Holokausti toimumise kahtluse alla seadmine on kuulutatud kuriteoks Prantsusmaal, Belgias, Sveitsis, Saksamaal, Austrias, Rumeenias, Slovakkias, Tsehhis, Leedus, Poolas ja Iisraelis. Ameerika juudi päritolu kirjanik Norman Finkelstein avaldas 2000. aastal raamatu "The Holocaust Industry" ning esinedes Ameerika meedias väidetega, milles tõstatas küsimuse, sellest et Iisrael kasutab ära II MS eel ja aja toimunud juutide tragöödiat, selleks et Euroopa riikidelt ja Ameerikalt "moraalsele süütundele rõhudes" saavutada järeleandmisi ning soodustingimusi poliitiliste sihtmärkide saavutamisel. 2010. aastal viidi Iisraeli Juudi Diasporaade Ministeeriumi ja Agentuuri tellimusel Saksamaa Bielefeldi ülikooli poolt läbiviidud uuringu kohaselt arvab 42% Euroopa elanikkonnast, et juudid kasutavad ära minevikus juutidega juhtunut tragöödiat, selleks et välja pressida majanduslikku kasu.
Diktatuur – isiku või institutsiooni ebademokraatlik või hirmuvalitsus. Inim- ja kodanikuõigused on piiratud ja enamasti ühe ideoloogia keskne. Ideoloogia – korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi Mõned ideoloogiad: anarhism, fašism, islamism, kommunism, liberalism, monarhism, natsionalism, rojalism, sotsialism, šovinism jne. Parempoolsus ehk liberalism – selle all mõeldakse üldistavalt vabameelsust, esiplaanil on indiviid ning tema õigused moraalsele ja majanduslikule vabadusele. Vasakpoolsus ehk sotsialism – üldistavaks sünonüümiks on ühiskondlikkus, mis näeb ette ühiskonna võrdsuse saavutamist läbi loodud rikkuste õiglase jagamise. Tänapäeval on levinum sotsiaaldemokaatia. MÕISTED: argument – põhjendus, tõestusvahend elitaarne – tippklassi kuuluv etniline – rahvusliku kuuluvusega seoses olev infrastruktuur – majandusharusid teenindav ja nende toimimist tagav
Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. 2. Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.Riik on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur . 3. Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse: 1. Liberaalne riik. Esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama.Samas peab riik tagama julgeoleku. 2. Sotsiaalriik. Sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib HEAOLURIIGINI. Riigi tegevuse iseloomu põhjal õiguslikesse alustesse liigitatakse: 1. Totalitaarne. 2. Õigusriik. Riigi tunnused Rahvas, territoorium, suveräänsus
narratiivi inimsuhetest, mis toimivad pikema aja jooksul. Gilligan (1982) väidab, et mõlemad lapsed mõistavad vajadust mingisuguse kokkuleppe järele, kuid Jake näeb seda saavutavat loogika ja seaduste süsteemide järgi, samal aja kui Amy keskendub heade inimsuhete püsimisele. Ka Gilligani toimetatud raamatus, esitleb Nona P. Lyons (1989) kahte erinevat lähenemist 6 moraalsele dilemmale. Üheks lähenemist nimetab ta 'õiglusest lähtuvat' ja teist kui 'hoolivusest lähtuvat'. Just 'hoolivustest lähtuv' lähenemine on tema uuringute kohaselt rohkem omane tüdrukutele Emma Willardi koolis. 'Hoolivusest lähtuv' lähenemine märgib moraalset dilemmat kui midagi, mis on seotud kas inimsuhetega või teiste pärast muretsemisega. Konfliktid inimestevahelistes suhetes on kui potentsiaalsed suhte purustajad, mitte truuduse- või kohustuserikkumised, vaid pigem
1. Kutse-eetika mõiste - kogum seadusi, norme, reegleid, mis suunavad inimest kõlbelisele ja moraalsele käitumisele oma ametialases tegevuses 2. Etiketi mõiste ja mida see õpetab. Etikett on mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Etikett õpetab kuidas kirjutada kirju, tervitada, rõivastuda, esitleda. Etikett muutub reegliks kui kutsuja on selle selgelt ja üheselt määratlenud. 3. Kuidas liigitatakse vormiriietust? Tavavorm, õhtuvorm 4. Nimeta vormiriietusel kasutatavad päästeala eritunnused (6)!
