Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul? 20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1918, ehk aastad enne ja pärast Esimest maailmasõda. Sel ajal oli maailm muutumas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa tööb. Erinevates maailmanurkades hakkasid inimesed ja valitsused oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Alates Esimese maailmasõja algusest 28.juunist 1914 olid sõjas osalevad mehed sunnitud jätma maha perekonnad, mida hakkasid üleval pidama naised. Naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad, pidid hakkama avastama seda, mis asus neis endis. Üldiseks moesõnaks oli progress, mida ootasid eelkõige naised, sest neil tuli üles leida jõud ja panna see kasvama. Mida tähendas olla tol ajal moodne naine? Naiste osalemist täieväärtusliku liikmena avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis
Naised kandsid korsette, mis muutsid nende kehad liivakellade taoliseks. Moekas oli väike piht, suur rind ning varrukad, mis nägid välja nagu herilasepesad. Liivakellakuju muutus pärast 1897. aastat rohkem S-kujuliseks, mis oli moes 1897.-1908. aastani (Lisa 1). See muutus tuli pikematest korsettidest, mis toetasid selgroogu ja alakõhtu. Selle aja kleit oli suuresti mõjutatud Naisõiguslike liikumiste poolt, kus naised tahtsid olla meestega võrdsemad ning olla lubatud valimistel osaleda. Kujundati üha mugavamaid ja kergemaid kleite. Kergus tulenes ka materjalidest, mis muutusid rohkem naturaalseteks. Pärast 1908. aastat muutus naistekleit rohkem vertikaalseks kui S-kujuliseks. Korsett hakkas asenduma rinnahoidja või muude alusriietega. (Maginnis) Materjalidena kasutati looduslikke materjale, nagu näiteks lina, puuvill, vill ja siid. Samas tuli nende kõrvale ka kunstsiid, mis leiutati 1910. aastal. Raskemaid materjale kasutati päevaste
Lühikesi juukseid ei võtnud omaks mitte ainult need , kes töötasid. 1920-1929 Rõivamood: Seda on nimetatud fläpperite ehk vabameelsete naiste, aga ka dzässi ajastuks. Inimesed oli vabad ja iseseisvad ning armastasid kanda mugavaid riideid. Korsetist loobuti lõplikult ning moodi tuli hoopis vabalt langev särkkleit, mis esmakordselt paljastas jalad. Naised hakkasid ennast tugevalt ja kohe silmatorkavalt meikima ning lemmiksoenguks oli poisipea, mida sageli veel igapidi värviti ja lokitati. Unistustefiguur oli 30.-ndatel sarnane praegusega, s.t. pikk ja peenike. Moeiidolid: Josephine Baker, Louise Brooks. Soengumood: Kõige kantum soeng 1920 aastatel oli poisipea. Pärast aastakümneid lokitange, käharadmist, juuksenõelu ja kogu seda juuste piinamist hakkasid naised aduma juuste lõikamise mõttekust. Sajandid olid juuksed olnud naise uhukusekroon ja loobumine naiselikkuse kõige pühamast sümbolist oli midagi , mida ei kiputud
aastal ehitati esimene reaktiivlennuk. Arengut oli näha ka meditsiinis. 1928. aastal leiutas Soti teadlane Alexander Fleming penitsilliini, mis päästis hiljem Teises maailmasõjas vigastada saanud miljonid inimesed, kuid oli ka muidugi neid, keda ei olnud võimalik enam aidata.. Esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume. Neis riikides, kus oli diktaatorlik võim sõudsid riigijuhid teadlastelt uute relvade loomist, et olla välispoliitikas tugev ja kardetav. (Alexander Fleming 1881-1955 oma laboris, kus ta avastas juhuslikult penitsilliini, mis on ka tänapäeval meditsiinis kasutusel) Teaduse areng aitas tugevasti kaasa ka tehnika arengule. Suuri edusamme tehti elektrotehnika, side ja transpordi vallas. Elektrit hakati väga laialdaselt tarbima ja tootma. Elekter muutus inimeste igapäevaelus ja ka tööstuses tähtsaks. Arenenud maades tekkis
...................................................... 16 Kasutatud kirjand.................................................................................................................. 18 Lisad..................................................................................................................................... 19 2 Sissejuhatus 19. sajandi naisterõivastus oli väga muutuv. Vahetusid aastad, valitsejad, vahetus ka rõiva mood. Laiad kleidid läksid kitsamaks, pikemad lühemaks. Kellele karusnahk, kellele siid. 3 Rõivatööstus Tehnika kiire võidukäik tõi seni nõelaäriks nimetatud õmblustöödesse täiesti uue tegevusalana massõmblemise. 1846. aastal leiutas ja patenteeris Isaac Singer õmblusmasina, mis sai
1 Sissejuhatus Käesolevas töös heidan pilgu ajalukku ja uurin peakatete tähtsust ja tähendust läbi ajaloo alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani. Peakatete roll on olnud läbi aja sama tähtis kui kogu muu riietus ning sinna juurde kuuluv. Väike pilk ajalukku viitab mütsile, kui staatuse ja klassisümbolile. Müts on peakate, millel võib olla nii kaitsefunktsioon, tseremoniaalne kui usuline tähendus, see võib kanda ohutuse eesmärki kui olla moe aksessuaar. Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise.
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ......
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ......
Kõik kommentaarid