Mida tähendas olla moodne naine 20. sajandi algul? Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõjas olevad mehed olid sunnitud jätma endast maha perekonnad, mida hakkasid nüüd üleval pidama naised. Peale kodust väljas pool ümbritseva, tuli nüüd naistel hakata avastama ka seda, mis asus neis endeis. Tuli ülesse leida jõud ning panna see kasvama. Esimese maailmasõja ajal hakkasid naised tegema varem meestele kuulunuid töid. Tegemist on I maailmasõja ühest vähestest positiivsetest külgedest- naine sai töötada ametitel, mis varem välistatud oli. Moodne naine tegi tööd uhkusega, teenides nii oma riiki, ega lasknud heidutada end faktist, et palk oli poole madalam kui meestel varemalt. Nii olid naised tööl elektrijaamades, farmides, tehastes jne. Väga paljudest naistest said o...
Mida tähendas olla moodne naine 20.saj. algul? Mood on mittesõnaliste märkide kogum, mis edastab teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta. Igapäevases keeles tähendas sõna moodne teiste inimeste heakskiitu, teatud kuuluvust teatud viisil väljendamises. 20. sajandi alguses, kui oli sõjaeelne aeg, siis oli riietus väga oluline jõukuse ja positsiooni näitaja. 19. sajandi lõpus olid moes lämmatavad korsetid ja S-kujulne ideaalfiguur, kuid 20. sajandi alguses hakkas see mood kaduma. 20. sajandi algul oldi vaimustatud eksootikast - moes olid karusnahad ja idamaised pärlitega kaunistatud peapaelad, millele võis kinnitada efektse sule. Minu arvates oli korsettide kadumine hea, kuna see tähendas naiste jaoks vabamat õhkkonda.. Naised ei pidanud enam kandma korsetti, mis oli sel ajal ahistamise ja allasuru...
Mida tähendas olla moodne naine 20.saj. algul? Kui kuninganna Victoria 1901. aastal suri, oldi küps muutusteks, ja on tähendusrikas, et modernismi sünd langes just sellele ajale. Ajaloo ja rõivamoe seisukohalt on 1900ndad siiski veel osa belle époque´ ist. 20.sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18.sajandi stiiliga. See oli kunsti kõrgaeg. Kogu ajajärk kihas ideedest ja vaidlustest. Freud ja Jung lõid laineid oma uurimustega psühhoanalüüsist ja seksuaaliha allasurumisest, seades ühiskonna harjumuspärased hoiakud pöördumatult kahtluse alla. Vanameelsed olid jahmunud mõttest, et naisedki on seksuaalsed olevused. Naiste öötöö keelati ära rahvusvahelises ulatuses. Piirang tõi kaasa väljendi "öödaamid", vihjates sellele, et ainsad naisterahvad, kes pärast pimeduse saabumist elatist teenisid, olid kõige vanema elukutse esindajad. N...
Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul? 20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1918, ehk aastad enne ja pärast Esimest maailmasõda. Sel ajal oli maailm muutumas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa tööb. Erinevates maailmanurkades hakkasid inimesed ja valitsused oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Alates Esimese maailmasõja algusest 28.juunist 1914 olid sõjas osalevad mehed sunnitud jätma maha perekonnad, mida hakkasid üleval pidama naised. Naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad, pidid hakkama avastama seda, mis asus neis endis. Üldiseks moesõnaks oli progress, mida ootasid eelkõige naised, sest neil tuli üles leida jõud ja panna see kasvama. Mida tähendas olla tol ajal moodne naine? Naiste osalemist täieväärtusliku liikmena avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis Aristoteles väitis, et nais...
Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul Arutlus 20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1914, ehk aastad enne Esimest maailmasõda. Maailm oli sellelajal muutumas jõudsalt rahvale meeldivamas suunas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa toob. Paljugi oli see aeg Euroopa-keskne, mis pani nii mõneski maailmanurgas inimesed ja valitsuse oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Läänes valitses veendumud, et neidki rahvaid õnnistatakse peagi ritiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Üldiseks moesõnaks oli progress. Progressi ooati igas valdkonnas. Samuti ootasid seda naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad. Just nemad ootasid seda nii mitmel põhjusel. Ja kui see ka väiksel määral juhtus, muutus naiste elu. Mida tähendas, siis olla tolajal moodne naine? Naiste osalemise üle avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks P...
