Salvador Dali (0)

Sissejuhatus

Salvador Dali oli Hispaania maalikunstnik ja üks tähtsamaid 20. sajandi sürrealiste. Tema elu ja looming on tugevas seoses, sest paljud sündmused tema elust leiavad kajastust tema teostes. Mitmeid maale saab tõlgendada vaid tema elulooliste andmete põhjal. Dali on maalinud kokku üle 1500 maali, peale selle on ta tegelenud filminduse ja teatriga, loonud skulptuure, katsetanud kirjaniku elukutset, proovinud kätt arhitektuuris, jagas maailmaga oma moemeelt (disainides ehteid , likööriklaasidega smoking) ja palju muud. Salvador Dali on kunstniku tiitli kogu oma hiilguses ära teeninud.

Dali lapsepõlv

Dali sündis Prantuse piiri lähedal olevas Figuersi linnas. Tema isa oli advokaat ja notar ning mõjukas ühiskonnaliige ja ema Felipa Domenech Dali pärines Barcelona lugupeetud kodanlikust perekonnast. Dali sündis üheksa kuud peale oma venna surma. Kuna vendadel oli sama nimi, tundis ta tihti, et oli oma venna asendaja. See oli ka põhjuseks, miks ta vanemad teda niivõrd hellitasid. Noor Dali käitus kodus türannina ja kamandas kogu maja. Kui ta oma tahtmist ei saanud, oli ta võimeline muljetavaldavateks raevupurseteks.
Dalil oli vanemate ja kodus valitseva õhkkonnaga väga vedanud . Ta vanemad olid väga kultuursed ja pooldasid kunstiõpinguid. Ta alustas kunstiõpingutega juba kümne aastaselt. Tõuget kunstiga jätkamiseks sa ta tolleaegselt kuulsalt inpressionistilt Ramón Pichotilt, kes oli Dali isa sõber. 1918. aastal pandi Dali tööd esimest korda avalikult välja. Ta oli siis kõigest 14aastane. 15aastasena asutas Dali koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust nagu Goya, El Greco , Michelangelo. Samuti tundis ta huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti , Voltaire’i, Nietzsche teoseid.

Dali ülikooliaastad

Olles gümnaasiumi lõpetanud, alustas ta õpinguid 1922. aastal Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. Juba 1923. aastal visati Dali määratud ajaks koolist välja, sest teda peeti ühe professori ametissenimetamise vastu korraldatud meeleavaludse õhutajaks. Peale selle pidi ta 35 päeva vangis veetma. 1925. aastal toimus Dali esimene personaalnäitus, millel olid väga head arvustused . Aasta hiljem visati Dali lõplikult ülikoolist välja, sest ta keeldus eksamitel osa võtmast. Tema arvates ei olnud õppejõud piisavalt kvalifitseeritud, et teda hinnata. Samal aastal läks ta Pariisi ja külastas seal ka Picassot. Madridis veedetud aeg mõjutas tema elu meeletult. Ta tutvus seal Luis Bunueli ja Federico Garcia Lorcaga ja puutus sürrealismiga esmakordselt kokku. Peale selle elas Dali kõrgklassi tudengite ühiselamus, mis oli väga moodne. Seal oli hea raamatukogu ja tudengitel oli võimalik tutvuda kujutava kunsti rahvusvaheliste suundadega. Seal pidasid ka maailmakuulsad teadlased, heliloojad ja kirjanikud loenguid ja tutvustasid oma teoseid. 1926.

Dali ja Garcia Lorca sõprus

Dali ja Garcia Lorca olid väga lähedased sõbrad. Nende vestlused kestsid hommikuteni, samuti tegid nad tihti ka koostööd. Lorca „Ood Salvador Dalile“ näitab nende sõpruse tugevust. Dali mõistis, et nende suhe tähendab poeedile enamat kui sõprus. 1926.aastal valmib Dali üks kuulsamaid noorpõlve töid – natüürmort „ Korv leivaga“, mille ta maalis oma sõbrale Garcia Lorcale. Nende sõprus lõppes 1928.aastal, sest kunstnik pidas teda tagurlikuks. Lorca kasutas oma loomingus folkloori elemente ja see Dalile ei meeldinud. Samuti hakkasid Lorca romantilised tunded meest häirima. Poeet hukkus 1936.aastal ja see oli suur hoop Dalile, sest ta oli veidi enne seda sõbraga uuesti ühendust võtnud.

Dali ja Gala

1929.aastal tutvub Dali poeedi Paul Eluard-iga. Poeet külastas kunstnikku Cadaquésis oma abikaasa Gala ja nende tütre Cécilega. Dalil tekkis Gala vastu momentaalselt ääretu huvi, mis peagi muutus täielikuks kinnisideeks. See tegi tema sõpru väga murelikuks ning nad palusid naisel Dali eest hoolitseda. Kunstnik janunes naise tähelepanu järgi üha enam ning mõtles aina uusi viise, kuidas seda saada: ta raseeris oma kaenlaalused ja värvis need siniseks, määris end kitse väljaheite ja kalaliimiga kokku, kaunistas oma kõrva punase pelagooniõiega. Galat märgates tabas teda iga kord hullumeelne naeruhoog. Naine rahustas teda, hoides kinni tema käest ja lubades teda mitte kunagi jätta. Peagi selgus et Dali ja Gala olid lahutamatud. Kui Eluard palus naisel temaga tagasi Pariisi pöörduda, ta keeldus ja otsustas kunstniku juurde jääda. Tänu oma esimesele abikaasale oli Gala tuttav paljude sürrealistide ja teiste kunstnikega. Gala ja Dali abiellusid 1934. Aastal. Kunstnik kirjutas tihti kui väga ta oma naist armastas ja hindas .

