Objektide tähistamiseks võetakse kasutusele ka sümbolid nagu mentaalsed kujundid, sõnad ja liigutused. Iseloomulikeks joonteks on egotsentrism, mõtete jäikus ja poolloogiline järeldamine. Laps usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi, ei osata moodustada tervikut. (Butterworth, Harris, 1994, 39) 2.3. Prekonventsionaalse ja operatsioonide-eelse arengutasemete võrdlus Kohlbergi prekonventsionaalne tase vastab Piaget' operatsiooni-eelsele staadiumile. Operatsiooni-eelses staadiumis olev laps mängib sotsiaalsetel rollidel põhinevaid mänge. 5 Lapsed otsustavad selle üle, kas tegevused on head või halvad, nende tagajärgede põhjal. Tegevus on hea, kui seda tasustatakse ja halb, kui selle eest karistatakse. Heaks peetakse kõike, mis rahuldab tegija vajadusi. Lapsed ajavad segamini inimelu väärtuse asjade väärtusega, mida inimene omab. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) (Kera, 2004) 2. 4. Konventsionaalne arengutase
Aus mäng Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: reeglitest lugu pidamine, kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, vastastest lugu pidamine, anda igaühele võrdne võimalus osaleda ja säilitada enesevalitsemine Aus Mäng näitab suhtumist ja käitumist spordis, mis on kooskõlas uskumusega, et sport on eetiline toiming – see ei sisalda vägivalla, pettuse, medikamentide kuritarvitamise akte või ükskõik milliseid teisi väärnähtuste vorme, mis on ette võetud selleks et võita. Kui mainitud elemendid kaasnevad spordiga, kaob tõsine võitlusvaim ja spordile ei jää alles mingit eesmärki. Aus mäng ei tähenda vaid kirjapandud reeglitest kinnipidamist vaid pigem kirjeldab sportlase, treeneri, kohtuniku, spordijuhi, pealtvaatajate jt
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega
- Lihtsad liigudus tajuaktid - Selles faasis ei kasuta ei keelt, ei sümboleid ega kujundeid, kuid gaasi arenedes hakkab neid natuke juba kasutama - Algselt puudub objekti püsivus - Vaimne represitsioon on tekkinud selle astme kriitiline areng - Lapsed loovad isikliku maailma vastavalt enda hetkesoovidele - Kalduvus muuta huvitavaid sündmusi püsivateks ehk intentsionaalsus - Õppimine toimub katse-eksitusmeetodil 2. Preoperatiivne ehk operatsioonide eelne faas 2-7a - Õpib imiteerimise teel /matkib teiste tegevusi - Suudab luua kujundeid kujundlik mõtlemine - > võime luua potentsiaalsete sündmuste jada - Lapsel on raske teha vahet reaalsusel ja fantaasial - Neid köidab fantaasia, kujundlikkus, loovus - Lapse reaalsus on objektiivne tema jaoks - Raske mõista mida teised mõtlevad -> ehk egotsentrism o Egotsentrism kõik mõtlevad /tunnevad nii nagu mina, teisiti pole võimalik
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat
samaaegset kontroll, piirangud ema poolt-> kõikvõimsuse tunde vähendamine. Eneseväärikus 3. 16-19 lähenemine- laps tajub, et on emast eraldiolev-> tekib ärevus. Siit saab alguse tervikliku MINA kujunemine. Sooidentsuse teke. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus jäävus, kui ka vaateväljast väljas. Tekib mina - konseptsioon ja individuaalsustunne. Hakkab tekkima superego. Albert Bandura 1925 Bandura on mitmekülgselt panustanud psühholoogia arengusse, tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse. Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ning Bobo-nuku eksperiment korraldajana. 2002. aasta küsitluse alusel on Bandura kõigi aegade tsiteerituimate psühholoogide hulgas 4. kohal (B.F. Skinneri, Sigmund Freudi ja Jean Piaget' järel).