1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS Eesti vabanes Vene võimu alt. Inimestel oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. Eestist saigi Vabariik ja selle pealinnaks Tallinn. Kirjutati alla Venemaa rahulepingule,võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, ja samuti võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad. Toimus raha ja pangareform. Tallinna majandus arenes, hakkasid sõitma elektrirongid, bussid ja liikumismootortrammid. Tööd alustas ka Raadio Ringhääling. Toimusid esimesed ooperid (esimese eesti ooper "Vikerlased" esietendus Estonias) ja valiti ka iluduskuningannasid. Hakkas tekkima igasuguseid ärisid, kohvikuid, töökodasid, juuksureid, kalatöötlemisettevõtteid, kondiitrivabrikuid ja palju teisi töökodasid. Ehitati ka uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid. Aastatal...
Soengute ja riietumise kultuur 1910-1970 1 1910-1918 2 RÕIVAMOOD See oli aeg, mil *Piirid olid ka * 1912a. toimus I MS. korseti, Esimene (1914-1918) karusnaha ja rinnahoidja. ehetel. *Kadusid pidulikud *Domineerisid *Moeiidolid riided, mis mundrid ja Lilian Gish, asendusid militaarsed Mary Pickford tagasihoidlikutega. rõivad. ( Paljudes riikides * Kanti palju haarati töösse ja sportlike teenistusse ka rõivaid. naised) 3 4 SOENGUMOOD *Juuksed *Juuksed *Õhtul sümboliseerisid kammiti keskelt kaunistati sel lahku. juuksed aastakümnel Põskedele sulgede või naiste seisundit langevad vääriskinidega. ühiskonnas. juuksed seoti *Juuksed lõigati t...
Jumal peaks olema naine Ivar Sild Jürgen Rooste, Sonetid. Taanilinn 1999. Kui on üleüldse raamatuid, millest võiks lõputult teisast kirjandust ehk kriitikat paberile panna, siis just see. Häda ongi, et Rooste esikkogu on nii mitmekihiline ja särav raske kuskilt alustada ning millegagi hõlmata. Kuna ma ei ole teab mis hea esseist ega teadlanegi, siis märgistan oma mõtted lihtlugejale mõistetavast ajaüldisest, keelekasutuse ning muud olulised ja teoreetilised targutused jätan pädevamatele. Tunnistan ausalt, et mul osaks õnn tunda luuletajat isiklikult, seega hindamine vaevalt objektiivne on. Kui Karl-Martin Sinijärv vaimustus Jürgenist vaid õhukese raamatu põhjal, nõnda mina hoopis rohkem teadlikuna noormehest endast ja lugenuna vähemalt kolm korda enam ta värsse. Ma arvan, et selline ettekiitmine on lubatud, sest tegelikult näitab juba "Õlekõrre" sarja kuuluminegi teatavat kvaliteeti. Sarja kujundus on minimalistlik ja kena ning sisug...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel JEAN SIBELIUS Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Jean Sibelius, kelle täisnimeks Johan Christian Julius Sibelius. Sündis 1865 aastal Hämeenlinna's ning suri 1957 aastal Järvenpää'l. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELUKÄIK Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda kutsuti perekonnaringis Janneks, hakkas ta õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visii...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus-ja terviseteaduste instituut Anni Velks KUIKB-1 SÜND JA TAVAD REFERAAT Juhendaja: Tiia Artla SISUKORD TALLINN 2018 1 SISSEJUHATUS Uue inimese sünd on olnud tähtis ja suur sündmus juba aegade algusesti saati, kuid tingimused on aastate jooksul märgatavalt palju muutunud. Käesolevas referaadis käsitletakse naise rasedust, sünnitust, elu peale lapse sündi, katsikupidu ning uskumatuna tunduvaid titetarkusi vanarahvalt. Kirja on pandud huvitavamad kombed ja uskumused, mis on varasemalt sünniga seotud olnud. 2 1.RASEDUS Tradits...
