on konkreetne kogemus, mida mis paneb teda tähelepanekut märkama, analüüsima ja reflekteerima
Motiveeritud käitumiseks on vajalik kolme tingimuse olemasolu: pingutus-soorituse ootus peab olema >0 sooritus-tagajärje ootus peab olema >0 Kõikide potentsiaalsete valentside summa peab olema indiviidi jaoks >0 27 EESMÄRGI PÜSTITAMINE (E.A. LOCKE & G.P. LATHAM) Käitumine on mõjutatu eesmärkidest. Eesmärkide püstitamise motivatsioonilise teooria järgi on käitumine teadlike eesmärkide ja kavatsuste tulemus (käitumine on mõjutatud eesmärkidest). Käitumise tulemust (sooritust) mõjutavad eesmärgi neli olulist omadust: eesmärgi raskus eesmärgi spetsiifilisus – kas on määratud läbimüügi tõus v ei . a la läbimüük peab suurenema 3%. eesmärgi aktsepteerimine eesmärgile kohustumine Sooritus on määratud pingutuse, organisatsioonipoolse toetuse ja individuaalse
heuristliku mõtlemisega. Seetõttu peaksid õpetajad õppematerjali käsitlemisel enam tähelepanu pöörama sündmuste ja protsesside käigule ja dünaamikale. Igat ainevaldkonda tuleks käsitleda arutlusena selle sisuga toimuvatest muutustest ja mitte staatilise informatsiooni kogumina. 14. Õpimotivatsiooni põhimõisted Õpimotivatsiooni olemus ja käsitamine kaasajal. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses püüti inimeste käitumisajendeid näha ühefaktorilisena – kas väliste stiimulite või freudistlike sisemiste seksuaalsete/destruktiivsete tungidena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena
inimese eluea. Teatud sündmused võivad kiindumusstiili muuta 2. Täiskasvanuea seotus Seotus täiskasvanueas. - Hazan, Shaver (1987): “romantiline armastus on seotusprotsess (kiindumise protsess), mida erinevad inimesed kogevad veidi erinevalt, sest neil on taustaks erinevad seotusmälestused (attachment histories)”. - Emotsionaalne side, mis tekib täiskasvanute romantilises suhtes, on osaliselt sama motivatsioonilise süsteemi funktsioon, mis imikutelgi. Sarnasused nende vahel: - mõlemad tunnevad end turvaliselt, kui teine on lähedal ja reageeriv - mõlemad vajavad lähedast, intiimset kehakontakti - mõlemad tunnevad end ebaturvaliselt kui teine on kättesaamatu - mõlemad jagavad avastusi teisega - mõlemad näitavad teisele üles vaimustust ja on teineteisest hõivatud - mõlemad kasutavad „tita-keelt“ Kas täiskasvanute romantiline suhe toimib samamoodi nagu imiku-vanema suhe?
Enesehinnangu muutmine kaitseb nn psüühilise valu eest ja tagab motivatsiooni konkreetses olukorras (stressi puhver). Üldine ja spetsiifiline enesehinnang kajastavad psüühikas vaimset heaolu, tervist. Spetsiifiline enesehinanng kajastab inimese väärtusi ja võib reguleerida motivatsiooni ebaadekvaatne tagasisside ja tunnustus võivad isegi takistada õppimist ning hoopis teatava puudujäägi kogemine kannustada pingutusi. Üks enesehinnangu kui motivatsioonilise sisendi käivitaja on antud tegevuse või valdkonna.....................? Spetsiifiline enesehinnang seostub inimses käitumise ja selle tulemustega. Üldine EH Spetsiifiline EH Käitumine ? Mina-pildi standard?? Tagasiside Õpetaja annab nii positiivset kui negatiivset tagasisidet, kusjuures positiivne peab olema ülekaalus. Efektiivne tagasisside on kirjeldus. Kirjeldatakse käitumist, mitte last ennast.
