süsinikku, vesinikku ja hapniku (esmane energiaallikas)Nad on energiarikkad.(nagu valgud, ainult, et neid saab täielikult lagundada) Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis energiaallikana Taimed valmistavad eluks vajalikke süsivesinikke ise. MONOSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD - Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised (rakudes pole monosahhariide, sest muidu hakkavad veega reageerima. (1g sahh. – 4g vett) Pentoosid (5 c aatomit) Heksoosid (6 C aatomit) Riboos(nukleiinhapete koostises, RNA) C5H10O5 Glükoos Desoksüriboos(nukleiinhapete koostises, DNA) Fruktoos C5H10O4 Glükoos ehk viinamarja suhkur C6H12O6 - Taimedes moodustub fotosünteesi käigus, loomad saavad toiduga. OLIGOSAHHARIIDID – koosnevad 2-3 monosahhariidist. (kui kaks siis disahhariid) Maltoos e
· Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. · Sahhariidide nime tunnuseks on lõppliide -oos Sahhariidid üldvalemiga Cn(H2O)m võib jagada kolmeks: Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on üks suurimaid sahhariidide rühmi. · Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hüdoruksüülrühma. · Neid liigitatakse süsiniku aatomite ja karbonüülrühma asukoha järgi. · Monosahhariide on väga palju. Tähtsamad neist on glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. · Need ained on looduses väga levinud. · Põhiliselt mingisuguste ühendite koostises kuid ka kõikides organismides. Glükoos C6H12O6 · Glükoos on olulisim süsivesik organismis ja rakkude põhiline energiaallikas. · Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. · Glükoosi varutakse glükogeeni kujul
6. Milliseid orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid leidub organismide koostises? Valgud,lepiidid,sahhariidid nukleiinhapped(orgaanilised) &vesi,soolad(anorgaanilised) 7. Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Denaturatsioon-Valkude kõrgemat järku struktuurid hävitatakse. Renaturatsioon-Valkude kõrgemat järku struktuurid taastuvad. 8. On teada üks lõik RNA-st,leidke selle vastas oleva teise DNA ahela nukleotiidiline järjestus A-U & C-G 9. Võrdle monosahhariide ja polüsahhariide Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud- 3-6 süsinikku(glükoos,riboos,fruktoos). Polüsahhariidid on polümeerid,mille monomeerides on monosahhariidide jäägid(tärklis,tselluloos,glükogeen). 10. Võrdle DNA ja RNA molekule(sarnasused/erinevused) Sarnasused:Nukleiinhapped,suure molekulmassiga,koostises pentoos,esinevad ühesugused lämmastikalused(A,C,G) Erinevused:DNA’s on lämmastikaluses tümiin,ag RNA’s uratsiil;DNA ülesanne on päriliku info
Anorgaanilised ühendid: (mineraalid ja soolad) nt: Ca3(PO4)2 ja raud Orgaanilised ühendid: a) valgud e. proteiinid(24 erinevat tähtsat aminohappet) b)süsivsikud e. sahhariidid c)lipiidid d)Nukleiin happed(DNA-s ja RNA-s) Süsivesikud 1. Jaotus Ahelapikkuse alusel a)monosahhariidid nt glükoos ja fruktoos b)oligosahhariidid koosnevad mitmest monosahhariidist nt harilik suhkur e. sahharoos ja laktoos c)polüsahhariidid nendes on sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume ja maitse kibe. Nt: tselluloos, tärklis ja kitiin Rasvad e. lipiidid Need on vees lahustamatud org. Ühendid mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeerideks on rasvhapped, mis võivad olla küllastunud või küllastumatta. Rasvhapped on seotudglütserooliga. Hädavajalikud on küllastumata rasvhapped e. oomega rasvhapped. Selliseid rasvhappeid saab kalast ja kanamunast.
ehitusmaterjalid. Nendeks on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid (monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid) koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Siit ka nimetus süsivesik. Magus ja vees hästi lahustuv oligosahhariid on näiteks suhkur, mida võib kindlasti leida iga inimese majapidamisest. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur on argielus kõige tähtsam suhkur. Üks tähtsamaid monosahhariide on glükoos ehk viinamarjasuhkur. Glükoosi C 6H12O6 leidub viinamarjades ja osades ravimites. Glükoos on väga tähtis toitaine ja see käärib hästi. Glükoos on tselluloosi koosseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Veel on laialdaselt kasutatav polüsahhariid tärklis (C 6H10O5)n ehk rahvapäraselt kartulijahu. See katab suure osa inimese energiavajadusest ja on taimede glükoosivaru. Paljudele meenub tärklisega seoses kissell ja kliister, mõnele isegi tärgeldatud pesu
1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm d) füüsikalised omadused: puhta ainena valge, kristalne, vees lahustub hästi, sulamistemp oleneb isomeerist, magus.
