Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul? (0)

Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul?
20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1918, ehk aastad enne ja pärast Esimest maailmasõda . Sel ajal oli maailm muutumas ja oodati , mida uus sajand endaga kaasa tööb. Erinevates maailmanurkades hakkasid inimesed ja valitsused oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Alates Esimese maailmasõja algusest 28.juunist 1914 olid sõjas osalevad mehed sunnitud jätma maha perekonnad, mida hakkasid üleval pidama naised. Naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad, pidid hakkama avastama seda, mis asus neis endis . Üldiseks moesõnaks oli progress, mida ootasid eelkõige naised, sest neil tuli üles leida jõud ja panna see kasvama. Mida tähendas olla tol ajal moodne naine?
Naiste osalemist täieväärtusliku liikmena avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis Aristoteles väitis, et naised ei saagi poliitilises elus osaleda, sest neil pole pere eest hoolitsemise tõttu piisavalt aega. Ka 1900-ndatel aastatel oli naistel vähe õigusi ning palju piiranguid. Naised olid seaduse ees põhimõtteliselt olematud. Nad ei saanud kedagi kohtusse kaevata ning neil ei olnud õigust varale ning teha otsuseid karjääris. Piirangud viisid naised selleni , et moodsa mõtlemisega naised hakkasid naisõiguslasteks.
20.sajandi alguses olid linnatänavatel üha häälekamate naisõiguslaste ehk sufažettide rongkäigud. Moodne naine nõudis valmis- ja hääleõigust, mis oli naisõiguslastel põhinõudmiseks 19.sajandi algul ja 20.sajandi esimesel poolel. Lisaks valgetele ja haritud naistele nõudsid enda õigusi ka afroameerika naised, mis tekitas Ameerika naisõiguslaste liikumise lausa massiivseks. Lõpuks nad saavutasid selle mingil määral, sest 1911 ja 1913.aastal said Ameerika naised taas õigused töötada ja olla meestega võrdsel tasemel, mille alla käis ka valimisõigus.
Peale valimisõiguste ja tööloa nõudmise oli ka pidev võitlus meestega eelkõige tavatöödel, sest oli teada, et paremini tasustatavad tööd anti meestele. Esimese maailmasõja ajal hakkasid naised tegema “meestetöid”, mis oli positiine, kuna naine sai töötada ametitel, mis varem välistatud oli. Moodne naine tegi tööd uhkusega, teenides nii oma riiki. Moodsad naised olid tööl farmides, tehastes ning elektrijaamades. Fakt, et naine oli võimeline end iseseisvalt ära majandada oli tähtsaks läbimurdeks naise mõttemaailmas ja eneseteadvustamises.
Lisaks sellele, et naised ei olnud sellel ajal veel tõsiseltvõetavad konkurendid meeste töödel, ei olnud naised kunagi konkurendid meestele teaduse ja tehnika alal. 20.sajandi algusest võime leida pikad nimekirjad maailmaavastustest, kuid kõigi probleemiks on vaid üks- need olid kõik tulnud meeste poolt. Samuti olid riidemoe uuendusliku suundade loojad mehed. Moodsa mõtteviisiga naistel jäi üle ainult leppida selle asjaoluga.
Antud ajastu ideaal naistest on säilinud rohketel postritel ja filmidel, mis olid valmistatud sõduritele. Naised ei olnud kaugeltki köögikanad pliidi ääres, vaid väga enesekindlad, seksuaalsed ning iseseisvad. Naised said sellest innustust ning hakkasid seda järgima vahetades õrna ja romantilise oleku enesekindlama ja jõulisema vastu.
Esimene maailmasõda mõjutas ka väga tugevalt naiste riietusmoodi eelkõige praktilistel kaalutlustel. Töötavatel naistel muutusid pikad seelikud ning kleidid segavaks ja üleliigseks. Samuti oli nappus ka riidematerjalist. Viimane oligi üks peamisi põhjuseid, miks seelikud muutusid tunduvalt kitsamaks ja märgatavalt lühemaks, paljastades üha rohkem naist. 20.sajandi alguses hakati rõhutama puusi ning muutus riietus värvikirevamaks, mustriterohkemaks ning mitmekesisemaks. Moodne naine ei olnud enam priiskav, vaid targalt praktiline ka riietuses .
Juuksemood väljendas samuti muutusi naises, sest nad lõikasid juuksed ära. Lühikeste juustega naine oli iseseisvuse ning intelligentsi tunnuseks 20.sajandi alguses. Lühike juus säästis ka pesuvahendeid ja aega, mida töökal naisel nappis.
Moesõna progress iseloomustas täielikult seda, mis toimus 20.sajandi alguses elavate naiste eludes- kodukanast täisväärtuslikuks ja õigusi omavaks tööinimeseks saamine oli selle aja naise elus suur saavutus, mis tuli suuresti tänu selle aja moodsatele naistele, kes nõudsid välja enda oskused. Naised hakkasid osalema vabatahtlikes töödes, koosolekutes ja aruteludes. Tuleviku määravad sõjauudised ajendasid naisi haarama ajalehti, lugema. Naisel oli hääl nii otseses kui ka kaudses mõttes. Aastal 1918 said naised Suurbritannias hääletada ja nii ajapikku enamus riikides üle Euroopa. Pärast sõja lõppu ei soovinud naised naata tagasi kunagise elu juurde kodukanana, viad soovisid säilitada oma vabaduse. Naised olid sammu lähemal “mehe saatusele ” oma lühikeste juuste, poisilikuma välimuse ja tugevama sisemusega. Olenemata sellst, et selle aja moodsad naised pidid kannatama palju, võistlema meestega ja tihtipeale leppima kaotustega, nad jäid tugevaks ja rajasid tänapäeva naistele tee täis võimalusi, õigusi, teadmisi, oskusi ja tõekspidamisi. Tänu nendele naistele ei ole tänapäeval enam Aristotelese maailmavaadet . 20.sajandi alguses moodne naine olla tähendas kannatav ja tark naiste tuleviku teerajaja.