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j
Käitumine on suhteliselt muutumatu, toimuvad muutused läbi põlvede. Arengupsühholoogia võttis samuti üle sensitiivse perioodi (õppimise efektiivsus kindlal perioodil) teema ei ole sama, mis operantne tingimine (korduste läbi õppimine). Etotoloogiline metodoloogia rõhutab, et uurimine peaks toimuma organismi loomulikkus keskkonnas. Liigispetsiifilist käitumist saab uurida ka vangistuses organismidega. Uurimine eri keskkondadss annab kinnitust. Eetika teema kuidas on õigus eraldada organism tema loomulikust keskkonnast pärast sündi ning viia läbi deprivatsioonikatseid; eetilised piirangud piiravad uurimistööde läbiviimist. Etoloogia põhjenda, kirjeldab rohkem kui seletab. Kitsaskohad katsete puhul, eetilised piirangud. Panus arengupsühholoogiasse: adaptiivse kàitumise uurimine, kuidas toimub kohanemine eri liikidel, kuidas eristada kaasasündinud ja õpitavaid protsesse, on olemas nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne muutus,
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
Karistus kui vältimatu tagajärg. põhjal. Karistus valitud vastavalt kuritööle. Jose Linaza intervjueeris lapsi mängude kohta. Lawrence Kohlbergi moraalse arengu teooria Elas aastatel 1927 1987 Areng toimub kogemuste ja moraali mõistetest (õiglusest) arusaamise kaudu. 1. Prekonventsionaalne moraal lapsed kuni 9. a., kuid ka paljud nooukid, inimene lähtub oma vajadustest, ühiskonnareeglid ei lähe korda, lähtutakse karistuse vältimisest ja soovib saada hüvitist. Kaks haru: Naiivne moraalne realism kui keegi ei näe, siis pole olnud, allutakse autoriteetitele, püütakse teistele kahju mitte teha, hirmutamine ei ole vajalik, laps peab õppima, et tegevustel on tagajärjed
2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) 1 Murdeiga: G. Stanley Hall (1904) M. Mead (1928) K. Lewin (1939) A. Bandura (1964) Offer & Offer (1975) Täiskasvanuea kriteeriumid: Varem mingid välised elusündmused: abiellumine, kooli lõpetamine, tööleminek jm. Nüüd sisemised individualistlikud omadused, mis tekivad järkjärgult: võimeline oma tegude eest vastutama, iseseisvalt otsuseid tegema, majanduslik iseseisvus Identiteedi kujunemine Erik Eriksoni järgi:Identiteedi leidmine, Rollisegadus Marcia järgi: LAIALIVALGUNUD IDENTITEET e. IDENTITEEDI DIFUSIOON ENNEAEGNE IDENTITEET
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
................................. 6 1.4. Kohort-järjestikune meetod..........................................................................6 1.5. Kvalitatiivmeetodid...................................................................................... 6 1.6. Kvantitatiivmeetodid.................................................................................... 6 1.7. Lapse arengu vaatlemine............................................................................. 7 2. UURINGU EETIKA................................................................................................ 8 3. LASTE SÜNNIEELNE ARENG JA SÜND..................................................................9 3.1. Viljastumine ja sünnieelne areng..................................................................9 3.2.Sünnieelsed riskid....................................................................................... 10 3.2.1 Downi sündroom...............................................
Normaalne autism ja sümbioos Normaalne autism enesesse sulgumus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. Ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. Normaalne sümbioos lapsele tundub, et ta on hoidjaga üks. Puudub minatunde. Piage arengu astmed 1. Sensomotoorne. 1-2 e.a. Kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil, avastab keskkonda. Laps sõltub ümbrusest, sellest, mida ta tajub. 2. Operatsioonide eelne, 2-7 e.a. Lapsed hakkavad kasutama sümboleid objektide või sündmuste tähistamiseks ja kirjeldamiseks (nt rääkima). Lapsed ei suuda kohanduda ja ette kujutada, et teistel võiksid olla mõtted, mis erinevad teiste omadest (egotsentrism). Fantaasia on väga võimas nad on loomingulised. Intuitiivne mõtlemine loogiline arutlus puudub. 3. Konkreetse operatsioonide periood, 7-11 e.a. Eeldab loogilist mõtlemist, mis on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele ja nende
Ausa mängu mõistmine kerkib teadvusesse hetkel, kui inimene seletab enesele, miks ta spordib. Kas eesmärgiks on järjekordne karikas- siis on tegemist kollektsionääriga, raha- järelikult ärimees!? Sportlane on substants, kes pürgib eneseületuseni. Tõelise sportlase huviorbiiti kuulub hoopis pidev enesetäiendamine ja isiksuse kujundamine, loomulikult ka treeningute väliselt. Tasa ja targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks enesusk, sihikindlus ja ausus. Sport on iseloomuomadus või isegi eluviis, mis avab inimese parimaid külgi ning aitab jõuda eneseteostuseni. Samuti arendades oskust mõelda, võidelda ja järgida reegleid. See tähendab, et tegemist on keha ja vaimu vahelise harmoonia kehastusega. (http://noorteajakiri.com/2012/04/23/aus-mang-ja-vaartused-spordi/) 1. Aus mäng (fair play) Mis on aus mäng? Kas sõbrakäsi suusarajal kukkunule, kohtunikule märkamatuks jäänud vea tunnistamine palliplatsil või lihtsalt konkurentide austamine?
