Ühiskonna kontrolltöö

Jürissaar, Maria

Ühiskonna kontrolltöö (0)

Keskkool - Ühiskond - Ühiskond

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile

Ühiskonnaelu tasandid : avalik sektor , erasektor , mittetulundussektor . Õhuke ja paks riik. Ühishüved . - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged ( sotsiaalriik ). Õhuke riik on riik, kus riik võimalikult vähe majandusse sekkub ja maksud on madalad ( liberaalne riik). Ühishüve on kaup või teenus, mida pakutakse turuvahenduseta ja on kõigile kättesaadav, näiteks valgusfoor. Mittemajanduslik ühishüve on näiteks kool, arstiabi , politsei.

Ühiskonnaliikmed : omandatud staatus, omistatud staatus. – omistatud staatus ehk kaasasündinud ehk bioloogiline erinevus: sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus ja rahvus, seksuaalne orientatsioon . Omandatud staatus ehk sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus , elukoht, maailmavaade, kodakonsus, religioossus , perekondlik staatus.

Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine , sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. - Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Horistontaalne – ühest linnast teisse , ühest majandussfäärist teisse. Vertikaalne – lihttöölisest spetsialistiks. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.

Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned.

Põllumajanduslik e agraarühiskond - naturaalmajandus : suurem osa toodangust jääb enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarvilike asjade vastu. Inimesed elavad maal, tegelevad põlluharimisega, rahamajandus tagaplaanil, peamine rikkus on põllumajanduslik maavaldus .
Tööstus- ehk industriaalühiskond – teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemasolu, tööjõud , masinatega töö, linnastumine ehk urbaniseerumine , rahamajandusel väga suur roll, tarbimine, tööliste organiseerumine aja jooksul: võideldi välja inimväärsed elu-ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid (nt vanaduspension).
Tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond – kõrgtehnoloogia kasutamine, haritud spetsialistid tööl.
Teenindus- ja infoühiskond – tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine , hakatakse andma tasulist puhkust, majanduselu põhineb teadusuuringutel, globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised.

Milliste meetoditega on töölised võidelnud suurema sotsiaalse kindlustatuse eest? – organiseerisid oma huvide kaitseks ameti ja kutseühinguid ja korraldasid streike. Asutati ühised kindlustuskassad haigus- tööpuudus - ja vanaduskindlustuseks.
Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? – Kuna tootmine muutus odavamaks, efektiivsemaks, toodete hinnad alanesid ja palgad tõusid. Tänu sellele muutusid seni vaid jõukamatele kihtidele kättesaadavad luksuskaubad kõigile töölistele igapäevasteks tarbeesmeteks.

Riigivõim :

riigi mõiste ja tunnused – Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust: rahvas, territoorium ja avalik suveräänne võim.
riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne, presidentaalne ); monarhia (absoluutne, konstitutsiooniline (näited) – VABARIIK on mittepärilik võimukorraldus , mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (eesti) Presidentaalne: riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (usa) MONARHIA: Riigipea on päriliku võimuga monarh : kuningas, keiser , sultan , emiir . Konstitutsiooniline: Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament ( suurbritannia ). Absoluutne: Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim (saudi- araabia ).
Riigikorralduse vormid: unitaarriik , föderaalriik , konföderatsioon (näited) – Unitaarriik on riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitususega piirkondi (jaapan, eesti, prantsusmaa). Föderaalriik on liitriik , mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest (saksamaa, Usa). Konföderatsioon – riikide liit ühiste, tavaliselt väliskaitse ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks (euroopa liit)
Demokraatia, diktatuur (autoritaarne, totalitaarne), näited. – demokraatia: liberaalne riik: Kõrgema võimu kandja rahvas, kes teostab seda läbi valimiste ( iirimaa , eesti). Diktatuur: Autoritaarne riik. Isiku ebademokraatlik valitsemine (venemaa). Totalitaarne: hirmuvalitsus (põhja-korea).

Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted:

Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade. Areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust. Riigi liigse sekkumise vastu ja möödukate maksude poolt. Pigem isiklik töökus ja ettevõtlikus kui riigi sotsiaalpoliitika . Riik peaks tegelema inimeste füüsilise turvalisusega. Parempoolsus .
Liberalism on indiviidi ning tema õiguste moraalsele majandislikusele ja poliitilisele vabadusele keskenduv. Peab suutma tagada avaliku korra ja sõltumatu kohtusüsteemi. Vaba konkurents , avatud turg , võimalikult vähe riigi sekkumist. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi töötama. Riik peab kõike reguleerima nii, et see tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ettevõtjad . Parempoolsus.
Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile. Üldise võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkust õiglase jagamise . Segamajandus , kus eraettevõte kõrval eksisteerib ka riigiettevõtteid. Suurema tulu saajatel kõrgemad maksud. Riik domineerib kodanikuõhiskonna üle. Töölisklass . Vasakpoolsus .
Rohelised keskkonna kaitse ja säästlik majandamine . Selge klassiorientatsioon puudub, kodanikuideoloogia. Tsenter .

Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine ( esindusdemokraatia , osalusdemokraatia , eliitdemokraatia); dem tunnused (3-4), siirdeühiskond .
Esinedusdemokraatia – rahvas valis endale esindajad.
Osalusdemokraatia – rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjadesse kaasa rääkida, nt referendum ehk rahvahääletus . Need kaks ei asenda teinetesit, vaid täiendavad.
Eliitdemokraatia – tegelike otsuste tegemine riigis on läinud väikese grupi poliitikute ja majandusinimeste kätte.
Siirdeühiskond – diktaduuririik muutub demokraatlikuks või vastupidi.
Demokraatia tunnused: vabad ja õiglased valimised, konkurents võimu nimel, seaduste ülimuslikkus, poliitiku sõltuvus valijate eelistustest.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maria Jürissaar Õppematerjali autor

Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega
Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus, omistatud staatus. – omistatud staatus ehk kaasasündinud ehk bioloogiline erinevus: sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus ja rahvus
Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. - Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine.
1. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned.
- Põllumajanduslik e agraarühiskond - naturaalmajandus: suurem osa toodangust jääb enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarvilike asjade vastu. Inimesed elavad maal, tegelevad põlluharimisega, rahamajandus
2. Riigivõim:
• riigi mõiste ja tunnused – Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust: rahvas, territoorium ja avalik suveräänne võim.
• riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne, presidentaalne); monarhia (absoluutne, konstitutsiooniline (näited) – VABARIIK on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne võimukorraldus
3. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted:
• Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade. Areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust. Riigi liigse sekkumise vastu ja möödukate maksude poolt. Pigem isiklik töökus ja ettevõtlikus kui riigi sotsiaalpoliitika. Riik peaks tegelema inimeste füüsilise turvalisusega. Parempoolsus.
• Liberalism on indiviidi ning tema õiguste moraalsele majandislikusele ja poliitilisele vabadusele
4. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia, osalusdemokraatia, eliitdemokraatia); dem tunnused (3-4), siirdeühiskond.
Esinedusdemokraatia – rahvas valis endale esindajad.
Osalusdemokraatia – rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjadesse kaasa rääkida, nt referendum ehk rahvahääletus. Need kaks ei asenda teinetesit, vaid täiendavad.

sektor maksud riikkus ühishüve võrdõiguslikkus ühiskonnaelu unitaarriik riikühishüve rahanduspoliitika mittepärilik koosseisus referendum

Sarnased õppematerjalid

docx

Ühiskonnaõpetus 12. klass 1. KT

P.-Korea) 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: loe enne tööd õpikust lk 23 + tööleht  Konservatism  Liberalism  sotsiaaldemokraatia 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia kodanikkond võib esindajaid valida erinevalt, valitud isikud peavad andma tegevusest rahvale aru, osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Referendumid, kodanikualgatused, protestiaktsioonid, eliitdemokraatia ühiskonna juhtimine on väikesearvulise eliidi käes.); dem tunnused (3-4) Valimised, vabad ja õiglased, võimu nimel on tihe konkurents, seaduste ülimuslikkus, võimude lahusus, palju erinevaid infoallikaid, kodanikuvabadused ja inimõigused, enamus arvestab vähemuse huvidega, siirdeühiskond need riigid, mis lähevad ühelt poliitiliselt korralt üle teisele. Sellel ajal poliitiliselt ja majanduslikult ebastabiilsed.