IMPRESSIONISM Eduard Manet alustab oma karjääri realistina, ta oli ka see, kes hakkas maalima Pariisi ja kaasaegset linnaelu ja alates 1860 aastast sai ta tuntuks läbi selle et ta hakkas võtma oma maalide eeskujuks tuntud kunstnike tuntud maalide koopiaid, mis tekitas suure skandaali ühiskonnas. ,,Eine murul" tõi talle kuulsuse. Ta tegi sellepärast nii, et ta püüdis sellega näidata, et see mida maalitakse pole tähtis vaid tähtis on see kuidas maalitakse. Sokeeris kunstipublikut antud maaliga. Impressionistid pidasid teda oma isaks. Veel teoseid: ,,Olympia", ,,Härjavõitlus", ,,Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmine", ,,Rõdu", ,,Berthe Morisot" Impressionismi võib vaadelda kui realismi edasiarendust. 1860ndatel aastatel hakkasid mõned noored kunstinikud realisti esindaja mõtet edastama. 1974 aastal jõuavad need kunstnikud oma esimese ühisnäituseni. Seal oli esindatud ka Claude Monet ,,Tõusev Päike". Noored said hüüdnimeks impressionist...
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 2. arvestustöö Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Rühmitus Noor-Eesti – millal tegutses, liikmed, põhimõtted, tähtsus Tegutses 20. aastate alguses. Loodi 1903.aastal Tartus ja tegutses kuni 1914 aastani. Noore-Eesti liikmed leidsid, et Eesti kirjandus on vanamoeline ja väsinud ning kipub ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirj...
Sissejuhatus Salvador Dali oli Hispaania maalikunstnik ja üks tähtsamaid 20. sajandi sürrealiste. Tema elu ja looming on tugevas seoses, sest paljud sündmused tema elust leiavad kajastust tema teostes. Mitmeid maale saab tõlgendada vaid tema elulooliste andmete põhjal. Dali on maalinud kokku üle 1500 maali, peale selle on ta tegelenud filminduse ja teatriga, loonud skulptuure, katsetanud kirjaniku elukutset, proovinud kätt arhitektuuris, jagas maailmaga oma moemeelt (disainides ehteid, likööriklaasidega smoking) ja palju muud. Salvador Dali on kunstniku tiitli kogu oma hiilguses ära teeninud. Dali lapsepõlv Dali sündis Prantuse piiri lähedal olevas Figuersi linnas. Tema isa oli advokaat ja notar ning mõjukas ühiskonnaliige ja ema Felipa Domenech Dali pärines Barcelona lugupeetud kodanlikust perekonnast. Dali sündis üheksa kuud peale oma venna surma. Kuna vendadel oli sama nimi, tundis ta tihti, et oli oma venna asendaja. See oli ka põ...
SALVADOR DALI · 11.05.1904-23.01.1989 Hisp maalikunstnik, 20.saj tähtsamatest sürrealistidest · range kasvatus, naine Felipa Domenech Ferres vastand · ema innustas teda, vanem vend suri enne ta sündi, õde Ana Maria kirjutas tast raamatu 1949 · 1916 moodne kunst kui Ramon Pichot´ga suvepuhkust veetis, 1917 söejoonistuste näitus kodus, 1919 Figurese teatris avalik näitus · 1921 ema suri rinnavähki MADRID JA PARIIS (1922) · kaunite kunstide kool Academia de San Fernando (tähelepanu ekstsentrik dändi; pikad juuksed, põskhabe, mantlid, sukad, põlvpüksid = 19saj inglise esteedid). Sõbrunes Pepin Bello, Luis Buñueli, Federico Garcia Lorcaga. · tähelepanu äratas kubismiga, teadmised pärit ajalehtedest. Eksperimenteeris dadaismiga, mis mõjutas ta loomingut kogu elu · 1923 eemaldati üliõpilasrahutusest osavõtjate kaitsime eest aastaks akadeemiast ja pidi veetma 35 päeva va...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Entsüklopeedia ütleb, et ,,kosmeetika on oskus arendada ja alal hoida välist ilu". Kosmeetika all mõeldakse seega nii iluravi, kui ka kaunistamist ehk jumestamist. Yves Saint Laurent on öelnud: ,,Jumestus on elamise kunst, väljendusvabadus ja fantaasiate teostamine. See on teatud kommunikatsiooniliik." Loodusrahvad Juba enne seda, kui ürginimesed hakkasid jumalaid kummardama, uskusid nad, et on olemas kurje jõude, mis tuleb ära võita. Nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Kui mehed liikusid väljaspool oma elupiirkonda jahiretkedel või toitu korjamas, maskeerisid nad ennast, et kurjad jõud neid ära ei tunneks ega söandaks rünnata. Mehed kandsid näole eredavärvilisi maalinguid, püüdes endale seeläbi võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat...
