Eesti aja rühmitused (0)

BRENDA  HOLT 11 E-ÕPE 
 
2. arvestustöö 
Noor-Eesti, Siuru,  Tarapita  
 
 1. Rühmitus  Noor-Eesti – millal tegutses, liikmed, põhimõtted, tähtsus 
Tegutses 20. aastate alguses. Loodi 1903.aastal Tartus ja tegutses kuni 1914 aastani.  
Noore-Eesti  liikmed   leidsid ,  et  Eesti  kirjandus  on  vanamoeline  ja  väsinud  ning   kipub            
ennast   kordama .  Tahtsid  Eesti  kirjandus  rikastada  nö  Euroopa  tuultega.   Pidasid   tähtsaks 
linnastumisest  ning  ei  arvanud  suurt  rahvakultuurist.  Pidasid  rahvuslikku  romantismi 
algeliselt.  Enesehinnang  oli  kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks.  Ideaaliks pidasid Liivi ja 
tõstsid  esile   Petersoni .   Liikmeteks   olid  Suits,   Tuglas ,  Grünthal- Ridala ,  J.Aavik,  Triik,  Linde, 
K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka  Enno , Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas 
Eesti  kultuuri,  tõstis  kirjanduse  vormi-ja  stiilikultuuri,  elavdas  kunstielu,  tõstis 
raamatukujunduse  taset,   arendas   eesti  keelt  ja  rikastas  sõnavara,  tutvustas  Eesti 
lugejaskonnale filosoofilisi suundi, Noor-Eesti hoolitses J.Liivi teoste eest.  
 2. Friedebert  Tuglase looming,  novellid , romaan „Väike  Illimar “. Mis on      
    novell ? Näited 
Tuglase loomingus domineerivad suuresti novellid. Oma  loominguid  ta hakkas kirjutama juba 
päris   varajases   eas.  Novellid  on  täis  õudusi  ja  katastroofilisi  lõppe.  Tema  romaan  „Väike 
Illimar“  põhineb  peamiselt  tema  lapsepõlvel,  mille  aitas  tal  kohati  meelde  tuletada  ema. 
Romaan  kujutab  lapse  silme  läbi  mõisaelu-ja  inimesi.  Novell  on  tiheda  sündmustikuga, 
väheste tegelastega, keskendutakse ühele  teemale  ning lõpetuseks on puänt. 
 3. Gustav Suitsu luule. 3 kogu, teemad, tuntud luuletused, tähtsus 
G.Suits  oli  Noore-Eesti  liikumise  juht  ja   ideoloog   ning  ta  oli  modernistlik  luuletaja.  Töötas 
Soomes keeleõpetajana. 1919 tuli Tartu Ülikooli professoriks. Kaotas sõjapõlengus enamuse 
oma  kirjutistest.  Oli  luuletajana  Eesti  esimesi  moderniste.  Asutas  Akadeemilise 
Kirjandusühingu. Oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas.  
„Elu  tuli“,  on  täis  hoogsat  luulet,  mis  väljendab  sajandi  alguse  revolutsioonimeeleolu. 
„ Tuulemaa “’s  kujutab  Suits  sellele  järgnenud  pettumust  ja  uusi   unistusi .  „Kõik  kokku  on 
unenägu “, kajastab  I maailmasõja ja 1917 aasta revolutsiooni sõlmküsimusi. 
Esimeseks luuletuseks oli „ Vesiroosid “. Samuti on tuntud „Meie aja  muinasjutt “, „Jumalad ja 
rumalad “, „Sügise laul!“, „Laul Eestist“, „Valge käsi“, „Ühte laulu tahaks  laulda “.  
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 
 