Dali pettekujutlused

Dali tähtsaim and sürrealismile oli paranoiakriitiline meetod ehk reaalsuse väärtõlgendamine. Kunstnik üritas muuta reaalsuse tajumist hallutsinatsiooniprotsessi kaudu, milleks ta sai innustust Sigmund Freudi unenägude tõlgendamist käsitlevast uurimusest. Dali avardas sürrealistide poolt loodud vaba assotsiatsiooni tehnikat , kujutades teadlikult oma unenägudes nähtud pilte. Selline protseduur ei tähendanud mitte alateadlike pilte tsensuuri vaid nende väljendamist konkreetsete maalidema, misläbi sündisid nii öelda käsitsi tehtud fotod nagu kunstnik ise ütles.

Dali ja peitepildid

Dali paraniakriitiline meetod seisnes eelkõige selles, et olevasolevatel piltidel ja esemetel avastati hallutsinatsiooni abil uusi motiive ja toodi need kunstiliste vahenditega nähtavale. Tema meetod ei olnud siiski päris uus, sest mõned kunstnikud olid juba enne teda saanud inspiratsiooni teatud ebakorrapärastest vormidest nagu näiteks pilved, plekid , kivid ja üritanud neis leida üht või isegi mitut uut motiivi. Dali kuulsaimaks peitepildiks on „Lõputu mõistatus“ 1938.aastast. Sellel pildil on kujutatud Cap Creusi maastik mõjub alguses kummaliselt, aga hiljem selgub , et pilti saab tõlgendada kuuel erineval moel

Dali rahvusvaheline edu

1936. aasta mais toimus Londonis rahvusvaheline sürrealisminäitus, kus olid ka mõned Dali tööd. Samal aastal osales kunstnik näitusel „ Fantastiline kunst , dada ja sürrealism“ New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis, mis tõi talle Ameerika Ühendriikides laialdase edu. Näitusel osalemise tähtsust näitab kindlasti ka see, et kunstikust tehtud portreefoto pannakse ajakirja Time Magazine kaanele. Seal kirjutatakse , et ilma Dalita poleks USA-s sürrealism kunagi nii suurt edu saavutanud. Tänu soojale vastuvõtule Ühendriikides ja lepingu sõlmimisele Edward Jamesiga, kindlustas ta endale korrapärase sissetuleku. Majanduslik kindlustunne põhjustas ka uue loomepuhangu, sest nüüd sai ta maalida, seda mida ta ise soovis ja ei pidanud nii palju arvestama sellega, mida kunstikaupmehed soovisid .

Dali ja filmikunst

Dali esimeseks filmiks on „Andaluusia koer“. Selle filmi algusstseen, kus pilveriba liigub öötaevas kuu ette, ekraan tumeneb ja nähtavale ilmub noore naise silm, mis habemenoaga läbi lõigatakse, on kindlasti üks legendaarsemaid ja kuulsamaid stseene filmiajaloos . 1929.aasta juunis toimunud mitteavalikul seansil viibisid arhitekt Le Corbuiser, Pablo Picasso ja André Breton.
1945.aastal võttis Dali vastu Alfred Hitchocki tellimuse filmile „Nõiutud“ loomiseks. Dali ülesandeks oli illustreerida patsiendi unenägusid, mis pidid sisaldama viiteid nii tema identiteedile kui ka võimalikule mõrvale. Hitchock soovis, et Dali looks heledad ja teravate kontuuridega unenäo situatsioonid, mitte ähmased ja piiritlemata nagu tol ajal kombeks oli.

Dali hilisem elu

1970.aastatel ei maalinud Dali enam kuigi palju ja oli väga hõivatud oma kodullinna rajatava muuseumi hoone ja selle sisustamise projektiga. Esinemised meedias ja suured näitused tähtsates muuseumites tagasid talle ülemaailmse kuulsuse. Sel ajal maalis ta kolmemõõtmelisi tahvelmaale, mis põhinesid prismade või peeglite süsteemidel ning kunstilisi hologramme. 1982. Aastal suri Gala. Kuigi nad olid ühksteisest viimastel aastatel võõrandunud, oli naise surm Dalile sügavalt šokeerivalt ja tõmbus avalikkuse eest üha enam tagasi. Enam ta ei maalinud ja oli surematuks saamise idee oli ta vallutanud. Ta sureb 23. Jaanuaril 1989. Aastal oma muuseumi Galatea tornis tulekahju tagajärjel.
Kasutatud kirjandus:
Frank Weyers „Salvador Dali: elu ja looming“
Annus Raud „21 maailmakuulsat kunstnikku“
Salvador Dali „Geeniuse päevik“