Kunsti kontrolltöö - sürrealism, kubism, dadaism, futurism, art-deco (0)

Kunsti kontrolltöö (29.10.2013) – Sürrealism, dadaism , kubism , futurism , art- deco
Sürrealism
Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton . Kunstis üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist.
Sürrealism on fantaasiakunst, kus olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii unenägusid meenutavaid kujutluspilte.
Eelkäijateks olid prantsuse luuletaja Arthur Rimbaud ( tema poeemid on nagu unenäod), eeskujuks olid ka Francisco Goya, samuti kunstnikelt-sümbolistidelt ja rühmituselt ’’Dada’’. 1924. a. avaldas kirjanik Andre Breton Pariisis sürrealismi manifesti, tuginedes psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele.
Sürrealistid:
1.) Salvador Dali – kuulsaim sürrealist, vahel sooviks ta nagu vaatajais võigastust tekitada: kord maalib toore liha karva monstrumeid, kord roiskuvaid korjuseid. Tema pintslitöö oli ääretult täpne ja korrektne .
2.) Giorgio de Chirico –(itaallane) tema maalidel on tühjad, kummalistest ärevusest täidetud linnavaated või ruumid; inimeste asemel on tal skulptuurid või mannekeenid.
3.) Rene Magritte – (belglane) tema maalidele on iseloomulik esemete absurdne seostamine .
Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende pildipinda katavad kujundid ja sümbolid.Selle suuna peaesindaja oli katalaan Joan Miró. Enam levinud oli suund, mis samuti kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi ja freudilikke sümboleid, kuid tegi seda eriti realistlikul moel. Need on nn. nihestatud maailmad kus kõik on nii tõeline aga ometi nii ebareaalne . Seda suunda nim. ka veristlikuks(ladina k. veritas -tõde).
Selle liikumise juhtfiguuriks sai René Magritte , sarnases stiilis maalis ka Max Ernst ja sürrealistidest kuulsaimaks saanud Salvador Dali.
Dadaism
Dada kujunes välja Esimese maailmasõja(1914-18) ajal neutraalses Śveitsi linnas Zürihis kuhu oli sõja jalust põgenenud mitmeid kunstnikke ja kirjamehi. Vaimuinimesi vapustas sõda sügavalt ja pani kahtema kodanike seniste tõekspidamiste üleNii võib öelda, et dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides .
’’Dada’’ pärineb prantsuse keelest, mis tähendab lastekeeles mänguhobust. Dadaism võrsus anarhistlikust protestist sõja ning kapitalistliku ühiskonna ja kultuuri vastu. Dadaismi teoreetik oli kirjanik Tristan Tzara, kes eitas vana kunsti ja üritas purustada kõik selle pühaks peetud seadusi. Dadaistid taotlesid kunstniku vabadust ning publiku šokeerimist. Töid kleebiti kokku mitmesugustest enneolematust materjalist ja monteeriti kokku juhuslikult leitud esemetest.
kollaaž – maal/teos, mis on kokku pandud erinvatest materjalidest
assamblaaž – teos, mis on kokku pandud erinevatest esemetest
Dadaistlik maalikunstnik
1.) Francis Picabia – tema maalidel on kujutatud kummalisi inimmasinaid
2.) Marcel Duchamp – tõi kunsti tööstuslikult toodetud esemeid – nagid, kirjutusmasinad , kohviveskid jne.
Dadaistlik skulptor
1.)Hans (Jean) Arp
Kubism
Kubismi loojateks olid hispaanlane Pablo Picasso (sinine periood, roosa periood) ja prantslane Georges Braque . Innustust saadi kubismi loomiseks neegriskulptuuridest ning ka Paul Cezanne’i loomingust. Kubistid võtsid omaks esemete taandamise lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks. Picasso ja Braque jaotasid looduses esinevaid olendeid ja esemeid osadeks ning pandi teistmoodi kokku. Inimene võis olla korraga külgvaates kui ka profiilis . Esimeseks kubistlikuks maaliks oli Picasso lõuend ’’ Avignoni neiud’’. Kubistide maalid olid tavaliselt kahvatutes pruunikates ja hallikates toonides, ainevallas enamasti portreed, hooned, natüürmordid.
Kubismi 2 järku – analüütliline ja sünteetiline kubism. Analüütiline – motiiv lahutati veelgi väiksemateks osadeks, nii et vaid vaevu võis aimata, mis pildil on kujutatud. Meeleolu edasiandmiseks kasutati tumedaid värvitoone. Sünteetiline - Nüüd maaliti pildile suuremad , abstraktsed kujundid ja säravamad värvilaigud.
Siis lisati mingi väike detail, mille järgi sai maalitud eset ära tunda. (nt.kitarri kõlakast)
Omapäraselt arendas kubismi edasi prantslane Fernand Leger , kelle maalidel korduvad aina värvikad silindrid ja väänlevad torud.
Eesti kunstnikud , kes viljelesid kubismi:
1.)Ado Vabbe
2.) Eduard Olo
3.)Märt Laarman
4.)Arnold Akberg
Picasso teosed:
Futurism
1.) Uudsus muutus itaalia noorte jaoks eriliseks kultuse objektiks, sest nad tahtsid katkestada sidemeid minevikuga. Itaalia oli ka väga mahajäänud ning uuenemine aeglane.
2.)Nad nimetasid oma loomingut futurismiks, sest mineviku asemel tahtsid nad keskenduda tulevikule
3.)Futuristid esitasid oma plaane nn. Manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses
4.) Tuntumad futuristid:
- Filippo Tommaso Marinetti
- Umberto Boccioni
- Carlo Carra
- Luigi Russolo
- Giacomo Balla
- Gino Severini
5.)Esimese futuristliku manifesti avaldast Filippo Tommaso Marinetti, kes oli manifesti tähtsaim autor ja peakorraldaja. Esimene manifest avaldati Pariisis, 1909. aastal ajalehes ’’ Le Fiagro’’. Avaldustel oli ülepakutud teatraalne ja tundeküllane stiil. Manifestil kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti, sest vana on kõlbmatu. Futuriste vaimustab tehnika areng.
6.) Teise manifesti ideed: Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest ( nt. aktimaalidest). Dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Tuli kasutada võimalikult tervavaid või kriiskavaid värvikombinatsioone.
7.) Kunstivoolud , millelt futuristid inspiratsiooni said:
- kubism – maailm lammutati geomeetrilisteks kildudeks või tahukesteks
8.) Futurismi seos poliitikga:
I MS sündmused vapustasid futuristide liikuist, uuenemise ja jõu kultus tõukas paljusid futuriste kaasa minema äärmuslike massliikumistega. Liituti Mussolini fašismiga.
9.) Futurismi arhitektuur – võidutseb tehnitsistlik tehiskekskond: rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmekordsed sõiduteed. Antonio Santelia
Futurismi skulptuur – vormide ähmastamine ja väljavenitamine. Uberto Boccioni
Art-Deco
Art-Deco kunstisuund oli eriti populaarne sisekujunduses , arhitektuuris ja tööstusdisainis, aga ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi.
Art-Deco on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Art-Deco on dekoratiivkunst. Empire State Building on art-deco stiilis