Mida
tähendas olla moodne naine 20.saj. algul?
Kui kuninganna Victoria 1901. aastal suri, oldi
küps muutusteks, ja on tähendusrikas, et modernismi sünd langes
just sellele ajale. Ajaloo ja rõivamoe seisukohalt on 1900ndad
siiski veel osa
belle époque´ ist. 20.sajandi esimene
kümnend oli väga
naiselik ja graatsiline aeg, millel oli
külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18.sajandi
stiiliga. See oli kunsti kõrgaeg. Kogu ajajärk kihas ideedest ja
vaidlustest.
Freud ja
Jung lõid laineid oma uurimustega
psühhoanalüüsist ja seksuaaliha allasurumisest, seades ühiskonna
harjumuspärased hoiakud pöördumatult kahtluse alla. Vanameelsed
olid jahmunud mõttest, et naisedki on seksuaalsed olevused. Naiste
öötöö keelati ära rahvusvahelises ulatuses. Piirang tõi kaasa
väljendi “öödaamid”, vihjates sellele, et ainsad naisterahvad,
kes pärast pimeduse saabumist elatist teenisid, olid kõige vanema
elukutse esindajad. Naised tegid üha kõvemat häält ning selle
liikumisega ühinesid paljud.
Moodsad naised seisid enda eest, kuigi
nende nõudmisi võeti kuulda alles järgmisel kümnendil ja
sedagi sageli vaid häda sunnil.
Tolle ajastu moed olid ülinaiselikud, erinedes
eelneva kümnendi
omadest vaid vabama joone ja graatsilisuse poolest
ning rõivastiil oli uhke ja külluslik. Kogu glamuur oma uute
vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega “läks”
sõna
otseses mõttes pähe. Siluett oli lopsakam, ideaaliks oli küps
naine. Kostüümid, mida imetleti, võitsid üha enam populaarsust.
Kostüümjakk oli sel kümnendil märgatavalt pikem kui 1890ndail
ning
seelik sirgem, uueks suunaks oli selgelt mehelik joon. 1900ndate aastate alguses oli S-
figuur populaarsuse
tipul . 1908
tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning
tasapisi saadeti figuuri
moonutav
korsett lõpuks viimsele teekonnale. Uue siluetiga kaasnesid
ka uued mustrid ja värvid ning moemaailma jaoks oli toimunud lõplik
pööre.
Keegi proua
Gordon , peegeldades üldist arvamust
esteetide liikumise kohta, oli
1895 .aastal kuulutanud oma raamatus
daami rõivastest, et kleit oli nende jaoks “
kott , mis nööriga
umber piha seotud, millel nöör ja kaks väiksemat kotti
varrukateks. Nende kübarad on modelleeritud kapsalehtede järgi”.
Nüüd olid “esteedid” kõigi jaoks moetipp. Kui naised loobusid
dekolteeosa kavate väikeste rinnarättide kandmisest, võitsid
populaarsuse ka V-ja
glad -kaelus. 1900.aasta Pariisi
maailmanäitusel esitleti uudseid rõivaid – pärastlõunakleite ja
kasukaid. Glamuur tähendas sel kümnendil kindlalt karusnahka ja
selle vastu ei saanud miski – ka moodne naine mitte.
Juuksemood muutus sel kümnendil vähe. Peamiseks
trendiks olid endisest vähem säbrulised, kuid lopsakamad soengud.
Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega
hiiglasuur. Lopsakad lained ja üleskuhjatud
elegants erinesid vaid
selle poolest kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui
suur oli polsterdus, mille umber juuksed koguti, et peanupu otsa
stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada. Tukad olid
lisand , mille
lõikamist paljud kaalusid, kuid oma põhikujult jäi soeng siiski
rangelt endiseks. Juuste harjamine oli juuksehoolduses nüüdsest
tähtis rituaal ja säravaid ning läikivaid kiharaid
pesti sagedamini kui ühelgi varasemal ajastul. Populaarsust kogusid
esimesed püsilokid, mille tegemine võttis aega 12 tundi.
Iluäri tegeles tol ajal endiselt
vedelate pleegitajatega ja kreemidega. Näotoonimine oli leidnud rohkem
poolehoidu ja osavad värvimisnipid kuulusid naise iluarsenali ning
äratasid teiste seas imetlust. 1909.aastal viis uudse idée ellu
Selfridges, olles esimene kauplus, kus pandi kosmeetikatooted välja,
nii, et ostja võis neid proovida ja värvidega katsetada. Kaubamajad
muutusid tähtsaks ainult mitte pakutava kauba pärast, vaid olid
kohad, kus moodsad naised end kohe kindlasti näitamas käisid. See
oli lõputu edvistamise ja uhkeldamise aastakümme.
Vastsetes tütarlastele mõeldud haridusasutustes
hoogustus naiste spordialadega tegelemine. Spordist oli saanud
üldtunnustatud viis vastassooga kohtumiseks. Suusatamine,
golf ,
tennis ja isegi muusika saatel rulluisutamine olid kõik väga
populaarsed meelelahutamise viisid.
Populaarne olemisel oli meeletu
mõju ning tänu sellele hakkasid moehuvilised naisterahvad nende
spordialadega väga innukalt tegelema.
Ladies Realm ja
Windsor olid
tolle aja juhtivad naisteajakirjad – nende arvamuste üle
ilust ,
elust ja moraalist arutledes kulutati tunde.
Kõik need moodsad naised pidid ju oma eeskuju
kusagilt ometi võtma? Jah, selleks oli Gibsoni tüdruk. Ajakirjal
Collier oli Charles Dana Gibsoni loodud koomiksitegelane, kes trumpas
üle kõik. 1890.-
1910 . Aastani kasutas Gibson teda emantsipeerunud
naisekuju seltskondlike tavade väljanaermiseks. Gibsoni tüdruk oli
toimekas ja sportlik ning innukas autosõitja, kes oma ilu ja
sportlikkuse ning löögivalmidusega lummas iga meest. Olles
kaasaegse graatsia ülim kehastus, tõi ta Ameerikas moodi seelikud
ja tikanditega pluusid. Ta võitis südameid oma reipusega ja
energiaga ning vastupandamatu tagasihoidlikkusega ükskõik, millises
seltskondlikus olukorras. Ta oli nii populaarne. Tema tervisest
pakatav sportlik välimus ja idealiseeritud ilu muutus Ameerikas
üleriigiliseks hulluseks, mille koostisosaks olid kõik need moodsad
20.saj alguse naisterahvad, kellest käesolev arutlus ülevaate
andis. 20.sajandi alguses ei olnud
sugugi kerge olla moodne naine
arvan mina.
Kõik kommentaarid