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonnaelu

Ühe suurema osa inimese igapäevasest tööst tegid ära masinad. Kaasnes linnastumine. Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kõrgtehnoloogia kasutamine ja vajatakse rohkem haritud spetsialiste. Info- ehk teadmusühiskond majandustegevus tugineb teadusuuringutele. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riiklik vorm, mille eesmärk on tagada jätkusuutliku ühiskonna poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik ei mõjuta turumajandust, kuid see-eest peab ta vähendama ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Samuti peab tagama inimeste loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdsed võimalused võtta osa Eesti arengust, mis tagaks nii meie rahva heaolu, turvalise tuleviku kui ka riigi väärika koha teiste riikide seas. 4. Riigivõim Riik ja selle tunnused: Riik sisemiselt korrastatud organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel

Ühiskonnaõpetus

docx

12.kl Ühiskonnaõpetus - Kontrolltöö nr.1

*Alternatiivsed teabeallikad *Seaduste ülimuslikkus *Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest *Tsiviilkontroll relvajõudude üle *Konkurents võimu nimel *Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim *Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Olulisem: kõik peavad olema õiglased ja ei tohi petta teisi. Vähem oluline: valija ise otsustab, keda ta valib, poliitik ei saa sundida. 5. Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokratiseerumisel? - Haritud inimesed said läbi massimeedia teisi rahvaid mõjutada. Viia see suuremate hulkadeni, mõjutada nende vaateid ja arusaamist võimust ja poliitikast. 6. Mis on siirdeühiskond? Too näiteid. Kas üleminek toimub pigem reformide või revolutsiooni abil? - Ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (Eesti iseseisvuse taastamine)

Ühiskonnaõpetus

pdf

U�hiskonnaõpetuse mo�isted

Ideoloogia- kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Ideoloogiad on filosoofilise või propagandistliku suunaga. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infrastruktuur e taristu - põhilised füüsilised organisatsatsioonilised struktuurid, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks. Võib tähendada ka majanduse toimimisks vajalikke teenuseid ja asutusi.(õhutransport, lenuväljad) Institutsioon - ühiskondlikku mõju omav asutus või organisatasioon Kolmas (mittetulundus) sektor- osa majandusest, kuhu kuuluvad mitteriiklikud organisatsioonid ja mittetulundusühingud. Konföderatsioon- Riikide liit. Välis-, kaitse- ja majanduspoliitika realiseerimiseks. Nt: Euroopa liit

12. klassi ühiskond

docx

Ühiskonna uurimine

*Rahvuslikud *Ideoloogilised KODUNE TÖÖ Uuri kodus välja vanemate, vanavanemate amet ja elupaik. ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust. riik-võimu- ja valitsusasutuste süsmum, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil.. ERINEVAD ÜHISKONNAMUDELID 1.agraar- ehk põllumajandusühiskond: *kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. *vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. *keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. *Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast *agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 2

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl

10. Riikide loomise teooriad. Lepinguteooria – kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2.orgaaniline teooria riigi tekkimise põhjuseks on samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. 3.vägivallateooria - inimühiskond on jagunenud juba sündides erinevateks hõimudeks ja rassideks. 4. teokraatlik teooria(jumal lõi) 5-maksistlik teooria - riigivõimu tekke põhjus on ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse 11. Uute riikide tekkimise probleemid – Kosovo, Ida-Ukraina (Novorossija), Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Lõuna-Sudaan (uuema õpiku omanikel on see lk.18 näitena). Kosovo eraldus Serbiast lõplikult 2008.a. Suur osa elanikest moslemitest albaanlased. Serbia peab endiselt Kosovot enda omaks. Paljud maailma riigid (ka Eesti) on tunnustanud Kosovo iseseisvust, paljud (näiteks Venemaa) aga mitte.

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte

1.1. Sotsioloogia. Ühiskond Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete,

Ühiskond

docx

ÜHISKOND: sotsioloogia

ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja

Ühiskond

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Ühiskonna kontrolltöö (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonnaõpetus 12. klass 1. KT

Ühiskonnaelu

12.kl Ühiskonnaõpetus - Kontrolltöö nr.1

U�hiskonnaõpetuse mo�isted

Ühiskonna uurimine

Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl

Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte

ÜHISKOND: sotsioloogia

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti