Mida tähendas olla moodne naine 20. sajandi algul? (1)

Mida tähendas olla moodne naine 20. sajandi algul?
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõjas olevad mehed olid sunnitud jätma endast maha perekonnad, mida hakkasid nüüd üleval pidama naised. Peale kodust väljas pool ümbritseva, tuli nüüd naistel hakata avastama ka seda, mis asus neis endeis. Tuli ülesse leida jõud ning panna see kasvama.
Esimese maailmasõja ajal hakkasid naised tegema varem meestele kuulunuid töid. Tegemist on I maailmasõja ühest vähestest positiivsetest külgedest- naine sai töötada ametitel, mis varem välistatud oli. Moodne naine tegi tööd uhkusega, teenides nii oma riiki, ega lasknud heidutada end faktist, et palk oli poole madalam kui meestel varemalt. Nii olid naised tööl elektrijaamades, farmides, tehastes jne. Väga paljudest naistest said olude sunnil medõed. Fakt, et naine oli võimeline end iseseisvalt ära majandada oli tähtsaks läbimurdeks naise üleüldsies mõttemaailmas ja eneseteadvustamises.
Antud ajastu omamoodi ideaal naisest on tänapäevani säilinud rohketel postritel ja filmidel , mis olid valmistatud sõduritele. Selle eesmärk oli motiveerida sõdureid sõjaväkke astuma ja oma riiki, naisi ja lapsi teenima. Pildil ei olnud kaugeltki mitte köögikatad pliidi äres, vaid enesekindlad, väga seksuaalsed ning iseseisvad „aplad miisud“. Olgugi, et selline imidž oli loodud algselt meeste poolt, hakkasid ajapikku naised, emad, abikaasad seda järgima vahetades õrna ja romantilise oleku enesekindlama ja jõulisema vastu.
Esimene maailmasõda mõjutas väga tugevalt naiste riietusmoodi, seda eelkõige praktilistel kaalutlustel. Nimelt töötavatel naistel muutusid lehvivad pikad seelikud ning kleidid segavaks ning üleliigseks. Samuti oli sõja ajal nappus kõigest, ka riidematerjalist. Viimane oligi üks peamisi põhjuseid, miks seelikud muutusid tunduvalt kitsamaks ja märgatavalt lühemaks, paljastades üha rohkem varem varjus olnud naist. Moodne naine ei olnud enam priiskav, vaid targalt praktiline, ka riietuses.
Mis on üks tänapäeval üks loomulikumaid asju, mis 20. sajandi alguses eristas moodsa naise eelnevatest suguõdedest? Rinnahoidja , mis leiutati üsna ligilähedaselt tänapäevasele kujule aastal 1907. Nii nagu ülejäänud riietus, oli ka rinnahoidja laialdase kasutuselevõtu peamiseks ajendiks materjali kokkuhoid varasema korseti asemel. Erinevalt 19. ja varasematest sajanditest, ei ehtinud naised enam end endistviisi ehetega. Samuti kadusid riietusest erksad värvid, mis asendusid stiilsemate ja oludekohasemate tuhmide, murtudtoonidega. Naised loobusid enamusest dekoratiivkosmeetikast kuni 1920. aastani.
Juuksemood väljendas samuti muutusi naises . Naised lõikasid juuksed ära. Lühikeste juustega naine oli iseseisvuse ning intelligentsi tunnuseks 20. sajandi alguses. Pealegi säästis lühike juus pesuvahendeid ja aega, mida nüüdsest töökal ja asjalikul naisel loomulikult nappis. 1908 leiutati moodsad juuksekoolutajad, mida naised laialdaselt kasutama hakkasid, ja mis 20. sajandi alguse naiste soengumoe määras. Tähtsaks nurgakiviks juuste revolutsioonis oli ka Henna juuksevärv, mida trendikamad naised agaralt kasutama hakkasid.
Tähtis on see, et naised hakkasid osalema vabatahtlikes töödes, koosolekutes ja aruteludes. Tuleviku määravad sõjauudised ajendasid naisi haarama ajalehti, lugema. Üheskoos töötavate ja tihti võrdselt puuduste all kannatavate naiste vahel kadusid ära suuresti klassipiirid. Tähtsaim muutus 20. sajandi alguse naise puhul oli see, et naisel oli hääl, nii otseses kui ka kaudses mõttes. Aastal 1918 said alates 30. aastased naised Britannias hääletada. Mõne aja pärast said ka naised Saksamaal õiguse hääletada. Ja nii ajapikku enamus riikides üle Euroopa.
Pärast sõjalõppu ei soovinud naised naasta tagasi kunagise elu juurde kodukanana, vaid soovisid säilitada oma vabaduse. Naised olid nüüd suure sammu võrra lähemale „mehe staatusele “ oma lühikeste juuste ja üleüldse posilikuma välimuse ja tugeva sisemusega. Feminism rajas oma juured Esimese maailmasõja ajal väga sügavale maapinda ning teadvustas naisele, et „tänapäevane“ naine ei vaja meest, et endaga hakkama saada, vaid tuleb omal käel toime. Seda mitte läbi naiseks olemise, vaid mõtleva naisena.