laps ei kuula neid. Kuid kes selles süüdi on? Miks leida vabandusi tühjast taskust, kui ei süveneta toiunu tuumale? Arvatavasti jääb puudu oskustest, kogemustest ja probleemi mõistmisest. Peresiseselt pole piire paika pandud see tähendab, et lapse jaoks puuduvad need ka väljaspool kodu. Kuid ei saa väita, et kunagi olid noorukid alati korralikud ja käitusid vastavalt ette määratud moraalsele tasandile. Olen kuulnud vanematelt inimestelt, et nende ajal polnud lubatud isegi bussiga ringisõitmine ning vanemad olid selle kategooriliselt ära keelanud. Kuid ega see siis ei heidutanud, sest nad sõitsid ikkagi, aga pidasid sealjuures silmas, et ei satuks tuttavate tähelepanu alla ja oleksid ühistranspordis viisakad. See asendas neile tänapäevalikku kaubamajandes aja veetmist. Nende üheks lõbustuseks oli ka koerte ärritamine. Iseenesest
varem aru kui Piaget või Kohlbergi uurimustest, kus kasutati abstraktseid mõisteid ning nende kogemuste piiridest väljajäävaid situatsioonide mõistmist. Veel on heifetud Kohlbergi teooriale ette, et kehtib vaid Euroopa kultuuri kontekstis ja et kõrgema kõlbelise arutluse taseme saavutab vaid 5% inimestest, mis on liiga väike osa üldkehtivusele pretendeeriva mudeli jaoks. Kohlbergi teooria kõige suuremateks puudusteks kõlbelise arengu kirjeldamisel on selle keskendumine abstraktsele moraalsele arutlusele ja otsustamisele, mis ei pruugi reaalses olukorras olla sugugi kõlbelisekäitumise ainumääravaks teguriks. Peaaegu kunagi pole arutluses tajutu samaväärne reaalses, näiteks hädasituatsioonis tajutuga. Teiseks ei saa praktilises situatsioonis jätta arvestamata inimlikke emotsioone ja empaatia tunnet teiste vastu. 5.Mil määral võimaldavad E. Eriksoni isiksuse arenguastmed avada kõlbelisuse kujunemist? E
6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade. Areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust. Riigi liigse sekkumise vastu ja möödukate maksude poolt. Pigem isiklik töökus ja ettevõtlikus kui riigi sotsiaalpoliitika. Riik peaks tegelema inimeste füüsilise turvalisusega. Parempoolsus. Liberalism on indiviidi ning tema õiguste moraalsele majandislikusele ja poliitilisele vabadusele keskenduv. Peab suutma tagada avaliku korra ja sõltumatu kohtusüsteemi. Vaba konkurents, avatud turg, võimalikult vähe riigi sekkumist. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi töötama. Riik peab kõike reguleerima nii, et see tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ettevõtjad. Parempoolsus. Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile
"Dorian Gray portree" tervikunagi on selline paradoks. Tammsaare oma saate-essees osutab Wilde'i võimele jagada oma teadvus romaani kolme peategelasse nii, et lugeja ei saa päris täpselt teada, kelle "taga" on Wilde ise. See ongi "moraaliülese" kunsti peamisi tingimusi mis endastmõista ei tähenda, et moraal kui kõlbelisus Wilde'is puuduks. Vastupidi, igaüks, kes "Dorian Gray" läbi loeb, saab aru, et teos on rajatud just võimsale moraalsele sümboolikale. Selle lõpplahendust ei loo muinaslooline,vaid maagilis-realistlik kujund. Kasutatud kirjandus: - Vikipeedia. Dorian Gray portree [WWW-materjal] http://et.wikipedia.org/wiki/Dorian_Gray_portree´ - Talvet, J. Romaaniülikool: Oscar Wilde "Dorian Gray portree" [WWW-materjal] http://www.epl.ee/news/kultuur/romaaniulikool-oscar-wilde-dorian-gray-portree.d? id=51102765
sessiooni jooksul korraga nähtavad ei oleks". Kuid lisaks veebikaameraga tehtavate lolluste tõkestamisele saab silma all olevat võsukest paremini aidata ka siis, kui too näiteks kiusajatega kimpu või muidu hätta peaks jääma vaevalt et üha enam kössi tõmbuv ja kurvemaks muutuv järeltulija vanemliku pilgu eest varju jääb. Keelatud kohad Kui tunnete tõsist muret võimaliku mõju pärast, mida internetis leiduvad porno- või muud räiged saidid teie võsukese moraalsele palgele avaldada võivad, saab vajadusel tõkestada ligipääsu teatud kodulehekülgedele. Sügavamat mõtet sellel minu arust siiski ei ole, sest esiteks on piirangutest möödahiilimine liiga lihtne, teiseks on internetis leiduva ebatsensuurse materjali mass filtreerimiseks liiga mahukas, kolmandaks aga leiab eriti kooliealine jõnglane alati mõne piiranguteta arvuti. Nn. lapselukutarkvara ei ole tõenäoliselt samuti
võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav. Nt. Põhja-Korea. 5. Ideoloogia Ideoloogia korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Vasakpoolsed ideoloogiad: tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Parempoolsed ideoloogiad pooldavad sotsiaalseid erisusi ja erasektoreid. Liberalismi all mõeldakse üldistavat vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sotsiaalliberaalid rõhutavad erinevalt klassikalisest liberalismist riigivõimu suuremat panust: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks. Konservatismi all mõeldakse üldistavalt alalhoidlikku ellusuhtumist, mis püüab säilitada juba saavutatut. Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev
lambad jm, viidi üle pigem maale, kuhu nad arvatakse sobivat paremini. Üheks probleemiks 19ndal sajandil, mille üle palju arutati, oli inimeste ja loomade segunemine suuremates tööstuspiirkondades. Siis oli palju suuri tehaseid, mis tootsid liha ja lihatooteid, samuti oli suuremates linnades eraldatud alad, kus loomi tapeti ning see mõjus väga halvasti sealsetele elanikele. Inimesed elasid loomadega koos ning loomade käitumine mõjus halvasti linnakeskkonna moraalsele olemusele. Sellepärast tuligi loodus ja loomad panna oma kohale, maale looduskeskkonda, kuhu nad sobivad paremini ning nende käitumine ei mõjuta inimesi nii palju. Praegune ühiskond on üles ehitatud võrdõiguslikkusel ja igaühel peaks olema õigus valida endale sobib koht. Inimene otsustab ise, kas ta ta tahab käia avalikes kohtades või meeldib talle rohkem enda privaatne koht rohkem, milleks on enamasti kodu
piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest. (Venemaa) Totalitaarne riik – hirmuvalitsus. Täielik kontroll kodanike eluvaldkondade üle. Äärmisel agressiivne. Võib olla päritav. (Afganistan) 15. Poliitilised ideoloogiad – tead tähtsamaid neist ja oskad vahet teha. Nende eristamiseks kasutatakse mõisteid parempoolsus ja vasakpoolsus. Parempoolsus – liberalismid ja konservatismid. Liberalismid : esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik kodaniku ellu palju ei sekku. Majanduses vaba konkurents, avatud turud, ei pooldata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi. Konservatismid: alalhoidlik ellusuhtumine. Möödukate maksude poolt. Eraomandi puutumatus, traditsiooniline perekonnamudel. Vasakpoolsus - sotsialism. Riigivõim peab tagama kõigile võimaluse saada haridust ja arstiabi, leida töö. Pooldavad segamajandust
Venemaa Nt. Põhja-Korea 1.5 Poliitilised ideoloogiad Ideoloogiat võime mõista kui maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud vaartusi. Poliitiliste ideoloogiate eristamiseks kasutatakse mõisteid parempoolsus ja vasakpoolsus. Parempoolsus Liberalismi all mõeldakse vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esiplaanid indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik peab suutma tagada avaliku korra ning sõltumatu kohtusüsteemi. Majanduses peavad liberaalid vajalikuks vaba konkurentsi, avatud turge ja võimalikult vähest riigi sekkumist. Ei poolde kõrgeid makse ega rohkeid seadusi ning eeskirju. Tänapäeval saab rääkida ka nn sotsiaalliberaalidest: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis tagaks kõigile kodanikele võrdsed
(korteri üür, transport jne.). Karistatav on ka alaealiste prostitutsiooni kaasamine. Probleemiks on see, et neid seadusi rakendatakse veel küllalt tagasihoidlikult. (AIDS-i tugikeskus „Prostitutsioon“. Kasutatud 17.02.2016 http://www.tugikeskus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=81&m_id=257) KOKKUVÕTE Prostitutsioon on naiste seksuaalne ärakasutamine, mõjudes negatiivselt naiste füüsilisele ja moraalsele tervisele. Prostitutsiooni põhjusteks on peamiselt rahalised põhjused ja ärakasutamine nö inimkaubandus. See on olnud maailma kõige vanim töö ning selleks ka jääb, sest kuhugi ta kaduma ei hakka. Seda küll üritatakse kaotada, võetakse kasutusele igasugu meetmeid, et seda vähendada ja tagasi hoida ning näiteks Eestis on sellest hulganisti kasu olnud, kuid meie seadused on veel üsna tagasihoidlikud. Nõustun, et see on siiani üks väga aktuaalne teema, mis vajab
teeb vastavaid hinnanguid. 3.1. Neli moraali hindamisega seotud valdkonda, mida võib mõõta spordis Esimene on seotud moraali sisuga (hõlmab hoiakuid, uskumusi ja hinnanguid). See sisaldab ka sportlaste vahelisi suhteid, sest need on ka rajatud paljuski hoiakutele ja uskumustele. Teine on seotud indiviidi kompetentsusega ja orientatsiooniga, mis rõhutab indiviidi moraali koostise tähtsust ja korraldust. Kolmas keskendub moraalsele käitumisele, mis on seotud käitumise 8 hindamise meetoditega, enese käitumise kirjeldamisega ja tegevuse kalduvustega. Neljas iseloomustab moraali funktsioneerimise multidimensionaalsust.(6) Hoiakud peegeldavad indiviidi eelnevaid seisukohti inimeste või asjade kohta kas siis positiivses või negatiivses valguses. Uskumused on see, mida peetakse õigeks arvestades vastavat tausta
mõttes vastandub minule, kuid kus ma ometigi toimin ja mõju avaldan. See ongi empiiriline maailm; ja tõsiasi, et reaalsus on oma põhiolemuselt moraalne, võimaldab empiirilisel maailmal olla moraalsete faktorite looming see tõsiasi teeb tegelikkusele õigupoolest võimatuks olla midagi muud kui ta on. Niisiis ego ehk tahtev mina loob empiirilise maailma, mis kujutab endast selle mina võimalike teadmiste koguhulka, selleks, et olemuselt moraalsele minale jääks võimalus kõlbeliseks eneseteostuseks. [2] Kõlbluse eesmärgiks on, et iga indiviid saaks kogu kõlbelise maailmakorra paratamatuks liikmeks. Fichte kategooriline imperatiiv on: täida alati oma ülesannet. Riik täidab oma kõrgeimat ülesannet, kui ta toimib kõlbelise eesmärgi järgi. Riigis ühinevad indiviidid, et väljendada oma kõlbelist tahet, et seda kasutada kui mõistuse täidesaatvat organit. Fichte poolt propageeritud nn. suletud
karistusega ähvardades; tema vabadus on piiratud ning teda koheldakse omandina. 3.Laste töö laps on alla kaheksateistkümneaastane isik ja tema värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul inimkaubandus ka siis, kui selleks ei ole rakendatud ähvardamist, petmist, võimu kuritarvitamist .Siia alla kuulub veel ka võimaliku töö liik, mis väga suure tõenäosusega on ohtlik lapse tervisele ja/või füüsilisele, vaimsele, hingelisele, moraalsele ning sotsiaalsele arengule ning võib katkestada lapse haridustee. Praegu on maailmas 211 miljonit 514aastast last, keda peetakse võlaorjuses, kuritarvitatakse prostitutsioonis ja pornograafias ning teistes ebaseaduslikes tegevustes. Organite eemaldamist.Inimkaubandusse sellesse liiki võib kaasata mõlemast soost erinevas vanuses inimesi. Näiteks on vaesetes Ida-Euroopa ja Balkani riikides nagu laialt levinud organite eemaldamine. Inimkaubandusel võivad olla erinevad põhjused