SÜSIVESIKUD Jaotus-ahela pikkuse alusel a)monosahhariidid- ühe tsüklilise ahelaga. 3-6 süsinikku. (nt.glükoos-viinamarja suhkur, fruktoos-puuvilja suhkur) 5 süsinikku- *DNA'S-desoksüriboos *RNA'S-driboos b)oligosahhariidid-koosnevad mitmest monosahhariidist(2-20) (nt.*sahharoos ehk harilik suhkur-tekib,kui glükoos liitub fruktoosiga. *laktoos ehk piimasuhkur) c)polüsahhariidid-nendes on sadu monomeere ehk sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume, maitse kibe. (nt.tselluloos, tärklis mis muutub glükoosiks(külm lagundab pikki ahelaid), kitiin-pika närimisega magus) RASVAD EHK LIPIIDID Rasvad-vees lahustamatud orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeeriks on rasvhapped(rasvhapped on seotud glütserooliga), mis võivad olla küllastunud või küllastumata. Küllastunud rasvhapped-ei ole hästi omastatavad, võivad moodustada rasvkudet
sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) 3) Polüsahhariid kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos) Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ( C6H12O6 ) ja fruktoos ( C6H12O6 ). Lisaks neile on veel riboos ( C5H10O5 ) ja desoksüriboos ( C5H10O4 ) Kõik eespool nimetatud monosahhariidid on looduses väga levinud. Nagu hiljem selgub, esinevad fruktoos, eriti aga glükoos, põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on neid puuviljades, millest ka vanemad
Monosahhariidid. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga erinevused on stereostruktuuris ja seetõttu võivad ka omadused erineda. Molekuli ehituselt võivad nad olla väga erinevad (lineaarsed, polühürdoksüaldehüüdid, tsüklilised jne.). Oligosahhariidid. Oligosahhariidi molekulid koosnevad monosahhariidi jääkidest Polüsahhariidid. Polüsahhariidides on suur arv monosahhariide, mis on ühinenud pikkadeks ahelateks. Suhkrud jaotatakse ka vastavalt vaba aldehüüdrühma esinemisele redutseerivateks ehk taandavateks ja mitteredutseerivateks ehk mittetaandavateks. Paljud süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid põhinevad nende redutseerimisvõimele. Suhkrud oksüdeeruvad seejuures sõltuvalt tingimustest erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas oksüdatsiooni tagajärjel
katseklaas: 1 ml kuumutasin keeval vesivannil glükoosi. Mõlemasse lahust 3-4 minutit. Lahus katseklaasi lisada 3 maltoosiga, tekkis sinine sade ml Barfoed´ reaktiivi. ning teise lahusesse tekkis punakas sade, mis näitab, et lahuses oli monosahhariide. 6) Selivanoffi reaktsioon I katseklaas: 1 ml Lahust soojendatakse 10 fruktoosi lahust, II minutit keeval vesivannil. I katseklaas: 1 ml katseklaasis olev lahus muutus glükoosi lahust. oranzi värvi ja II katseklaasis Mõlemasse olev lahus tumepunaseks. katseklaasi lisatakse Suhkrute kuumutamisel
Lahuste värvus muutus intensiivseks siniseks. Soojendan katseklaasid uuesti. Katseklaasis, kuhu lisasin HCl, tekkis tugev punane sade. Järeldus: Pärast teist kuumutamist tekkis katseklaasis HCl-ga punane Cu2O sade. Seetõttu võib järeldada, et vask taandus vaba aldehüüdrühma toimel. 1.2.5. Barfoed' reaktsioon. Barfoed' reaktiiv vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes. Suhkrute reaktsioon selle reaktiiviga võimaldab eristada monosahhariide oliigosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske monosahhariidid. Töö käik: Võtan kaks katseklaasi, ühte neist valan glükoosi, teise laktoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 3 ml Barfoed' reaktiivi. Lahuse värvus muutus helesiniseks. Segan hoolikalt ja hoian keevas veevannis paar minutit. Katseklaasis, kus oli glükoosi lahus tekkis punane sade. Järeldus: Punane Cu2O sade annab tõestust, et reaktsioon toimub ainult monosahhariididega.