Soengukunst 20.sajandil. Soengute ja riietumise kultuur aastatel 1910-1970. Referaat Tallinn 2008 1910-1919 Rõivamood: See oli aeg, mil toimus I maailmasõda. Otseloomulikult mõjutas see palju ka moodi ja inimeste riietumist. Inimesed olid vaesunud, sageli surmahirmus, ja leidus vähe selliseid, kes ka sõjaajal jõuaksid oma riietuse pärast muretseda. Paljudes riikides haarati ka naised töösse ja teenistusse, et riigi julgeolekut kindlustada. Just seetõttu kadusid pidulikud riided, mis asendusid odavate ja tagasihoidlikutega. See kümnend seadis piiri korseti, karusnaha ja ehete kandmisele ning õhturõivana kanti pidzaamat ja pükse. Pärast I maailmasõda kadus mood sootuks, domineerisid mundrid ja militaarsed rõivad. Fookuses oli tervislik elu ja keha, mistõttu kanti palju ka sportlike rõivaid. Uudistootena valmistati 1912. a. esimene rinnahoidja. Leinaväljenduseks lõigati juuksed lühikeseks. Moeiidolid: ...
Tallinna Saksa Gümnaasium POSTMODERNISM Referaat Marge Pärtel 12b 2010 Postmodernism Postmodernism järgneb modernismile nii ajalises kui ka hoiakulise edenemise mõistes. Postmodernism on 1970.aastatel tekkinud kultuuritedentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filosoofias, filmis ja teatris. Kuid postmodernismi kõge selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1997.aastal raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Selles väitis ta, et modernistlik arhitektuur on surnud ja pakkus isegi ,,surma" täpse aja- 15.juuli 1972 kell 15.32. Nimelt õhiti sel hetkel USA Saint Louisi linnas terve linnaosa, mis on muutunud asotsiaalide elupaigaks. Iroonia aga oli selles, et linn oli saanud 1951.aastal uue ja ü...
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium Moeleksikon Kärt Reedi 9b 2009 1950ndad - Glamuuriajastu See oli aeg, kui juba 18-aastased tüdrukud lõid end üles, et näha välja nagu oma ema. Moes toimusid võrreldes sõjaajaga dramaatilised muutused. Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (...
IDA VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS nimi klass JUUKSURITE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ida-Virumaa 2014a SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Antiikajastu 4.Muistne Egiptus 5.Soengu ajalugu 6.Huvitavaid pilte juuksurite töövahenditest 7.Kokuvõte 8.Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadi teemaks on „Juuksurite ajalugu“. Soov alati kaunis välja näha - see on üks inimese igavestest püüdlustest. Inimesed on läbi aegade oma välimusele väga suurt tähelepanu pööranud ja ka meie päevil on see teema endiselt aktuaalne. Kauni välimuse üks komponentidest on kahtlemata ilusad juuksed. Oma referaadis räägin juuksuri töö ajaloolisest kujunemisest, soengu ajaloost Eestis ja lisan mõned huvitavad pildid töövahenditest Head lugemist. Ajalugu Juuksurite tek...