Moraaliseadus käsib meil olla moraalselt täiuslikud. Me peame olema võimelised moraalset täiust saavutama. Kuid me ei saa saavutada täiust selles elus, sest ülesanne on oma loomult lõpmatu. Järelikult peab ka olema teispoolne elu, kus me jätkame ideaali poole liikumist. Jumal jõustab moraaliseadust. Moraaliseadus lõpeb õiglase tasuga õnne näol, vastavalt voorusele kui „täielikule hüvele“. 5 Need, kes väärivad õnne, saaksid seda vastavalt oma moraalsele teenele. Kanti vaate kriitika 1. Vastuolus intuitsiooniga Kui reegel „räägi alati tõtt“ on absoluutne ja seda tuleb alati järgida, siis teatud tingimustes, kus tõe rääkimine on vägagi ebaeetiline ja kahjulik, on see reegel ka ise kahjulik, kuna välistab igasuguse vastutustunde 2. Emotsioonide roll Kanti moraaliteooria jätab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli (empaatia, sümpaatia..) 3. Head idioodid
Miks on ideoloogiaid palju? - Ideid käsitlev teadus. Kuna maailmas on kõik inimesed erinevad, on ka kõigi maailmavaade mingil määral erinev. Ideoloogiad ühendavad inimesi, kellel on sarnane maailmavaade ning sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus. 2. Nimetage tähtsamaid parem- ja vasakpoolseid ideoloogiaid. Selgitage nende sisu. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus? - PAREMPOOLSUS: *Liberalism vabameelsus. Esiplaanil indiviidi ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Avaliku korra tagamine, sõltumatu kohtusüsteem. Avatud turg, vaba konkurents, võimalikult vähe riigi sekkumist. - Sotsiaalliberaalid riigivõimu suurem panus: majanduse reguleerimine; sotsiaalpoliitika, mis tagab võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks. *Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine. Traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade. Kogukonna ja kollektiivi areng tervikuna
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt
kogemuse mõistet. Morrison on öeldnud, et romantiline lapsekeskne teooria pani vääralt võrdlusmärgi lapsekeskse pedagoogika ja individualismi vahele. Kui pedagoogika aheneb individuaalsuse rõhutamiseks, kaotatakse võimalus ära kasutada ühtmoodi mõtlevate inimeste rühmi ja kollektiivne ning mõjuvaks põhimõtteks saab jaga ja valitse. Jättes inimliku arenguprotsessi kollektiivsuse tagaplaanile, annab individualism näilise õigustuse enesekesksele moraalsele hoiakule. Enda minust saab nii elutöö eesmärk kui ka vahend. Põhimõtteliselt on võimalik, et isik on eriti iseseisev, kuid ikkagi täiesti ebamoraalne. 14. Klassideta õpetus Soome koolis Individuaalsust rõhutav kasvatusvaade on 1990ndate algul Soome haridussüsteemis kõige väljapaistvam ja ulatuslikum olnud siiski klassideta õpetuse ehk klassivabaduse katsetes. Klassivaba katsetuse lähtekohaks on osaliselt olnud poliitikute tahe.
„maraalse poole peal“. Tihti kasutab Konfutsius õilsa sünonüümina ka väljendit „heatahtlik mees“. Sündsus ja headus on tihedasti seotud. Teisal ütleb ta jälle, et härrasmehes peitub nii loomupärane energia kui ka peenetundelisus, arusaam, mis kajastub ka Platoni filosoofias. 5 Konfutsiuse poliitiliste reformide siht ei keskendu mitte seaduslikkusele, vaid ühiskonna moraalsele juhtimisele ehk valitseja moraalsusele. Kuigi Konfutsiust ei saatnud eluajal edu poliitikas, imbusid tema ideed impeeriumi poliitikasse pärast Hani dünastiat, mis asendas aastal 221 eKr võimule tõusnud ja Hiina ühendanud Qini dünastia, Han võttis konfutsianismi riiklikuks ideoloogiaks teisel sajandil pKr ja kuigi Hani langusega aastal 220 pKr kaotas konfutsianism mõneti oma populaarsust, taaselustas see Songi sünastia ajal (1130-1200 pKr). Zhunxi kodifitseeris Konfutsiuse
Isa võime olla lapse algatusele vastutulev on tihedalt seotud lapse populaarsusega. Siin on kõige aluseks vastastikune võta-ja-anna mäng. Kui isa on domineeriv ja kontrolliv, ei õpi laps efektiivseid sotsiaalseid oskusi. Ka lapse moraalses arengus on vanematel oluline osa. Igapäevased perekonnasisesed otsused mõjutavad lapse moraalsust tugevalt. Isa, kes on suure osalusega, soodustab lapse enesekontrolli ja vastutustundlikkust. Oma moraalse käitumisega on isa eeskujuks lapse moraalsele käitumisele. Need inimesed, kellel on olnud hoolitsev isa, on taiskäsvanuna tõenaoliselt tolerantsemad ja mõistvamad kui isata kasvanud inimesed. ISA JA NOORUK Isa ja nooruki suhtel on 5 põhilist iseloomujoont: koos veedetud aeg, suhtlemine, lähedus, konflikt ja võim. Koosveedetud aeg Siin ei ole tähtis ainult koosveedetud aja kogus, vaid see, kuidas seda aega veedetakse ja kuidas osalejad sellega rahul on. Noorukid veedavad
rõhutas tahtmatute tagajärgede tähtsust sotsiaalteadustes. Popper on ilmselt vandenõuteooria päritolu ja tähenduse korralikuks mõistmiseks andnud liiga kitsa konteksti. Ükskõik kui taiplikud ja õigeaegsed tema kriitilised märkused ka poleks, need ei võtnud arvesse vandenõuteooria spetsiifiliselt kristlikke ja manihheistlikke juuri ning jäid seega pealiskaudseks. Popper käsitles vandenõulises teadvuses maailmavaates kohastumisi mitte kui Lääne ajaloolisele ja moraalsele kujutlusele eriomast nähtust vaid pigem kaasaegses ideoloogilises teadvuses ning selle poliitilist tähendust. Ühes suhtes on Karl Popper olnud väga tähelepanelik. 20. sajandil ilmneb vandenõuteooria ja sellekohane arusaam universumist usus, et kõigis olulistes asjades kujundavad ja liigutavad maailma ning inimest kontrollimatud bioloogilised ja sotsiaalsed jõud. Popper rõhutas nn "historitsismi viletsust", määratledes, kui tihedalt on omavahel seotud ühelt poolt filosoofilised ja