enesega on mingi konflikt Egoismilt - vastutavale (suhted teistega ja mina laienemine; mõeldakse ja märgatakse ka teisi) Tulemuseks dilemma: Peaks vs tohiks Headus eneseohverdusena (üldjuhul siis, kui naised saavad emaks) - tavaline tase Olulised on sotsiaalsed normid Tuntakse muret, et kellelegi võidakse haiget teha; tahetakse olla hea, aus Tahekase heakskiitu saada Vägivallast hoidumise moraal Toimub teadmine, et teised on olulised aga mina ka - paljud ei jõua siia tasemeni Inimese arengu käsitlus läbi elukaare Ontogenees: Sünnieelne (prenataalne) - XX (naine) ja XY (mees) Sünnijärgne (postnataalne) Mida vanemad on lapsevanemad ja peale looduskatastroofe sünnib rohkem tüdrukuid ja peale sõda rohkem poisse. Seaduspärasused arengus: Tsefalokaudaalne trend: peast-alla areng Proksimodistaalne trend: seest - välja poole areng Üldiselt spetsiifilisemaks
4-7-aastased lapsed mõtlevad peamiselt intuitiivselt, mitte loogiliselt. Neile on iseloomulik realism, milles on raske eraldada tegelikku ja väljamõeldut. Oluliseks eripäraks on egotsentrilisus, võimetus näha asju teise perspektiivist. Selle perioodi tähtsaim saavutus on võime maailma enda jaoks ette kujutada: sümbolid asendavad objekte ning seetõttu saab ette kujutada nii minevikku kui tulevikku. Kriitika Piaget teooriale operatsioonide-eelne staadium Piaget väidab,et selles staadiumis lapsed ei käsita osa-terviku suhteid ja aine jäävust,sest nende loogiline mõtlemine ei ole piisavalt arenenud,et aru saada kompensatsiooni põhimõttest.Teised uurijad on aga leidnud ,et kui esitada ülesanne õiges sõnastuses ja kontekstis,on koolieelikud võimelised lahendama ülesandeid,milleks Piaget´ hinnangul nii väikesed lapsed veel suutelised ei ole Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. Mõtlemisvõime
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
- Kõikides klt’ides oli täiskasvanuid kes arutlesid konventsionaalsel staadiumil, - Mitte üheski klt’is ei arutlenud täiskasvanud prekonventsionaalsel staadiumil, kuigi lapsed seda tegid. Samas postkonventsionaalse arutluse kohta ei leitud kõikides kultuurides tõendeid ie on põhjust arvata, et see staadium on (lääne) kultuurispetsiifiline, mitte universaalne. Ethics of autonomy, community and divinity 1. Autonoomia eetika – moraali vaadeldakse individuaalsete õiguste ja vabaduste rikkumisena, rõhk on isiklikul valikul. Tegu on ebamoraalne kui rikub teiste vabadusi ja/või õiguseid. 2. Kogukonnaeetika – eetilisena vaadeldakse interpersonaalsete kohustuste täitmist. Tegu on ebamoraalne kui indiviid oma kohustusi teiste ees ei täida. 3. Jumalikkuse eetika – seotud pühaduse ning asjade „loomuliku korraga“. Tegusid nähakse
olemasolevatesse skeemidesse laps võtab keskkonnast endale sobivat. Kui aga informatsioon ei sobi skeemiga, siis toimub akommodatsioon (muganemine) laps muudab skeemi ehk kohandab ennast keskkonnale. Piaget' järgi toimub laste kognitiivne areng astmeliselt. Need astmed või staadiumid erinevad kvalitatiivselt ning iga järgmine rajaneb eelmisel. Arengule on oluline nii organismi füüsiline küpsemine kui ka keskkond. 1) Sensomotoorne staadium sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. Selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 2) Operatsioonieelne staadium 3. kuni 7. eluaastani. Järjest rohkem kasutatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks sümboleid. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Nii on selleealistel lastel raskusi objektide liigitamisega, järelduste tegemistega jne. Lapse mõtlemist iseloomustab ka enesekesksus ehk egotsentrism. 3) Konkreetsete operatsioonide staadium 7. kuni 12