Realism 19 saj keskel toimub muutus. Paljud sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. Pärast 1830. aastat hakati romantismi akadeemia poolt arvestama. Loobuti väljamõeldud kujundiest, fantaaisast, põnevatest motiividest ja hakati kujutama ainult seda, mida nad nägid enda ümber. Kõige tähtsamaks peeti tegelikkuse ja tõe kujutamist. Eemaldumine romantismist polnud järsk, toimub järk-järgult. Pariisist läheb grupp inimesi maalima Barbizoni metsa ja hakkavad tegelema loodusemaaliga. Kujuneb välja Barbizoni koolkond. Üks nendest kunstnikest oli Theodore Rousseau(1812-1867), kes jäi päris paikseks. Teosed valmivad otse loodusest. Tema on põhiliselet tuntud kui loodusmaalija. Loodusest võeti kõik: värvid, kompositsioon, detailid ja ise midagi juurde ei lisatud. Jean Francois Millet (1814-1975). Kui teised maalisid põhiliselt loodusmaastikke siis tema sümpaatia kuulus talupoegadele, ta kujutas maalidel lihtsate inimeste rasket igap...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Nirgi ISLANDI KULTUUR REFERAAT Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 1. SISSEJUHATUS Islandi Vabariik (Lveldi Ísland) on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Pindala on 103 125 km2 ning rannajoone pikkus on 4988 km. Rahvaarv 2010. aasta seisuga on 318 800. Üle poole rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis. Islandi esmaasukateks olid Iirimaalt keldid ja Skandinaaviast norralased. Tänapäeva islandlased ongi peaaegu kõik nende esimeste saabujate järeltulijad. Saare asustamine algas aastal 874, aastast 1262 oli Norra, aastast 1380 Taani maksualune (Taani-Norra unioon). Aastani 1537 oli Island sisemiselt iseseisev, sealtpeale allus Taanile. 01.12.1918 Island iseseisvus, kuid jäi Taaniga personaaluniooni. 17.06.1944 kuulutas end iseseisvaks vabariigiks. Aastast 199...
Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20. sajandi Läänelikku ajaarvamissüsteemi kasutavad rahvad astusid 1901. aastal uude sajandisse. Ehkki sajandivahetus on vaid mõne inimese kehtestatud ajaarvamissüsteemi tehniline kaasnähtus, inspireeris 20. sajandi algus rohkelt mõtteavaldusi selle üle, mida uus sajand kaasa toob. Maailm oli sajandi alguses veel tugevalt Euroopa-keskne, see tähendas et Ameerika Ühendriigidel ja Jaapanil tuli oma jõudu ja võimsust alles tõestada, sest nad olid vanade suurriikide valitud ringis alles uustulnukad. Ent isegi nende esilekerkimine ei suutnud vaidlustada üldlevinud veendumust, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ise. Kõik see kokku tähendas, et lääs dikteeris oma tahet enam-vähem kogu inimkonnale, et kõikjale tungisid läänelikud tarbeesemed, rõivad ja mood. Lääs lubas, et kõiki õnnistatakse peagi ristiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Inimene oli saama...
19.sajandi kunstiajalugu KLASSITSISM - 18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780) ...
Kuressaare Gümnaasium Isadora Duncan referaat Koostaja: Marleen Kubits, 9b Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2010 Sissejuhatus Ameerikas sündinud Isadora Duncanit on korduvalt nimetatud moderntantsu loojaks. Elanud nii Euroopas, kui Nõukogude liidu aladel, katkes tema elutee 50 aastaselt. Duncani kiindumus pikkade naiselike siidsallide suhtes sai talle saatuslikuks, istunud autosse, suur siidsall tema kaela ümber mähituna, takerdus see auto rataste ja tagatelje vahele, nii ta murdis oma kaela ja suri. Duncan on huvitav just oma julguse poolest, ta ei kartnud erineda, isegi kui teda väga ei hinnatud, jätkas ta oma rida ja aastate jooksul sai ta kuulsaks kogu Euroopas ja nüüdseks, 21. Sa...