Inimene orjastatakse väitega, et ta peab tööga tagasi teenima võla, mille tingimused ja tähtajad on määratlemata. b) Sunnitöö (forced labor)- Inimest sunnitakse töötama vägivallaga või mingi muu karistusega ähvardades. Inimest koheldakse kui omandit ja tema vabadus on piiratud. c) Laste töö (child labour)- Töö liik, mis on suure töenäosusega ohtlik lapse tervisele. Samuti võib olla kahjulik lapse füüsilisele, vaimsele, moraalsele, sotsiaalsele ja hingelisele arengule. Tavaliselt katkestab see ka lapse haridustee. Tööorjuse ohvriks võivad langeda kõik- mehed, naised, noored ja vanad. Tööorjuse ohvrid võivad tegutseda legaalsetel tegevusaladel, nii erinevates vabrikutes, põldudel, erinevatel ehitustel, kui ka hooldajatena, lapsehoidjatena, narkokulleritena jne. (Sotsiaalministeerium 2008) 2. Elundikaubandus:
need määrasid tema arvutuste tulemused ette ära. Ta ei teinud mingeid katseid, et peita oma vigu, kuid siiski ülistati Mortonit kui oma aja ühte kõige silmapaistvamat objektivisti. (Gould, 2001). 8 Kranioloogia õitseaeg Pärast evolutsiooniteooriat rahunes polügenistide ja monogenistide äge vaidlus ning samas rahuldas see mõlemaid pooli. Monogenistid jätkasid vaimsele ja moraalsele väärtusele tuginveale lineaarsete rassihierarhiate konstrueerimist; polügenistid tunnistasid nüüd eelajaloolistel aegadel elanud ühiste esivanemate olemasolu, kuid väitsid, et rassid olid eksisteerinud piisavalt kaua eraldi, et nende vahel võisid tekkida olulised sünnipärased erinevused andekuse ja intelligentsuse osas. (Gould, 2001). Üheksateistkümnenda sajandi teine pool polnud üksnes antropoloogia tekkimise ja arengu ajastu
Küsimus ,,Mis on aeg?" on hea näide metafüüsilisest küsimusest, sest sellega küsitakse, mis aeg tõeliselt on. 2. Teiseks on olemas küsimused, mille keskmes on teadmise või uskumuse kujunemine. Neid küsimusi tuntakse epistemoloogiliste küsimustena ja need ei keskendu sellele, mis on olemas, vaid sellele, kuidas tunnetada seda, mis on olemas. 3. Kolmandaks on olemas küsimused kõlbelise elu olemuse kohta. Neid nimetatakse eetilisteks küsimusteks ning nad keskenduvad moraalsele probleemile kuidas me peaksime oma elu elama. (Enamik meist on nende üle mingil määral juurelnud ning seega on enamik meist juba parasjagu pädevad moraalifilosoofid). 4. Lõpuks küsimused, mis püüavad välja selgitada, kuidas peaks inimühiskond ideaalis korraldatud olema. Neid, kes selliseid küsimusi püstitavad, nimetatakse poliitikafilosoofideks. KAS FILOSOOFIA SÜNDIS MÜÜDIST? Kaasajal on filosoofia geneesi (areng) üks keskseid küsimusi, kas filosoofia on välja kasvanud
peab aga olema kooskõlas poliitika aluseks olevate väärtustega (poliitikat ja haldust ei saa eristada) Lisaks on kogu AH tegevusega seotud üldised baas-printsiibid nagu kodanike võrdne kohtlemine ja seaduslikkus. Riigikeskne lähenemine: · Riigi tegevus(ja AH sealhulgas) saab tugineda ainult eesmärgile iseeneses(st. moraalsele) · Selliseks universaalseks eesmärgiks saab olla, aga vaid(aristotellik) hea elu, midagi väiksemat ahistaks inimest ehk kodanikku ennast elamast head ehk vaba elu . · Oluline on tähele panna, et hea elu kui eesmärk iseeneses on moraalseiseloomuga, st ta ei kirjuta ette, MIDA kodanikud täpselt tegema peavad, vaid MISMOODI (teisi respekteerivalt etc) kodanikud oma elu elama peavad.
Tõesus või väärus sõltub sellest, kas olukord reaalses maailmas toetab uskumust või mitte. 2 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust! Normatiivne eetika uurib, milline tegu on õige/hea ja milline moraalselt väär/halb. Meta-eetika tegeleb eetikaterminite uurimisega ja moraalsete hinnangute loomust. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline eetika on tagajärjele suunatud, deontoloogiline moraalsele kohusele suunatud, tegu võib olla moraalne ilma hea tagajärjeta. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism keskendub üksikust teost saadavale kasule, reegli-utilitarism loob üldised reeglid tegevuste kohta, mis kalduvad tooma suurimat kasu. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks? Utilitarism annab konkreetse lahenduse igale olukorrale, on sisuline: tuleb aidata kaasa hüvangu suurenemisele. 5. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil!
takistas aastaid inimesel tundma õppimast nii ennast kui oma seksuaalelu ning vajadusi. Olemasolevad normid püüdsid pääseda mõjule nii suguelu kui ka hingeelu osas, seda aga jäikades ning kitsastes raamides, arvestamata inimese soove ja vajadusi. Poliitilised, sotsiaalsed, ökonoomilised ja kultuurilised muudatused ühiskonnas tõid kaasa ka moraalsete normide muudatusi. See mõjutas loomulikult ka seksuaalmoraali, mis on osa üldisest moraalist. Seepärast muutusid ajaloo käigus vaated moraalsele hinnangule ning ka seksuaalküsimustele. Need muudatused ei toimunud tormiliselt ning enamasti puudutasid üksikuid küsimusi kogu seksuaalelust. Alles viimastel aastatel on toimunud revolutsioon nii seksuaaleetikas kui ka seksuaalelus. Paljud vanad piiratud vaated osutusid vääradeks, tekitades vajaduse asendada need uutega. Selleks aga kulub palju aega ja uuringuid, et ehitada uued moraali- ja eetikanormid ( 2012).
