KAS ABORT PEAB OLEMA EETILISELT LUBATUD TÄNAPÄEVASES ÜHISKONNAS? (0)

Kuigi filosoofid kasutavad termineid moraal ja eetika mõnikord samatähenduslikult, siis paljud peavad siiski eetikat kõlblusõpetuseks, teaduseks moraalist. Eetika ongi moraali ja moraalifilosoofia valdkond tervikuna . Moraalireeglid puudutavad norme; laias laastus käsitlevad nad mitte seda, mis on, vaid seda, mis peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Selle poolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett.
Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset diskrimineerimist, kuid need praktikad on ebamoraalsed. Katoliiklane või abordivastane võib uskuda, et aborti lubavad seadused on ebamoraalsed. Sageli on meie moraalsete erinevuste juured mitte moraaliprintsiipides vaid maailmavaates.
Eestis oleme juba harjunud sellega, et abort on lubatud ning ehk on see meie maailmas isegi liiga tavapäraseks nähtuseks muutunud. Erinevates maades suhtutakse aborti erinevalt ja kuigi suuremas osas Euroopas on abort vaba valiku küsimus, leidub siiski mitmeid riike, kus abort on lubatud vaid pädeva põhjenduse olemasolul . Laialt võttes jagunevad need põhjendused kuude gruppi: ema elu päästmine, ema füüsilise tervise säilitamine, ema vaimse tervise säilitamine, vägistamine/intsest, loote väärareng ning sotsiaalmajanduslikud põhjendused. Maailmas on siiski veel viis riiki, kus on abort keelatud. Nendes viies riigis suhtutakse sellesse väga konservatiivselt ja abordi tegemine on lausa seadusega karistatav .
Miks üldse osad peavad aborti moraalituks teoks või ebaeetiliseks? Ehk on paljusid mõjutanud avalikkuses leviv väide, et abort on lapse tapmine . Katkestatakse inimelu vastu tahtmist ja ilma osalisele otsustamisvõimalust andmata.
Abort on raseduse katkestamine, mitte lapse tapmine. Sellel seisukohal on kindlasti paljud naised, kes teevad aborti. Inimese keha koosneb mitmesugustest kudedest. Selles mõttes on igaüks meist “kudedeklomp”. Samas kannavad kõik antud isiku koed sama geneetilist informatsiooni, mille tulemusena need koed toimivad üheskoos, moodustades meie keha ja olles aluseks meie bioloogilisele elule. Samuti on tõsi, et see kudede kooslus on tekkinud munaraku viljastumise tulemusena. Sel hetkel hakkasid arenema uue inimese keha koed – esialgu ainsa totipotentse rakuna ja seejärel totipotentsete rakkude kooslusena, nende diferentseerumise kaudu pluripotentsete rakkudena, edasise diferentseerumise läbi multipotentsete, ja lõpuks erinevaid organeid ja organsüsteeme moodustavate unipotentsete rakkudena. Ent need koed on konkreetse inimese keha koed, mitte mingi abstraktne “elusaine”, millest kunagi võib kujuneda inimene. Selle järgi on loode lihtsalt viljastumise tulemusena tekkinud kudedeklomp, mitte inimene. Seega kui teha abort veel loote väga varases staadiumis , ei ole sellest veel päris inimene välja arenenud. Seega ei saa seda päris mõrvaga võrrelda.
Arvata, et abordi põhjuseks on ikka ja alati võimetus vastutada, ei ole tõsi. Paljudel juhtudel tehakse seda armastusest ning vastutusest, sest ollakse veendunud, et last ei suudeta väärikal kombel üles kasvatada. On järeldatud, et riikides, kus on abort olnud keelatud, siis selle lubamise järel on vähenenud laste väärkohtlemine. Mina leian, et iga laps, kes siia maailma sünnib on väärt head kohtlemist, õnne ja armastust ning seda eelkõige ju oma vanemate poolt. Kas siis see on eetilisem kui laps ei ole soovitud ja seda tema eluteel pidevalt rõhutada? Ma leian, et mitte.
Üha enam läheb maailm seda teed, et abort on lubatud ja see ei ole põlu all. Kindlasti on see teema, millest naised eriti ei räägi ja mille üle enamus uhked ei ole kuid kindlasti on omad põhjused kui otsustatakse abordi kasuks. Ühiskond on muutunud ka ükskõiksemaks. Inimesed teevad oma eludega, mida soovivad ja aborti käsitletakse kui naise elu valikut, mitte sündimata lapse oma.
Dr Kai Haldre on Postimehes (01.03.2007) kirjutanud, et seksuaaltervist (ja sündimust) aitab edendada inimeste käitumise tagamaade mõistmine, mitte hukkamõist, valikute piiramine ega sildistamine . Sünnitama julgustamise ebaeetiliseks tituleerimine on nii hukkamõist kui ka sildistamine. Valikuvabaduse säilitamine on eetiline ning selle kallutamine elu ja elu andmise poole on samuti eetiline.
Kui väga must-valgelt võtta, siis abort ei ole seaduse rikkumine , seega mitte ka ebaeetiline . Kindlasti on inimesi, kes arvavad , et abort tänapäeva ühiskonnas on igati tavaline ja on teisi, kes arvavad, et tegemist on mõrvaga ja valikuid teeb inimene (aborti tegev naine) teise inimese (sündimata jäänud laps) eest, mis on vale. Ma arvan, et lähiajal kindlasti jääme veel sinna, kus abort on lubatud ja osad on selle poolt ja osad vastu. Kuni see ei ole ebaseaduslik tegevus, siis ei peaks seda moraalituks pidama . Nagu alguses sai öeldud , siis moraal on tihedas seoses ju seadustega.
KASUTATUD KIRJANDUS

Louis P. Pojman „Eetika: õiget ja väära avastamas“

Http://www.abort.ee