uuritavaid võrrelda • - Standardiseeritud testide väljatöötamine aeganõudev – valiidsus, reliaablus, testi normid • - Kohandamine, tõlkimine, ranged juhised • - Juhuslikud asjaolud võivad tulemust mõjutada EKSPERIMENT • Kõige teaduslikum uurimismeetod, kuid võib olla keeruline uurida (nt abstraktsed muutujad või sisemised mõisted) • Manipuleeritakse tingimustega • Mõõdetakse muutujaid • Põhjuste väljaselgitamine • Eetika küsimused!!! (nt kuidas uurida lapse väärkohtlemise mõju arengule?) • Saame järeldada põhjuste ja tagajärgede kohta, eeldusel et osalejad…. Sarnased omadustelt (nt taustategurid) ja samades tingimustes (nt väsinud või mitte) – Juhuvalik – Eksperimentgrupp ja kontrollgrupp JUHTUMIUURING (Case study) • Sügavuti analüüs üksikindiviidi või väga väike valimiga, võib ka mitu korda lühema aja jooksul • Kasutatakse palju erinevaid allikaid
197). Piaget´d huvitasid eriti reeglitel põhinevad mängud, mis jäävad lapse- ja täiskasvanuea mängude vahele ning saavad alguse koolieas. Tema moraalse arengu teooria tugines reeglitel põhinevaid mänge (nt nipsumäng) mängivate laste vaatlemisele. Piaget´d huvitas kõige rohkem see, kuidas loogilised reeglid mängu juhtima hakkavad. Eelkooliealisele lapsele võib mäng pakkuda erinevat liiki rahuldust, kuid alles konkreetsete operatsioonide perioodil muudab ausa mängu reeglite mõistmine selle rahulduse seaduspäraks (Butterwort., Harris 2002: 199). Reeglitega mängud jäävad Piaget järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele ja teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust, näiteks ,,Röövel ja politseinik" (Saar 1997: 20). 3. DANIIL BORISSOVITS ELKONIN
keskkonnale ja samas vältiv ja ärev- ’’Psühhosotsiaalse ise mõjutab ka ambivalentne). arengu astmed’’ keskkonda vastu. U.Bronfenbrenner D. levinson A. Bandura L. Kohlberg D. Baumrind C. Gilligan 1917-2005 1920-1994 1925-.... 1927-1987 1927-.... 1936-.... Indiviid on keskkonna 1986 uuris 40-t meest, nende Biheiviorism. Mõjutaja Uuris vanemlike Kohlbergi õpilane ja looja kui ka selle produkt
...............179 Suhted ühiskonnaga................................................................................................181 Enesekesksuselt vastastikuste suheteni..............................................................181 Sõprussuhted......................................................................................................182 Suhe täiskasvanutesse muutub...........................................................................183 Moraal................................................................................................................184 Harrastused.............................................................................................................189 NOORUS 12/13 – 20/25 AASTAT.......................................................194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid............................
kontseptsioon peab oluliseks õpetamise mitteintellektuaalset külge: emotsioone, tundeid, huvisid, väärtusi, iseloomu. Humanistliku õpetamise eripäraks on: Vastutus oma identiteedi tundmaõppimise ja arendamise eest; Armastusevajaduse toetamine ja tunnustamine ning iseenda väärtuslikkuse tunnetamine; Õppejõud kui struktureeriv agent avatud õpperuumis; Õppimise käigus eakaaslaste grupi kasutamine. Humanistlik eetika Oma tegude ja üleelamiste eest vastutuse enda peale võtmine; Inimsuhetes teiste inimeste vaateviiside tunnistamine; Eksistentsiaalne lähenemine – selle tunnistamine, et inimene elab ainult antud hetkes, Negatiivsete emotsioonide – valu, konflikt, kurbus, süütunne, raev jt – mäistmine osana inimlikest üleelamistest, mida tuleks mõista ning isegi hinnata, mitte aga varjata; “tippelamuste” mõistmine isiksuse arengut kiirendavate teguritena.
