Dadaismi tekkelugu ei ole päris selge, on mitu versiooni: 1. Rühmituse juht figuure vastas kogu aeg ,,da-da". 2. Juhuslik sõna juhuslikust raamatust. 3. Dada tähendab prantsuse keeles kiikhobust. Eeskuju võeti eeskuju eelnevatest kunstivooludes aga dadaismil puudub programm. Dadaistide arvates oli kõige suurem kunstnik juhus. Vaatajad püüdsid ehmatada oma mõtetust väljendavate töödega. Tihit kasutasid kolaazi. Marcell Duchamp Sündis Prantsusmaal. Esimesed tööd impersionistlikud, hiljem viljeles kubofuturism. Selgelt liigendatud piltidel püüdis anda edasi liikumist. 1915 jõudis Dadaism. Tõi kunsti töödusliku tarbeesemed. Püüdis maailma näha uudsest vaatenurgast ja uskus, et kunstiteos sünnib vaataja oskuses näha tavalisest ümbrusest ja keskkonnast välja kistud esemeid uues ümbruses kui kunsti. ,,Jalgratta rattas" Marc Chagall (intranet) Marc Chagall sündis 7.juulil 1887.a. Vitebskis
väljendust, on 20. sajandi algul sündinud vool. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (1905-- 1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke(sild), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter(sinine ratsanik) ümber koondunud kunstnikud. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
ühenduse kummalisust. Maal oli Salongis üleval ,,Sardanapaluse surmaga" samal ajal ning selle sihiks tundub olevat vastandumine neoklassitsismi printsiipidele sotiruuduline pleed on asetatud erinevate esemete sekka, milles on näha Delacroix anglofiiliat.[6] Eugene Delacroix "Vabadus, mis rahvast juhib" (1830) Eugene Delacroix "Sardanapaluse surm" (1827) Romantism on kunsti (arhidektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789.aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18.
kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt
Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. 3) Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 4) Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst? Tahtlikult mitmetähenduslikud, salapärased, irreatsionaalsed - kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. 5) Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte) · Pierre Puvis de Chavannes - Pierre Puvis de Chavannes oli prantsuse maalikunstnik, kes sai presidendiks ja kaas- asutajaks Société Nationale des Beaux-Arts ja kelle töö mõjutas paljusid teisi kunstnike. · Gustave Moreau Gustave Moreau oli prantsuse sümbolismi maalikunstnik, kelle põhieesmärgiks oli piibli
Kunsti kontrolltöö (29.10.2013) Sürrealism, dadaism, kubism, futurism, art-deco Sürrealism Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton. Kunstis üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist. Sürrealism on fantaasiakunst, kus olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii unenägusid meenutavaid kujutluspilte. Eelkäijateks olid prantsuse luuletaja Arthur Rimbaud ( tema poeemid on nagu unenäod),
20 saj alguse kunst 1. Impressionistlikule maalikunstile iseloomulikud jooned (3): 1) püüdis jäädvustada hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid, 2) fotolik kompositsioon, poolikud kehad, 3) pintslitõmbed lühikesed, komakujulised, kontuure välistavad 2. Miks pöörasid impressionistid suurt tähelepanu valgusele ja õhule? Nad maalisid olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kaudu, tahtsid jäädvustada valgusefekte. 3. Mis uuenduse tõid impressionistid maalide kompositsiooni?
SALVADOR DALI · 11.05.1904-23.01.1989 Hisp maalikunstnik, 20.saj tähtsamatest sürrealistidest · range kasvatus, naine Felipa Domenech Ferres vastand · ema innustas teda, vanem vend suri enne ta sündi, õde Ana Maria kirjutas tast raamatu 1949 · 1916 moodne kunst kui Ramon Pichot´ga suvepuhkust veetis, 1917 söejoonistuste näitus kodus, 1919 Figurese teatris avalik näitus · 1921 ema suri rinnavähki MADRID JA PARIIS (1922) · kaunite kunstide kool Academia de San Fernando (tähelepanu ekstsentrik dändi; pikad juuksed, põskhabe, mantlid, sukad, põlvpüksid = 19saj inglise esteedid). Sõbrunes Pepin Bello, Luis Buñueli, Federico Garcia Lorcaga. · tähelepanu äratas kubismiga, teadmised pärit ajalehtedest
Kunsti ajaloo kontrolltöö Villu Abstraktsionism 1910.aastal jõudsid paljud kunstnikud ise abstraktsionismini. Abstraktsionismi on väga palju erinevaid liike. Abstraktsionistidele oli reaalsus teisejäguline. Oluliseks muutub kunstniku tunnetus ja emotsonaalsus. Värvid plätserdati lõuendile. 1910.aastal loodi Saksamaal rühmitus Sinine Ratsanik, mille peameheks oli Vassili Kandinsky. Vassili Kandinsky (1866-1944) Jõudis kõikidest kunstnikest esimesena puhta abstraktsionismini. Leidis, et motiiv ja süzee on teoses häirivad tegurid ja kõige olulisem on üldsus. 1910.aastal maalis esimese abstraktse akvarelli (seda peetakse abstraktsionismi sünniks). Sellel olid kujutatud hoogsad värvilaigu. Põhiliselt maalis väikemõõtmelisi teoseid ja tema lemmikuks tehnikaks oli akvarell. Talle on iseloomulik