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
Sotsiaal-Humaniaarinstituut Õigusteaduskond JUR-23-E Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ............................................................................................................... 7 1.4 Nega...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond xxx xxx SEKRETÄRI ETIKETT Referaat Juhendaja: Sekretäritöö õppejõud xxx Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Sekretär olla on elulaad. Amet vormib inimese käitumise ja sekretär jääb ka pensionil olles oma olemuselt sekretäriks. Väljaõppinud sekretäri tunneb ära tema tehtud tööst, kõnest, kõnnakust, riietusest ja veel paljudest pisidetailidest, mida võib nimetada ühisnimetusega sekretäristiil. Selleks, et elada sisse sekretäristiili tuleb õppida nagu näitleja oma osa, sotsiaalset rolli mängima. Iga detail kõneleb midagi ja sekretär peab oskama oma käitumist juhtida ja une pealt õigesti tegutseda. Milline on õige sekretär, kui palju ta tohib endale lubada edevust ja tippmoodi. Kuidas on õigem riietuda, kuidas ja kui palju tohib kasutada kosmeetikat? Kuidas varjata oma ihuv...
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti muuseum, mis mitte ainult ei säilita, vaid ka loob ja toodab. Muuesumi taga on laiem teadustöö ja elav diskussioon selle üle, kuidas protsessid toimivad. Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kum...
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth......................................................................................................... 4 Josephine Bonaparte.............................................................................................................. 5...
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jut...
Jüri Gümnaasium MOODNE KUNST Õpimapp Koostaja: E.... Klass: 11R Jüri 2013 1.Moodne kunst Moodsas kultuuri areng toimus üldjoontes laus maalikunstist ja puudub tal selgelt eraldatavalt voolud. Skulptuurid on enamasti suuremõõtmelised ja lihtsa vormiga, tinglikult saab jagada kaheks: loodus lähedased tööd, abstraktsionism. Esimesse rühmitusse kuulub saksa skulptur ernst barlach. Teise rühmitusse kuulub: Henry Moore. Abstraktsionismi maali kunsti alla kuulub Constantin Brancusi. Uusimat skulptuuri iseloomustab erinevate materjalide kokku kombineermine, tehti skulptuure millel oli ainult piirjooned. Üritati teha liikuvaid skulptuure. 17 saj arhitektuur. Arhitektuuris kehtivad uued põhimõtted, ehitusmaterjalid ja ehitus viisid. Väga palju hakati kasutama metall konstruktsioone ja klaase. Esimene metallist ja klaasist hoone valmis 1851. Aastal Londonis kristall palee. Eest ved...
20. sajandi I pool Kirjandus Kirjandus on trükitud proosa. See on ühtlasi kui kaubanduse haru. Meid huvitab kirjandus kui looming, vaimne seisund mis on seotud inimese kunstilise väljendusega üldiselt. Kõik saab alguse samast lättest. Nt afrikas moonutati muretult inimkehi, et saavutada ekspressiivsust. Futurism Futurum, tahtis minevikule selga pöörata, väljendada masinate elu, ehitusbuumi. Tekkekohad Itaalia ja Venemaa. Itaalias on tähtsaim esindaja Marinetti, Venemaal Majakovski. Dadaism Kiikhobu või isa. Loodi Sveitsis kohvikus Voltaire. Sündis umbes 1914 ringis. Üks esindaja oli Tristam Tzara. Kõik piirid lahti ja miski ei tohi piirata eneseväljendust. Sürrealism Dadaism kasvas üle sürrealismiks, nende põhilised esindajad olid prantslased. Näiteks Paul Eluaid ja Jean Cocteau. Tegeldi sellega mis on tavareaalsusest kõrgem. Selleks püüti vabastada oma meeleelundeid argielu loogikast. Alkohol ja mõnuained. Püüti kirjutada nii n...