Testimise etapi teises „pingelises seerias“ oli katseisikutel keskmiselt kõrgem pulss, kõrgem maksimaalne pulss ning „ärevuse termomeetril“ märgiti keskmiselt kõrgem skoor. Lõplik järeldus oli see et kasutades õpetamises VÄHEM informatsiooni, esitades lihtsaid analoogiaid keeruliste detailsete seletuste asemel, SAAME me hoopiski ROHKEM: stabiilsema soorituse pingelises olukorras. 9. Millised on olulisemad motivatsiooniteooriad spordis ja kehalises kasvatuses? Enesemääratlemise teooria-põhitählepanu all on küsimus, mil määral on inimeste käitumine nende eneste määratletud, ehk et kas inimese käitumist tingivad SISEMISED PÕHJUSED või VÄLISED PÕHJUSED. Eristatakse sisemist motivatsiooni ( indiviid osaleb tegevuses selle tegevuse enda pärast, naudingu/rõõmu/rahulolu tunde pärast), väline motivatsioon(indiviid ei soorita tegevust huvit tegevuse enda vastu, vaid tegevuse võimalikele tagajärgedele mõeldes,
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile
teiselt poolt loogilise mõtlemise arengut. Piaget’ tunnetusprotsessi mudeli kohaselt on inimese teadmiste kujunemine tema enda aktiivsusest tingitud. Väikelaps õpib tundma objektide omadusi nendega manipuleerides. Lapsed õpivad aktiivselt tegutsedes, kas siis füüsiliselt või vaimselt. Peamised arengustaadiumid Piaget’ teoorias on järgmised: sensomotoorne staadium, operatsioonide eelne staadium, konkreetsete operatsioonide staadium ja formaalsete operatsioonide staadium. Sensomotoorseks organisatsiooniks nimetas Piaget vastsündinu võimet koordineerida olemasolevaid kognitiivseid struktuure, skeeme, ühendada neid komplektsemateks süsteemideks. Sensomotoorse staadiumi jooksul konstrueeritakse lapse teadmised motoorsete tegevuste kaudu, mis tekitavad regulaarseid sensoorseid tagajärgi
biheiviorism – modelleerimine ja kinnitamine; kinnitus ja karistamine; vaatluslik õppimine – (7-8.a) internaliseerimine. Verbaliseerib normi: abstraktsioon korduvast tegevusest. 3. Moraalsus on ratsionaalne arusaamine sots.õiglusest – kognitiiv-käitumuslik perspektiiv Immanuel Kant – inimest suunab nii egoistlik kui ka heatahtlik soov; J.Piaget (1932) „The moral judgement of child“ - Moraalne realism e sunnimoraal e heteronoomne moraal 5-6.a Reeglid on absoluutsed ja muutumatud; on sunnitud neid järgima reeglid on väliselt reguleeritud täiskasvanud autoriteetide poolt reeglid ei saa muuta sellepärast, et laps kuuletub autoriteedile ning ta on egotsentriline, sest arvab, et kõik mõtlevad samamoodi kui tema reeglid on permanentselt fikseeritud nagu füüsikaseadused (mitte
laste uurimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek hindaja peab teadma enda hoiakuid ja väärtusi ja neid teadlikult hindamisprotsessist eemal hoidma 6.10 Katrin Mägi - Saavutusmotivatsiooni areng tavakäsitluses nähakse püsiva iseloomuomadusena motivatsioon põhineb inimese uskumustel oma võimekuse kohta – kas antud ülessannet saadab edu või ebaedu? > kui usk, et edu, siis on suurem tõenäosus, et saadabki edu ◦ Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria ▪ usk mõjutab ül lahendamisega seotud otsuseid, pingutust, püsivust, tundeid ▪ kõrgema usuga valivad keerulisemaid ülesandeid ja eesmärke; keskenduvad paremini ▪ vähene usk toob kaasa ärevust ▪ usk oleneb erinevatest allikatest saadud infost: tegelikud kogemused – kuidas varasemates sarnastes olukordades on läinud?
vaimuhaigusest. P.P.Broca – Leidis kahjustuse vasakus ajupoolkeras, kui patsient teadis ainult ühte sõna, mida nimetati Broca alaks – asub vasakus ajupoolkeras, mis on oluline kõne moodustamisel. Carl Wernicke – Wernicke piirkond – avastas aju ala, kus on kriitiline keskus kõne mõistmiseks samuti vasakus ajupoolkeras. Ei mõista kõnet – selle tagamõtet, emotsioone ja tähendust. Albert Bandura – Sotsiaalse õppimise teooria. Kasutatakse tasustamist. Inimesed õpivad uusi käitumisviise ilma, et nad saaksid mingit tasustamist. Sotsiaalse õppimise teooria ühendab endas käitumuslikud ja kognitiivsed teooriad õppimise kohta, et pakkuda ulatuslikku mudelit, mis arvestaks väga erinevaid igapäevaselt ette tulevaid õppekogemusi. Sotsiaalse õppimise teooria põhiseisukohad on järgmised: 1.Kognitiivne protsess, mis leiab aset sotsiaalses keskkonnas. 2
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia, Kaidi Kübar täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, perepsühholoogia jne. Sügis 2017
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