 4. Villem  Grünthal-Ridala luule, teemad, tuntud luuletused  
  Ridala  tõi  eesti  lüürikasse  saarte   maastikud ,  ranna-  ja  merepildistiku,  mida  ta  kujutas 
detailitruult  ja  varjunditekõlaliselt.  Tabada  visuaalsetele  ja  auditiivsetele  muljetele   toetuv  
maastikupilt on kirjanikule väärtus iseeneses. Meelte muljete täpseks fikseerimiseks kasutas 
Ridala  meelsasti  murdelist  või  soome  keelset  laenatud  sõnavara,  millega  rikastas  eesti 
luulekeelt.  Esialgne  tundlikult  valiv  impressionistlik  tehnika  asendub  aegapidi  kunstivõõra 
deskriptsiooniga. Põhjalikult asjatundlikkusele toetuvad Ridala rahvaluuleainelised  ballaadid  
ja poeemid. Tuntud luuletused on nt „  Talvine  õhtu“, „ Ungru   krahv “, „ Merineitsi “.  
 5.Ernst Enno luule iseloomustus, tuntumad luuletused 
Ta oli esimene, kes tõi eesti luulesse ida filosoofia sugemeid. Luule oluliseks ülesandeks pidas
 Enno inimese  
võitmist headusele. 
Juhan Liiv, Gustav Suits ja Ernst Enno kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse  
uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli v
abavärsi  
esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust  
ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 1903-
1905 avaldas Enno „Lindas“ ja „Postimehes“ üle poolesaja  
luuletuse . 1907.-
1908. oli Enno peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma  
järgmised raamatud. Ta luulelaad 
 muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis  
selgema kuju temale   eriomane kujundikeel.  Tuntumad  luuletused  on  nt  „Kojuigatsus“,  „ 
Rändaja  õhtulaul“, „Vaene mees“.  
 6.Siuru –  tegutsemisaeg , liikmed,  tõekspidamised , tähtsus 
Siuru  tegutses  1917-1919  ning  oli  eesti  kirjandusrühmitus.  Liikmeteks  olid   Gailit ,  Under, 
Semper ,  Tuglas,   Adson   ja  Visnapuu.  Lööklauseks  oli  neil  „Carpe   diem “  ja  motoks  „Loomise 
rõõm ,  see  olgu  meie  ainus  tõukejõud“.  Siuru  rühmitus  muutis  kirjanduse  populaarseks  ja 
tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Jätkasid Noore-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi 
suunas.    Loomingul  oli  eelistatud  lüürika  ja  novellid.  Tähtsustasid  armastusluulet  ja  viisid 
selle uuele stiilitasandile.  
 7.Tarapita – liikmed, tegevus, tähtsus 
Kirjanduslik rühmitus mis tegutses aastatel 1921-1922. Andsid välja 7 samanimelist ajakirja. 
Rühmitus  teadvustas  kultuuri  kehva  olukorda  ja  võitles  kirjanduse  ja  kultuuri  parema  koha 
eest  ühiskonnas.  Kõne  all  olid  sageli  noorte  olukord,   haridus   ja  tulevikuperspektiivid. 
Korraldas   kirjandusliku   ringreisi.  Erinevalt  vähesest  tegutsemisajast  oli  rühmitus  ühte  ja 
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 
 
tugev.  Tarapita  oli  kohaliku  kirjanduse  ja  kultuuri  eest  kõneleja  tolle  aegses  ühiskonnas. 
Tarapita liikmeteks olid Under,  Kivikas , Semper, Adson, Vares- Barbarus , Tuglas, Alle,  Kärner  
ja  Tassa .  
 8.Marie Underi looming – luuletused, sonetid, ballaadid. Näited. 
1917.aastal ilmus Underi poolt kirjutatud esikkogu „Sonetid“. Samuti olid tähtsamate kogude 
seas  ühiskondlike  vahekordi  eritlev  „Hääl  varjust“  ja  looduslüürikat  sisaldav  „Rõõm  ühest 
ilusast  päevast“.  Tema  ballaadilooming  on  kogutud  raamatusse  „ Õnnevarjutus “.  Samuti 
ilmus 1981.aastal tema loomingut kokku  võttev  valikkogu „Mu süda laulab“. Tema ballaadid 
on  „Õnnevarjutust“.  Underi  luule  on  täis  loodus  ja  armastuseelamusi.  Läbi  sonettide  on 
tunda Underi lähedust loodusega ning armastust suve vastu. Talle meeldib päike, rohelised 
puud, rohi, lillede meeldiv lõhn jne. Underi luule on väga naiselik. Luuletaja on väga ihkava 
loomuga ja see  kajastub  ka tema loomingus. Sonettidest kumab läbi  kurbus  kaotuste pärast 
kuid  samas  ikka  armastust  selle  vastu.  Underi  luule  on  väga  julge  ning  elujaatav,  mis  tegi 
temast  kaasajal  šokeeriva ja samas väga erilise luuletaja. Marie Under tõi oma sonettidega 
vabameelsust, armastust looduse vastu ning enesemõistmist.  
 9.Mis on  sonett ? Mis on  ballaad ? Autorid,  pealkirjad  
Sonett  on   luulevorm ,  millel  on  väga  kindlad  reeglid.  Sonetil  on  14   värsirida ,  värsiread 
paigutatakse  stroofidesse.  Rõhulis-silbilistes  värsisüsteemides  kasutatakse  tavaliselt 
viisikjambi, kuid levinud on ka muud värsimõõdud. Esimene teadeolev sonett on  M.J Eiseni 
„Õnnesoov  isamaale“.    Samuti  on  Eesti   tuntumateks   soneti  kirjutajateks  Under,  Visnapuu, 
Semper, Kärner jpt.  
Ballaad  on  lüroeepilise  sisuga  jutustavat   laadi   mitmestroofiline   luuleteos .  Ballaadis 
käsitletakse peamiselt legende ja rahvajutte,  mille tegelased on sageli kangelaslikud.  Eesti 
tuntuim ballaadide kogumik on Under „Õnnevarjutus“. Samuti on tuntud ballaadi kirjutajad 
Bergmann , Sööt, Enno, Visnapuu jpt.  
10.Henrik Visnapuu luule iseloomustus,  kogud , teemad, näited 
Tuli  luulesse  sensuaalsete  ning  intiimsete  armastus-  ja  looduselamuste  kujutajana,  jätkas 
ajaluule   ja  ajastu  vastuolude  kajastajana,  päädis  loodus-  ja  koduluules.  Visnapuu  arendas 
edasi eesti luule vormi ja keelt. 
1917. aastal liitus Visnapuu "Siuru"-rühmitusega, mille kirjandusliku märgi all ilmus ka 
tema esikkogu "Amores" (1917). See oli üllatav luuleraamat, mille menu ei olnud väiksem kui 
Underi  "Sonettidel".  "Amorest"  iseloomustab  autori  julgus  oma    tunnete  ja  suhtumuste 
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 
 