5) Barfoed` I katseklaas: 1 ml Peale Barfoed´ reaktiivi lisamist, reaktsioon maltoosi, II segasin hoolikalt ning kuumutasin katseklaas: 1 ml keeval vesivannil lahust 3-4 minutit. glükoosi. Lahuses maltoosiga, tekkis sinine Mõlemasse sade ning teise lahusesse tekkis katseklaasi lisada punakas sade, mis näitab, et lahuses 3 ml Barfoed´ oli monosahhariide. reaktiivi. 6) Selivanoffi I katseklaas: 1 ml Lahust soojendasin 10 minutit keeval reaktsioon fruktoosi lahust, II vesivannil. I katse-klaasis olev lahus katseklaas: 1 ml muutus oranzi värvi ja II katseklaasis glükoosi lahust. olev lahus tumepunaseks. Suhkrute Mõlemasse kuumutamisel tekib pentoosidest katseklaasi heterotsükliline aldehüüd furfurool,
glükoosiks ja fruktoosiks, mis on taandavad suhkrud, siis reaktsioon õnnestuks. Pildil on sahharoos, millesse on lisatud tilk HCl, vasakul, ja sahharoos, milles ei ole tilka HCl, on paremal. Katse pidi õnnestuma vasakpoolses, HCl tilgaga katseklaasis. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH 3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, nii nagu Fehlingi reaktiivigagi, annab punase vask(I)oksiidi Cu 2O sademe. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust (glükoos, fruktoos vm) ja teise taandava oligosahhariidi (laktoos, maltoos) lahust. Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segatakse hoolikalt ning hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit
glükoosiks ja fruktoosiks, mis on taandavad suhkrud, siis reaktsioon õnnestuks. Pildil on sahharoos, millesse on lisatud tilk HCl, vasakul, ja sahharoos, milles ei ole tilka HCl, on paremal. Katse pidi õnnestuma vasakpoolses, HCl tilgaga katseklaasis. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH 3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, nii nagu Fehlingi reaktiivigagi, annab punase vask(I)oksiidi Cu 2O sademe. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust (glükoos, fruktoos vm) ja teise taandava oligosahhariidi (laktoos, maltoos) lahust. Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segatakse hoolikalt ning hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit
Katseklaasis kus oli HCl tekkis punane sade, sest HCL lisamisega sahharoosi lahusele kiirendas tema hüdrolüüs ja tekkis ekvimolaarne segu glükoosist ja fruktoosist, need on taandavad suhkrud ning nad andsid positiivse reaktsiooni. Vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldoosidega (glükoos ja fruktoos) ja ketoosidega, mille tulemusena vask taandub, andes punase sademe (vask(I)oksiidi), glükoos ja fruktoos aga oksüdeerisid vastavateks happeteks. BARFOED' REAKTSIOON Eristab taandavaid monosahhariide oligosahhariididest Barfoed reaktiiviga, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid, andes punase vask(I)oksiidi sademe. Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi ning teisesse 1 ml maltoosi 1.Mõlemale lisasin 3ml Barfoed' reaktiivi, segasin ja hoidsin kuumal veevannil 3 minutit Kus oli fruktoos punane sade tekkis 2 minuti jooksul , kuna fruktoos on taandav monosahhariid. SELIVANOFF'I REAKTSIOON
Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade. Järeldus: Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, mistõttu andis selles katseklaasis Fehlingi reaktiiv positiivse reaktsiooni taandavate suhkrute suhtes. 1.2.5 Barfoed'i reaktsioon Barfoed'i reaktiiviga (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes) saab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml maltoosi lahust. Lisati 3 ml Barfoed'i reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min. Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punane Cu2O sade. Maltoos kui oligosahhariid vaske neis katsetingimustes ei taandanud.
Fehlingi I ja Fehlingi II lahust. Peale reagentide lisamist muutus lahuste värv siniseks. · Katseklaase soojendatakse veelkord. Tugev punane sade tekkis selles katseklaasis, kuhu lisati HCl. Järeldus: Punane sade tekkis lahusesse, millesse lisati konts. HCl. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkinud vaba aldefüüdrühm reageeris Fehlingi lahuste kompleksiga ning vask sadestus seejärel lahusest välja. 1.2.5 Barfoed´ reaktsioon Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taantavad vaske ainult monosahhariidid. Reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 1 ml glükoosi, teise laktoosi lahust. · Mõlemasse lisatakse 3 ml Barfoed´ reaktiivi ning kuumutatakse kuni 10 min. Katseklaasi, kus oli glükoosi lahus, tekkis tumepunane sade, laktoosi lahusesse sadet ei tekkinud.