Soorituse teooria probleemid ja väljakutsed · Soorituse teooria seisukohalt on väga oluline mõista seletamata aktivatsiooni (Neiss, 1988). Kui aktivatsiooni põhjused on seletatud, pole sellega enam midagi peale hakata, ent seletamata põhjustel esinev aktivatsioon on probleemide allikaks (Schachter & Singer, 1962) · Inimesed püüavad otsida aktivatsioonile seletusi suvalise hetkel aktiivse motivatsioonilise süsteemi kaudu (näiteks armununa omistame oma aktivatsiooni põhjuse armumisele, hirmununa aga hirmule) · Viimasel ajal on hakatud arvama, et aktivatsioonile on soorituse seisukohast liiga suurt tähelepanu pööratud ja samas õpitud ning tunnetuslikele teguritele ebapiisavalt · Tippsoorituse edu mõjutavad mitmed funktsionaalselt sõltumatud aktivatsioonisüsteemid, millest tuntuimad on püsiaktivatsiooni ja seisundiaktivatsiooni süsteemid
visadust või teisi silmanähtavaid aktsioone. Psüühiline aktiivsus sisaldab selliseid kognitiivseid toiminguid nagu planeerimine, uurimine, monitoo- ring, järelduste tegemine, probleemi lahendamine ja progressi hindamine (Pintrich & Schunk, 1996). Motivatsiooniprotsessis avaldub isiksusele omane teatav motivatsioo- niline sättumus – igal inimesel on eelistatud viis sündmuste interpreteeri- misel, mis initsieerivad või reguleerivad inimese käitumist. On eristatud motivatsioonilise sättumuse ehk motivatsiooniprofiili kolme põhitüüpi: • progressiivne – ülekaalus üldise aktiivsuse, loomingulisuse ja sotsiaalse kasulikkuse motiivid; • regressiivne – domineerivad eluliste tarvete rahuldamise, mugavuse ja prestiiži ehk välised motiivid; • alalhoidlik – domineerivad enesehinnangut toetavad ja alalhoidvad motiivid, niisuguseid inimesi iseloomustab sageli motivatsioonipuu-
Vägivalla ohvrid muutuvad tihtipeale ise agressoriteks ja panevad toime raskeid kriminaalseid tegusid kuni tapmiseni välja. 4. Inimese erinevad teod, seda enam käitumine tervikuna, sealhulgas kuritegelik, on suunatud mitte ühe, vaid mitme ajendiga, mis on omavahel keerulistes hierarhilistes suhetes. Nende seas on olemas juhtivad ajendid, mis stimuleerivad käitumist, annavad sellele isiksusliku tähenduse. 4.1. Ühiskondlikult ohtliku tegevuse motivatsioonilise sfääri väljaselgitamine ja analüüs on vajalikud kurjategija asotsiaalse olemuse ja sotsiaal-psühholoogilise loomuse mõistmiseks. See analüüs lubab avada ka kurjategija isikuomaduste sotsiaalset sisu ning kuritegeliku käitumise tüüpi ja determinante, ning kuritegeliku käitumise sotsiaal-psühholoogilise mehhanismi tähtsamaid vahendeid. 5. Kuriteoennetus on tulemuslikum kui töö kuritegude tulemustega, seoses millega kaasaegses
Näiteks kommunikatsiooni juhtides on võimalik muuta põhjenduste aspekti soovitud käitumist toetavaks. Kognitiivse dissonantsi teooria/Cognitive dissonance theory kognitiivne dissonants e. tunnetuslik ebakõla on sotsiaalpsühholoogia üks laialdasemalt uuritud nähtusi ning oluline mõiste, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. Selle mõiste taga on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Inimene kogeb sotsiaalset dissonantsi siis, kui ta on silmitsi vähemalt kahe teineteisele vastukäiva mõtte või arvamusega. Vastuolu vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Teooria saab aidata mõista, kuidas uskumise ja käitumise vastuolu korral inimesed kalduvad kohandama oma uskumusi selleks, et nende vastuolu (dissonantsi)
balleti või spordialade õppimisel, teisel on väga hea muusikaline kuulmine ja muusika õppimine on sellise inimese jaoks lausa nauding jne. Õppimises väidetakse Premacki printsiibi kehtimist. Premack arvab, et nii inimestel kui loomadel on erinevad eelistused erinevate käitumisaktide sooritamiseks ja neid eelistusi on (vähemalt teoreetiliselt) võimalik järjestada. Sarnaselt hiljem käsitlemisele tuleva Maslow motivatsioonilise hierarhiaga teevad indiviidid Premacki arvates eelistuste hierarhias madalamaid käitumisakte selleks, et saada seejärel võimalusi kõrgemini eelistatute sooritamiseks. Kokkuvõtteks tasub veelkord rõhutada klassikalise tingituse ning operantse (instrumentaalse) tingituse erinevusi. Eristamisel on oluline stiimuli ja reaktsiooni ajaline järgnevus klassikalise tingituse korral eelneb tingimatu (kaasasündinud olulise tähendusega) stiimul reaktsioonile,
annaabi.ee 
