Mida tähendas olla moodne naine 20.saj algul? (2)

Mida tähendas olla moodne naine 20.saj. algul? 

Kui kuninganna Victoria 1901. aastal suri, oldi küps muutusteks, ja on tähendusrikas, et modernismi sünd langes just sellele ajale. Ajaloo ja rõivamoe seisukohalt on 1900ndad siiski veel osa belle époque´ ist. 20.sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18.sajandi stiiliga. See oli kunsti kõrgaeg. Kogu ajajärk kihas ideedest ja vaidlustest.
Freud ja Jung lõid laineid oma uurimustega psühhoanalüüsist ja seksuaaliha allasurumisest, seades ühiskonna harjumuspärased hoiakud pöördumatult kahtluse alla. Vanameelsed olid jahmunud mõttest, et naisedki on seksuaalsed olevused. Naiste öötöö keelati ära rahvusvahelises ulatuses. Piirang tõi kaasa väljendi “öödaamid”, vihjates sellele, et ainsad naisterahvad, kes pärast pimeduse saabumist elatist teenisid, olid kõige vanema elukutse esindajad. Naised tegid üha kõvemat häält ning selle liikumisega ühinesid paljud. Moodsad naised seisid enda eest, kuigi nende nõudmisi võeti kuulda alles järgmisel kümnendil ja sedagi sageli vaid häda sunnil.
Tolle ajastu moed olid ülinaiselikud, erinedes eelneva kümnendi omadest vaid vabama joone ja graatsilisuse poolest ning rõivastiil oli uhke ja külluslik. Kogu glamuur oma uute vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega “läks” sõna otseses mõttes pähe. Siluett oli lopsakam, ideaaliks oli küps naine. Kostüümid, mida imetleti, võitsid üha enam populaarsust. Kostüümjakk oli sel kümnendil märgatavalt pikem kui 1890ndail ning seelik sirgem, uueks suunaks oli selgelt mehelik joon. 1900ndate aastate alguses oli S- figuur populaarsuse tipul . 1908 tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett lõpuks viimsele teekonnale. Uue siluetiga kaasnesid ka uued mustrid ja värvid ning moemaailma jaoks oli toimunud lõplik pööre.
Keegi proua Gordon , peegeldades üldist arvamust esteetide liikumise kohta, oli 1895 .aastal kuulutanud oma raamatus daami rõivastest, et kleit oli nende jaoks “ kott , mis nööriga umber piha seotud, millel nöör ja kaks väiksemat kotti varrukateks. Nende kübarad on modelleeritud kapsalehtede järgi”. Nüüd olid “esteedid” kõigi jaoks moetipp. Kui naised loobusid dekolteeosa kavate väikeste rinnarättide kandmisest, võitsid populaarsuse ka V-ja glad -kaelus. 1900.aasta Pariisi maailmanäitusel esitleti uudseid rõivaid – pärastlõunakleite ja kasukaid. Glamuur tähendas sel kümnendil kindlalt karusnahka ja selle vastu ei saanud miski – ka moodne naine mitte.
Juuksemood muutus sel kümnendil vähe. Peamiseks trendiks olid endisest vähem säbrulised, kuid lopsakamad soengud. Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille umber juuksed koguti, et peanupu otsa stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada. Tukad olid lisand , mille lõikamist paljud kaalusid, kuid oma põhikujult jäi soeng siiski rangelt endiseks. Juuste harjamine oli juuksehoolduses nüüdsest tähtis rituaal ja säravaid ning läikivaid kiharaid pesti sagedamini kui ühelgi varasemal ajastul. Populaarsust kogusid esimesed püsilokid, mille tegemine võttis aega 12 tundi.
Iluäri tegeles tol ajal endiselt vedelate pleegitajatega ja kreemidega. Näotoonimine oli leidnud rohkem poolehoidu ja osavad värvimisnipid kuulusid naise iluarsenali ning äratasid teiste seas imetlust. 1909.aastal viis uudse idée ellu Selfridges, olles esimene kauplus, kus pandi kosmeetikatooted välja, nii, et ostja võis neid proovida ja värvidega katsetada. Kaubamajad muutusid tähtsaks ainult mitte pakutava kauba pärast, vaid olid kohad, kus moodsad naised end kohe kindlasti näitamas käisid. See oli lõputu edvistamise ja uhkeldamise aastakümme.
Vastsetes tütarlastele mõeldud haridusasutustes hoogustus naiste spordialadega tegelemine. Spordist oli saanud üldtunnustatud viis vastassooga kohtumiseks. Suusatamine, golf , tennis ja isegi muusika saatel rulluisutamine olid kõik väga populaarsed meelelahutamise viisid. Populaarne olemisel oli meeletu mõju ning tänu sellele hakkasid moehuvilised naisterahvad nende spordialadega väga innukalt tegelema. Ladies Realm ja Windsor olid tolle aja juhtivad naisteajakirjad – nende arvamuste üle ilust , elust ja moraalist arutledes kulutati tunde.
Kõik need moodsad naised pidid ju oma eeskuju kusagilt ometi võtma? Jah, selleks oli Gibsoni tüdruk. Ajakirjal Collier oli Charles Dana Gibsoni loodud koomiksitegelane, kes trumpas üle kõik. 1890.- 1910 . Aastani kasutas Gibson teda emantsipeerunud naisekuju seltskondlike tavade väljanaermiseks. Gibsoni tüdruk oli toimekas ja sportlik ning innukas autosõitja, kes oma ilu ja sportlikkuse ning löögivalmidusega lummas iga meest. Olles kaasaegse graatsia ülim kehastus, tõi ta Ameerikas moodi seelikud ja tikanditega pluusid. Ta võitis südameid oma reipusega ja energiaga ning vastupandamatu tagasihoidlikkusega ükskõik, millises seltskondlikus olukorras. Ta oli nii populaarne. Tema tervisest pakatav sportlik välimus ja idealiseeritud ilu muutus Ameerikas üleriigiliseks hulluseks, mille koostisosaks olid kõik need moodsad 20.saj alguse naisterahvad, kellest käesolev arutlus ülevaate andis. 20.sajandi alguses ei olnud sugugi kerge olla moodne naine arvan mina.