Marx ja Mills. Masinate revolutsioon. Põhjapoolkeral on keerulisem elada külm jne tõsised kultuurid, lõunas lõbusamad, muretumad kultuurid. Ka rahvatraditsiooni pidusid on meil rohkem talvel, lõunas läbi aasta. Kohustuste edasilükkamine. Piirangute või sunnitud tegevusetuse haigused, vangla jms Pensionile jäämine. Kriitika: Mis on aeg? Mungad hakkasid esimesena kellaaja järgi aega arvestama. Hiljem vabrikuvile jne. Sõna "vaba"ei allu füüsilisele ega moraalsele kitsendusele jne Vaba aeg on ideal, kas seda üldse on olemas? Vaba aeg säilib nii kaua kui kaua säilib võimalus seda endale meelepäraselt sisustada. Kui vabad me üldse oleme. Kui palju mõjutab ühiskond, sõbrad jne Vaba aja piirangud. Nt motivatsioon oskused - tahan klaverit mängida aga ei oska nt.sotsiaalsed ootused. Teadmised ei ole informeeritud võimalustest. Võimalused kas spordihall on avatud, lumi maas jne. Vaba aeg kas see omab väärtust. Kuidas tunnetatakse seda
Moraal muutub siin meelevaldseks. Sokrates küsib vagalt Euthyphronilt: "Kas mingi tegu on hea, sest jumalad seda teha käsivad või jumalad käsivad seda teha, sest see on hea? Kui aktsepteerime jumaliku käsu teooria kontseptsiooni heast ja halvast (hea on see, mida Jumal käsib), siis satume raskustesse. Ükskõik kumma variandi valime, satume raskustesse. Kas moraalsete mõõdupuude kehtivus sõltub Jumalast, või on eetika autonoomne, nii et isegi Jumal allub moraalsele korrale ? Väide: Mingi tegu on hea, sest jumalad käsivad seda teha. Järeldus: Jumal oleks võinud anda ka teistsugused käsud. Jumala käsud on moraali vaatekohalt meelevaldsed, sest enne seda, kui ta kuulutas valetamise halvaks, polnud see halb. Ta oleks võinud käskida meil ka valetada, varastada. Kuidas on aga lood Jumala headusega? Väide: Jumal käsib head tegu teha, sest see tegu on hea. (autonoomia tees)
Suur maksab selle eest kätte. Saksa "Nibelungide laul" räägib sellest, kuidas kangelane Siegfried tapetakse ja tema rahva nibelungide aare peidetakse Rheini jõkke. Siegfriedi naine üritab aga kätte maksta abielludes hunnide kuningaga ja kutsudes tema kotta ka Siegfriedi tapjad. Ta mõrvab nad, kuid aare jääb leidmata. Kriemhildi kättemaks ei pasita enam õiguse jaluleseadmisena, vaid auahnusena. See eepos vastandab Siegfriedi tõelise rüütellikkuse ja rikastumisest tingitud moraalsele allakäigule. Rüütliromaanide temaatika ammutati samuti vanadest pärimustest. Romaanide peategelaseks oli Briti kuningas Artur ja tema täiuslikud kaaslased 12 ümarlauarüütlit. Lood räägivad nende seiklustest ja võitlustest südamedaamide pärast, lohede tapmisest ja halbadeest rüütlitest jagusaamisest. Arturi abikaasat Gueneveret kujutati universaalse daamina, kellele võis pühendada iga võitlust
tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale. Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse: 1. Liberaalne riik. Esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama.Samas peab riik tagama julgeoleku. 2. Sotsiaalriik. Sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib HEAOLURIIGINI. Olulisimad tunnused on rahvas, territoorium ja suveräänsus Riigi rahvas – kõigi riigi alamate ühendus, vaatamata kultuuri või rassi iseärasusest
Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga, kes tema tegusid hindab. 10. Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma? JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud. Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud. Euthyphroni dilemma on, et kas jumalad armastavad pühadust sellepärast, et see on püha, või on püha sellepärast püha, et seda armastavad jumalad
kui proosas) on võrrutatud tähendustega, mis asetsevad väljaspool narratiivi ennast. Caliban- anagramm sõnast kannibal (inimsööja). Peategelane pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud Milano hertsog. Prospero tunneb looduse saladusi ja käsutab vaime. Ta kehastaks otsekui kõrgemat mõistust, mis elu korrastab ja harmoonia poole suunab. Taas esindab loomulikkusele ja moraalsele mõistusele vastandust negatiivset kirge võim, mis ajendab Prospero venda ja Napoli kuninga venda. Prosperole vastandub ka tema ori, saarel elanud nõia metslasest poeg Caliban. Too kehastab looduse ürgset metsikust, primitiivsust. Prospero liitlased on nii loodus, kui ka talle kuulekad, targad loodusvaimud, nagu intelligentne, Calibanile oma vaimsusega vastanduv Ariel
Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga, kes tema tegusid hindab. 10. Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma? JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud. Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud. Euthyphroni dilemma on, et kas jumalad armastavad pühadust sellepärast, et see on püha, või on püha sellepärast püha, et seda armastavad jumalad
arendada ja elada neile vastavalt. Vooruseetika tagasitulek · Briti filosoof G.E.M.Anscombe'i artikkel "Modern Moral Philosophy" (1958) kritiseeris kaasaegset moraalifilosoofiat, mille keskmes on moraaliseaduse mõiste, aga puudub seadusandja. · Kutsus üles loobuma kohustuse ja seaduste keelest ning pöörduma tagasi Aristotelese lähenemise juurde, rääkides voorustest. Moraalse kohustuse kriitika (ülevaade) · Moraalsele kohustusele tuginevad teooriad põhinevad teoloogilis- juriidilisel mudelil, mis ei kehti. Õigustamaks kohustuse-vastast teesi: · Kontseptuaalne argument · Ajalooline argument Kontseptuaalne argument · Öelda, et miski on kohustuslik, tähendab öelda, et mingi reegel, seadus või printsiip seda nõuab. · Reegel, seadus või printsiip peab olema kellegi poolt kehtestatud. · Moraalset kohustust ei ole keegi ühegi seadusega kehtestanud.
LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIALISM Liberalismi all Konservatismi all Sotsialism ehk mõeldakse mõeldakse ühiskondlik, näeb vabameelsust, selles alalhoidlikust ühiskonna arengut kui ühiskonnas on ellusuhtumist ja kõigi esiplaanil indiviidi traditsioonide ühiskonnaliikmetele ning tema õigused säilitamise. Eelistab võrdsete võimaluste moraalsele, järk- järgulist andmist ja rikkuse majanduslikule ja muudust, kui ühtselt jagamist. Nagu poliitilisele järskudele.tähtsam on näiteks kommunism. vabadusele. Riik kollektiivne heaolu kui sekkub vähe kodaniku üksikisiku. Riik sekkub ellu aga peab olema majandusse pidevalt ja suuteline tagama mõõdukate avaliku krda ja õilgast maksudega.hinnataks kohtusüsteemi. e eraomandit,
hoiakust, elamusest või tajust. Artiklis "Müüt esteetilisest hoiakust" (1964) võitleb Dickie kirglikult kõigi esteetiliste kunstiteooriate vastu, mis väidavad, et looduse ja kunsti vaatlemisel avaldub või aktiveerub inimese eriline esteetiline meel või et kunstiteoste suhtes tuleb võtta eriline esteetiline hoiak. Ta kritiseerib eriti 18. sajandi esteetikute seisukohta, et inimestel on olemas esteetiline meel (lisaks moraalsele meelele), mille abil nad tajuvad nii looduslikku ilu kui kunstiteoseid. Ent ka hilisemad filosoofid, kes ei jaga küll enam 18. sajandi filosoofide usku esteetilisse meelesse, on Dickie meelest siiski ekslikul arvamusel, et kunstiteoste vastuvõtu puhul tuleb rääkida esteetilisest tajust ja esteetilisest elamusest. Dickie meelest on esteetiliste teooriate püüd postuleerida erilist esteetilist valdkonda, näiteks mingi spetsiaalse võimena, nagu maitsena või esteetilise
suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) Kanti arvates tuleneb teo moraalne väärtus selle motiivist, tulemus ei ole oluline. Sama tulemuseni võivad viia subjektiivselt väga erinevad teod. Näiteks võib inimest aidata omakasupüüdlikult ning omakasupüüdmatult. Just teist tüüpi käitumine leiaks ehk Kanti eetika silmis heakskiitu, mitte aga esimest tüüpi. Taoline vahetegemine on arvatavasti oluline paljude inimeste n-ö moraalsele intuitsioonile. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine.
Otsustusvõime õige kasutus on hädavajalik ja üldiselt nõutav. Me kasutame seda ka "terve mõistuse" nime all. (2) Otsustusvõime on teoreetilise ja praktilise mõistuse , looduse ja vabaduse valdkonna vahel asuv ühendav lüli. Ta aitab teoreetilist mõistust looduse lõppeesmärkidest lähtuvas süstemaatilises uurimises, aga ta teenib ka praktilist mõistust, aidates allutada toimuvat moraalsest ja religioosse usust lähtuvale moraalsele ja mõistuspärasele maailma lõppeesmärgile. (3) Otsustusvõime tegevuse tulemuseks on praktilise eelistamine teoreetilise ees inimese puhul. Teoreetiline mõistus õpetab meid vaid toimuva rangelt pimedat seaduspärasust tundma. Praktiline mõistus sunnib meid aga kõigest hoolimata nii tegutsema ja suhtuma, nagu oleks kõik toimuv (teoreetiliselt ei ole see tunnetatav) allutatud kõrgemale eetilisele eesmärgile. Otsustusvõime võimaldab meil ka looduses toimuva tunnetuse valdkonnas nii
kogemusest. Vaja on mõlemat meetodit ehk loodusteaduste sidumist antiigist alguse saanud igavese filosoofiaga (philosophia perennis). characteristica universalis loogiliselt "läbipaistev", lausearvutusele täielikult alluv ideaalkeel või keelemudel. [17]Samuel Pufendorf (1632-1694) M. Luts lk. 103-106 [18]Tähelepanu pöörata P-i õpetuse sellele aspektile, mis eristab seda loomuõiguskäsitlustest: inimese käitumine on allutatud inimese moraalsele loomusele, moraalsele maailmale, mis vaatamata sellele, et eksisteerib lahutamatult koos inimese füüsilise olemuse või maailmaga, on siiski oleva selgelt eristatav olemisviis (sama ilmnes juba Pascali mõtetes). [19]Christian Wolff (1679-1754) Mõistusõiguse viimane suur esindaja ja õiguspraktika mõjutaja oli Christian Wolff. W. oli Leibnizi peamine järgija ja tõlgendaja. Tema loengukarjäär algas 1703.a. Leipzigis. 1706-1723 oli Halles matemaatikaprofessor,
Ka on seetõttu võimalik tagasi saada rohkem enerigat, kui kasutati tootmisprotsessiks. · Maa on asendamatu tootmisvahend. Samal ajal kui muid tootmisvahendeid võib teaduslik- tehnilis progressi taames täiustada, asendada uutega, luua täesti uusi, on maa ruumiliselt piiratud maakera mandriga ja teda pole võimalik millegagi asendada. Küll on aga piiramatu maa tootmispotentsiaal. · Teistest tootmisvahenditest erivealt allub maa väheaml määral füüsilisele ja moraalsele kulumisele, st ta on igavene tootmisvahend, kuid ainult õigel kasutamisel. Ebaratsionaalsel, sh ka ülemäära intensiivsel kasutamisel kaotab maa igavese tootmisvahendi omadused ja oma tootmisvõime. · Maad iseloomustab asukoha püsivus, tema ümberpaigutamatus, seetõttu on ta ruumilised varud ja paljud omadused stabiilsed. Muid tootmisvahendideid (põllutöömasinat jt) paigutab inimene tootmisprotsessis ümber, samuti võib seda teha