Neid ei huvitanud valgus ega varjud, sageli ei kasutanud nad ka perspektiivi. Ise pidasid oma kunsti äärmiselt rahustavaks. Matisse on öelnud, et temale on tähtis väljendus, mis ei teki mitte inimeste nägudel peegelduvast kirest, modelli või esemete asendist, vaid neid ümbritsevad tühjad alad, suhted need kõik on osalised väljenduses. Matisse on maalinud erinevaid tantsijaid, terve rida natüürmordilaadseid vaikelusid, nt ,,Vaas aknal". Fovism oli äärmiselt ekspressiivne kunst. Ekspressionism Seda saab käsitleda kitsamas ja laiemas tähenduses. Laiemas tähenduses on ekspressionistlik eri aegadel tehtud äärmiselt mõjuv kunst. Kitsamas tähenduses konkreetne kunstivool, mis oli erinevate etappidena (I etapp enne I ms, II etapp I ms järgne kunst, hiljem eri vooludel antud nimetusi juurde, nt ekspressiivne abstraktsionism) Ekspressionism I ms eel: tegemist oli peamiselt sakslastega. Dresdeni kunstirühmitus oli ,,Die Brücke",
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
Kubism Algust tähistab 1907.a, kui Picasso maalis ,,Avignoni neiud". Teine tuntud kubist oli G.Braque. Tuntud kubistide rühmitus oli ,,Kuldlõige" (Section Dor). Iseloomustus: · Loobusid kolmemõõtmelisuse reeglist · Võtsid eeskuju nn. primitiivkunstist · Lõid oma kunstiga uue tegelikusse · Jagasid esemes pildil osadeks ja panid uut moodi kokku · Ühte inimest või eset püüti korraga näidata mitmest küljest · Perspektiiv tahtlikult moonutatud · Levinud teemadeks: natüürmort, maastik, linnavaade ja portree Kubismis eristatakse 3 etappi: I
Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: toimus sajandivahetusel Põhjamaades,
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
Kubism ehk kuubikunst Peagi hakkasid need kaks kunstnikku P. Picasso ja G.Braque oma kunsti edasi arendama. Nende põhimõtteks oli see, et kunstnik ei pidanud järgi tegema, vaid looma uue tegelikkuse, mis ei allu mitte elu vaid kunsti seadustele. Nad jagasid looduses esinevad loomad ja esemed osadeks ja panid uutmoodi kokku. Saades nii moonutatud tulemusi, nad püüdsid näidata üht ja sama eset korraga mitmest küljest. Eelistatud olid kahvatud pruunid toonid, millele lisasid rohekat või tuhmi helesinist. Maaliti hooneid , portreid , natüürmorte
Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (juugendliku stiiliga; Kolm
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
Kubism (kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes) nähtava maailma lagundamine algosadeks (teemade ring piiratud: muusika instrumendid, natüürmordid, maastikud jne), objektide kujutamine geomeetrilistena (kuup, silinder), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist), ühte pilti ühendatud objekti erinevad vaated, tagasihoidlikud ja tuhmid värvid (hallid, pruunid, tumerohelised), eeldus eelkäijaks oli Paul Cézanne, järgiti Cezanni
20. SAJANDI KUNST Fovism Sai poolehoiu, sest miut erinevat stiili ja voolu, teise põhimõttega kunst. Kunst peab eluga kaasas kandma kunsti uuendusi ja omapära. Avati Pariisis Sügissalong, mis eksponeeris 20.saj uuendusi. Korraldas näitusi ka impressionistide ja postimpressionistide töödele (tagasivaatena). 1905.a paistavad silma noored kunsnikud, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid puhtad ja selged, kasutasid nad peaaegu segamata värve, kuid need olid lõuendile pandud värvilaikudena. Sellised
Seda kasutas ta oma koolikaaslastega kui sõimusõna, millega pilkasid nad vihatud suurkodanlikku ja konservatiivset ühiskonda. (Weyers, 2006; Federico Carcia, 2000) 3.3. Tutvused Pariisis 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumaldas. Picasso oli juba kunstnik Joan Miró käest Dalí kohta kiidusõnu kuulnud ning oli temast vaimustuses. Järgnevatel aastatel maalis Dalí mitmeid teoseid, kus võib märgata Picasso ja Miró mõjutusi. (Salvador, 2001) 3.4. Kunstilised eksperimendid Kooli ajal huvitus Salvador Dalí peamiselt impressionistmist, kuid Madridis õppimise ajal omandas ta erinevaid kunstistiile nii kiires tempos, et pälvis paljude kaasõpilaste imetluse. Nimelt õnnestus tal oma töödes alati säilitada omapära ja mitte lihtsalt jäljendada. Dadaismis pealus teda kollaazlik kompositsioon. Mõnel futuristlikul maalil püüdis ta lahendada liikumise kujutamise probleemi