1 Sissejuhatus Käesolevas töös heidan pilgu ajalukku ja uurin peakatete tähtsust ja tähendust läbi ajaloo alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani. Peakatete roll on olnud läbi aja sama tähtis kui kogu muu riietus ning sinna juurde kuuluv. Väike pilk ajalukku viitab mütsile, kui staatuse ja klassisümbolile. Müts on peakate, millel võib olla nii kaitsefunktsioon, tseremoniaalne kui usuline tähendus, see võib kanda ohutuse eesmärki kui olla moe aksessuaar. Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise. Üks esimesi tõendeid kübarast on leitud Teeba hauamaalilt Kreekas, Kesk- Kreeka piirk...
Kordamisküsimused eksamiks Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks. 1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas ,,asjade kultuurilise biograafia" all? Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taa...
75 000 inimest eelistavad trahvi maksmisele arestimaja Rahvas hoidub trahvide maksmisest nagu surmast palju enam eelistavad inimesed trahvi asemel istuda arestimajas. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Toomas Vareki arvates hakkavadki maainimesed tegema selleks kõik, et trahvi asendada arestimajas olekuga, vahendas Reporter.ee. Tänavu prognoositi eelarvesse koguda trahvide näol 505 miljonit krooni. Sellest rahast on aga tänaseks kätte saadud vaid 100 miljonit krooni. 75 000 inimest hoiab maksmisest eemale. Arestimajades olid aga aastapikkused järjekorrad, et trahvisummast pääseda. Viru vangla avamisega õnneks järjekorda enam pole. Vareki sõnul jääbki õhku küsimus, et kuidas kavatseb riik kätte saada tuleva aasta eelarvesse prognoositud topeltsumma 770 miljonit krooni. Siseministeerium prognoosib järgmise aasta riigieelarvesse 53 protsendi suurust trahvisummade kasvu ja seda peamiselt liiklustrahvide arvelt. Se...
Folkloor * eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming * peegeldab rahva elu, oma aja maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi * kajastuvad kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised, eestlaste naljasoon, aga ka hirmud ja salajased soovid Rahvaluule olemus * anonüümsus * levimine otseste kontaktide kaudu * suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridu...
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hinge...
1.impressionism ja moodne maailma IMPRESSIONISM 1860-ndatel ei olnud osa noori Prantsuse kunstnikest rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Impressionistid hakkasid kasutama juba Delacoix 1840. aastatel kasutusele võetud nippi, kus värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista...
Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 ...
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond MILLISED TUNNUSED RÄÄGIVAD,ET ISELOOMUL ON BIOLOOGILINE PÕHI? TALLINN 2009 On esitatud küsimus ,,Millised tunnused räägivad, et iseloomul on bioloogiline põhi?" see küsimus ajab segadusse ning tõstatab paljusid teooriad esile. Seda tööd tehes lähtun arengu mõistest ja geneetikast ning keskkonnast. Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millisel kiirusel ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu puhul käsitletakse tavaliselt eraldi füüsilist, kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut. Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi. Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on, kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikk...
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5...
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
1950ndad: stiletod vs Marlon Brando 1940ndatel alguse saanud ,,New Look" stiil jätkub jõudsalt ka 50ndatel kuigi Christian Diori jaoks oli teema ennast ammendanud. Sellele stiilile omane liivakella vorm ilmutas ennast kõikjal: arhitektuuris, sisekujunduses, tarbeesemetes. Dior tabas täpselt ajastu närvisõlme. Peale sõjaaastate poolt pealesunnitud minimalistlikku ja rohmakat rõivamoodi unistasid naised pehmetest vormidest. Samuti ihkasid nad kulutada oma isiklikku raha poodlemisele. Teisest küljest võimaldas sõjajärgne majanduslik tõus soetada kodumasinaid, mis pakkus pääsemist raskest majapidamistööst. Naised lasid end meelitada sellesse lõksu kus sõja-aastatel kättevõidetud vabadus vahetatakse taas koduperenaise rollil vastu. Mood propageerib naiselikkust, peenetundelisust ja luksust. Peene tooniga oli kooskõlas ka väike koketinoot. Päeva edenedes oli ette nähtud mitu erinevat paari kingi. Loomulikult pidi arsenalis olema esindat...
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
annaabi.ee 