Esteetiline hoiak distantseeritud ja huvituseta(omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak. Võidakse ära kasutada omakasupüüdmatust. 4. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi. Positiivsed moraalsed karakteristikud: konsekventsialane(e-hoiaku sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed, e-hoiak teeb inimesest moraalselt parema inimese, Kohlbergi mõttes vähem egotsentrilised ja vähem dogmaatilise, ei pea olema otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused) ja kontseptuaalne(moraalse hindamise üheks tingimuseks on olukorra huvitu ja erapooletu käsitlemine, e-hoiakut saab moraalselt õigustada nii, et see eeldab moraalselt olulisi tunnuseid nagu huvitus ja erapooletus, e-hoiakul ja moraalsel hindamisel on mõisteline ühisosa. Probleemid: Konsekventsiaalsed: moraalse isiku ja moraalse arengu kontseptsiooni kriitika, positiivne korrelatsiooni ei tähenda, et M-areng on toimunud e-hoiaku tõttu. Kontseptuaalsed:
teadmisi ja oskusi, tema arvates praktiline ja käeline tegevus, kasvatavad aktiivsust, täpsust ja õpetavad töötama tõsiselt, vältimaks pinnapealsust ja arendavad tahtejõudu, mis lasevad hiljem oma tööst ja elukutsest rõõmu tunda. Ta propageeris ka nn tööd kogukonnas ja riigi heaks ja seostas seda moraalsusega. Ta väidab, et iga iga inimene peaks olema võimeline ja valmis täitma funktsiooni riigis, st aktiveerima teatud kutsealal. Teine ülesanne oli panna see üksikisiku moraalsele kutsumuseks, mitte ainult elatus allika teenimise vahendiks, vaid ka enesemõistmisele (identideediks), pakkudes võimalust ka olla ühiskonna jaoks teenistuses. Mulle tundub, et ta oli arvamusel, et valdav osa inimkonnast teeb füüsilist tööd edasi ja pigem füüsilise tegijaid. (Gonon, 2009). 2.Kutsepedagoogika tänapäeval Euroopa Liidus Mõistel kutsepedagoogika on erinevad tähendusi, mis peegeldavad erinevaid haridustraditsioone ja -mõjusid
4. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi. 1. konsekventsiaalne Idee üldiselt: e-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed! E- hoiak teeb meist moraalselt paremad inimesed (vähem egotsentrilised, vähem dogmaatilised). Selle lähenemine ei pruugi nõuda, et e-hoiaku objektiks peaksid tingimata olema mingid otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused (teod, olukorrad). Väidetavalt paraneb inimese moraalne karakter ka siis, kui kui ta ei vaata esteetiliselt midagi muud peale pilvede, mere ja loojuva päikese. Probleem: positiivne korrelatsioon ei tähenda, et m-areng on toimunud e-hoiaku tõttu. 2. kontseptuaalne – moraalse hindamise üheks tingimuseks on olukorra huvitu ja erapooletu jms käsitlemine
Üksikuna ei jääks ta ellu, aga ta peab omama ühiskonnas mingit funktsiooni. Võimuteooria. Väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Selle järgi ei saa riik tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Sellel teoorial rajaneb ka marksistlik teooria. Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse liberaalset riiki ja sotsiaalriiki. Liberaalses on esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub ühiskonnaellu. Tegutseb kui sotsiaalse õiguse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine võib heaoluriigini. Riigi tegevuse iseloomu põhjal õiguslikesse alustesse jaotatakse riigid totalitaarseteks ja õigusriikideks. Riiki saab iseloomustada ühiskonna juhtgruppide (eliidi) alusel. Omariiklus pole Eestit alati saatnud
õpetusse. Inimese on asetatud kindlatesse ühiskondlikesse suhetesse. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur. Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus.Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. 3. Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis. Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse liberaalset riiki ja sotsiaalriiki. Liberaalses riigis seisavad esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik peab suutma garanteerida avaliku korra ja julgeoleku. Viib heaoluriigini. Riigi tegevuse iseloomu põhjal õiguslikesse alustesse liigituvad riigid totalitaarseteks ja õigusriikideks. Tänapäeva riik kujutab endast universaalset poliitilist vormi, mille moodustavad rahva ja territooriumi ühtsus ja mille kaudu teostab suveräännse riigivõim. Olulisemad riigi tunnsed on rahvas, territoorium, severäänsus. 4. Riigi rahvas.
annaabi.ee 