poetiseerimisel,  sensuaalsus  armastuses ja tundelisus looduslauludes. Tuglas on toonitanud 
"Amorese" terviklikkust, ta võrdleb seda värssromaaniga, mille peateemaks on hinge ja ihu 
omavaheline  heitlus.  1918.  aastal  jõudis  lugejateni  Visnapuu  teine   luulekogu   " Jumalaga , 
Ene!",  mille  ainevallas  on  palju  ühist  esikkoguga.  Tähelepanu  äratavad  selle  kogu 
armastuslaulud  oma tundesoojuse, haruldase rütmi ja heakõlaga. 
1920.  aastal  ilmus  Visnapuult  koguni  kolm  luuleraamatut:  "Talihari",  "Hõbedased 
kuljused"  ja  "Käoorvik".  Need  kõnelevad  poeedi  arengust,  tema   oskusest    valitseda   sõna  ja 
huvist  luule  rütmi-  ja  kõlanähtuste  vastu.   Sisus   liigub  luuletaja  sõja-  ja 
revolutsioonisündmuste,  enda  sisekonfliktide  ja  -tunnete  ning armastus- ja  looduselamuste 
vallas. 
Visnapuu   viimased   kogud  “Esivanemate  hauad”  (1946),"Ad  astra"  (1947),  "Periheel. 
Ingi  raamat"  (1947)  ja  "Mare   Balticum "  (1948)  valmisid  võõrsil.  Need  sisaldavad 
pihtimuslikke  mõtisklusi  aegade  ja  olude  üle  ning  on  täis  kaotusevalu  ja  ahastust.  Kõige 
terviklikum on neist "Ingi raamat", millesse luuletaja koondas surnud abikaasale pühendatud 
mälestuslaulud.  See  on   nukker -pühalik  jumalagajätt  oma  kõige  armsamaga  ja  tema  läbi  ka 
kodumaaga. 
11.August Gailiti looming. „Toomas  Nipernaadi “ 
Tema  esimesed   loomingud   olid  väga  fantaasiaküllased.  Esimeseks  raamatuks  oli  „Kui  päike 
läheb  looja“.  Kirjutas  romaane,  följetone  ja  proosasid.  Teostele  on  omane  romantiline 
maailmanägemus,  väärtustab  unistusi  ja  vabadust,   omased   on    meeleolumuutused  ja 
dramaatilised pöörded ning samuti kasutab ta võrdlusi ja metafoore.  
Gailiti  teos  „Toomas  Nipernaadi“  on  hulkuriromaan  mille  keskmes  on  tundmatu  muretu 
rändaja.  Rändaja  luiskab  ja  annab  katteta  lubadusi,  eeskätt  just  ilusatele  naistele,  kuid 
valedest hoolimata kirgastab ta siiski sumbunud külades inimeste  elusid .  Andes  neile lootust, 
jõudu ja  julgust   püüelda  enda unelmate poole. Teos lõppeb sellega, et rändajale tuleb lõpuks 
naine järele, millega on mehe suvistel seiklemistel selleks korraks lõpp.  
12.Mis on  följeton , autorid? Mis iseloomustab impressionismi? 
Följeton  on  lühike   pilke -või   pilalugu ,  mis  kedagi  või  midagi  naeruvääristab.  Eesti  tuntumad 
följetonistid on Vilde, Lust, Kitzberg ja Gailit.  
Impressionismi  iseloomustab  tegelaste  tunde-ja  mõttemaailma  varjundite  vahendamine, 
hetkemulje kaudu asja olemuseni jõudmine.