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890
See peegeldab Matisse algstaadiumis olevat lummust primitiivse kunsti vastu. Kasutab klassikalist fovismi värvipaletti: intensiivsed soojad värvid vastu külma sinikas-rohelist tausta. Rütmiline tantsivate nudistide järgnevus annab edasi tundeid emotsionaalsest vabadusest ja hedonismist. II faas – ikonograafiline Ajalugu 20. sajandi algul inimesed hakkasid sellega juba harjuma, et on nii palju erinevaid kunstistiile ja voole. Oldi arvamusel, et kui muutub nii palju elus, siis peab ka kunst muutuma, kunst peab olema uudne ja omapärane. Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas". Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende
Ta õppis 1916. aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. Need õpingud olid tähtsad tema kunstnikuks kujunemisel. Aastal 1922 asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal kohtus ta luuletaja Federico García Lorca ja filmilavastaja Luis Buñueliga. 1926. aastal visati ta aga akadeemiast välja, kuna väidetavalt keeldus ta eksamitel osalemast. Samal aastal oli tema esimene reis Pariisi, külaskäik Picasso juurde. 1920ndate lõpus pöördub ta sürrealismi juurde. 1931. aastal valmivad esimesed sürrealistlikud esemed. 1933 on tema esimene näitus New Yorgis ja 1934 esimene reis USA-sse. Dali naine Gala oli mehest 10 aastat vanem ja pärit Venemaalt. 1958 toimub Gala ja Dali kiriklik laulatus. Gala sureb 1982. aastal 1939. aastal põgeneb Dali mobilisatsiooni eest Prantsusmaale Bordeaux'sse. 1940. põgeneb koos Galaga Teise maailmasõja eest USA-sse
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua?
Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1880-1905.aastatel valitses sümbolism. 2) Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust? Just 19.sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnikke pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni.
kujutas kunstlikku ja tühja linnakeskonda Der Blaue Reiter 19111913 Sinine ratsanik Vassili Kandinsky (18661944) maalide põhiideeks oli `sisemine vajadus', mis juhindus metafüüsilistest ja vaimsetest probleemidest. Oma lihtsustatud lüüriliste ekspressiivsete maastike kaudu jõudis ta 1910 abstraktsionismini. Piltide korduvmotiiviks oli ratsanik, kellest sai rühmituse sümbol. Rühmitus koondas mitte stiili vaid ühiste ideede järgi. Esines rühmituse graafikanäitustel alates 1909. 3. KUBISM TAUST: Tekkis 1907 Pariisis, mil Pablo Picasso maalis Avignon'i neiud. ,,pilt ei pea olema ilus" 3D Fassettkubism geomeetrilised vormid ja ühendatakse erinevad vaatepildid hermeetiline kubism igal objektil oma vaatepunkt (kuubikuteks jagatud) sünteetiline kubism abstraktne peaaegu +ajalehe väljalõiked jne TUNNUSJOONED: 1. uute väljendusvahendite otsingul kleepisid Picasso ja Braque teostele ajaleheväljalõikeid, tapeeti,
1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. Sama laadi sündmused toimusid ka ookeani taga New Yorgis. Sinnagi oli sõjatules Euroopast põgenenud äärmuslikult meelestatud kunstnikke, kellest olulisim oli Marcel Duchamp (1887-1968). Juba varem oli laialdast tähelepanu äratanud tema teos "Trepist alla tulev akt". See kasutas ta kubismi ja futurismi võtteid, kuid mõjub ühtlasi paroodiana nendele vooludele. 1917. aastal pani ta näitusele välja skandaalse kuulsuse omandanud teose "Fontään", mis kujutas endast tavalist avaliku käimla pissuaari. Sellest peale esitaski Duchamp sageli oma töödena tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone
20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid
20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid
Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Matisse viljeles fovismi elulõpuni.) ,Andre Derain, Vlaminck KUBISM Foovide mäss realistliku kunsti vastu oli vaid kaks aastat päevakorras olnud, kui ridamisi hakkasid pinnale kerkima uued suunad. Fovismist sootuks erinevana kerkis 1907. aastal esile kubism.Kubistid lähtusid Paul Cezanne'i taotlustest (meeldetuletusena- Cezanne üritas iga esemes leida ideaalset geomeetrilist vormi). Suurt mõju avaldas ka Aafrika neegrite skulptuur, mis just sel ajal Pariisis suurt huvi äratas. Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku - Pablo Picassot (1881 - 1973). 1907. aastal asus Picasso maalima kompositsiooni "Avignoni naised". Selle aluseks olnud grotesksevõitu foto oli Picassole ajendiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