Kuumutan katseklaase 5 minutit ca 80 kraadi juures, lisan 2 ml Benedict'i reaktiivi, loksutan ja soojendan katseklaase vesivannil. Punane sade tekib katseklaasis, millele lisasin soolhapet, sest HCl-i toimel sai sahharoosist invertsuhkur. Benedict'i reaktiiv tõestas, et selles lahuses on taandavad suhkrud. Teises katseklaasis ei ilmunud sadet, sest seal oli sahharoos, mis on mittetaandav suhkur ja ei anna reaktsiooni Benedict'i reagendiga. Barfoed' reaktsioon Sellega eristatakse taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga tekib punane Cu2O sade. Töö käik Võtan kaks katseklaasi, ühte lisan 1 ml monosahhariidi lahust (fruktoos) ja teise 1 ml taandava oligosahhariidi lahust (maltoos). Lisan mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi, segan ja panen kuumale vesivannile maksimaalselt viieks minutiks. Fruktoosi sisaldavas katseklaasis
Tärklis- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on taimede varuaineks Glükogeen- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on loomade varuaineks Tselluloos- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent Kitiin- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent 11. Oskad omavahel võrrelda monosahhariide, oligosahhariide ja polüsahhariide. St. mitmest süsinikuaatomist nad koosnevad+näited iga sahhariidi juurde loodusest. (Vt. vihiku tabelit) 12. Süsivesikute ülesanded organismid+näited. a) Energiaallikas ja varuaine- Energiapuuduse korral hakkab organism kasutama süsivesikuid b) Ehitusmaterjal- Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate skelett
ehitusmaterjalideks. Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- japolüsahhariidikes. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga erinevused on stereostruktuuris ja seetõttu võivad ka omadused erineda. Molekuli ehituselt võivad nad olla väga erinevad (lineaarsed, polühürdoksüaldehüüdid, tsüklilised jne.). Oligosahhariidi molekulid koosnevad monosahhariidi jääkidest. Polüsahhariidides on suur arv monosahhariide, mis on ühinenud pikkadeks ahelateks. Suhkrud jaotatakse ka vastavalt vaba aldehüüdrühma esinemisele redutseerivateks ehk taandavateks ja mitteredutseerivateks ehk mittetaandavateks. Paljud süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid põhinevad nende redutseerimisvõimele. Suhkrud oksüdeeruvad seejuures sõltuvalt tingimustest erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas oksüdatsiooni tagajärjel suhkru ahel üldreeglina laguneb ja tekib
ehitusmaterjalideks. Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- japolüsahhariidikes. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga erinevused on stereostruktuuris ja seetõttu võivad ka omadused erineda. Molekuli ehituselt võivad nad olla väga erinevad (lineaarsed, polühürdoksüaldehüüdid, tsüklilised jne.). Oligosahhariidi molekulid koosnevad monosahhariidi jääkidest. Polüsahhariidides on suur arv monosahhariide, mis on ühinenud pikkadeks ahelateks. Suhkrud jaotatakse ka vastavalt vaba aldehüüdrühma esinemisele redutseerivateks ehk taandavateks ja mitteredutseerivateks ehk mittetaandavateks. Paljud süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid põhinevad nende redutseerimisvõimele. Suhkrud oksüdeeruvad seejuures sõltuvalt tingimustest erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas oksüdatsiooni tagajärjel suhkru ahel üldreeglina laguneb ja tekib
Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur Galaktoos (pärineb piimasuhkrust ehk laktoosist) Liitsüsivesikud Disahhariidid Sahharoos ehk peedi või roosuhkur (glc+frc) Laktoos ehk piimasuhkur (glc+galaktoos) Maltoos ehk linnasesuhkur (glc+glc) Polüsahhariidid Tärklis Glükogeen Tselluloos Süsivesikud 3 Monosahhariide ja disahhariide nimetatakse suhkruteks. Nad on magusa maitsega ja lahustuvad vees. Tärklis koosneb glükoosijääkidest ja on organismi poolt otseselt omastamatu. Tärklise lõhustumisel on lõppsaaduseks glükoos, mis imendub verre järkjärgult ja katab organismi süsivesikute vajaduse pikema aja vältel. Tärkliserikkad on kartul, riis, nisutera. Süsivesikud 4 Süsivesikute vajadus Organismi peamised energiaallikad Päevasest energiast peaksid andma 5560%.
Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- japolüsahhariidikes. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga erinevused on stereostruktuuris ja seetõttu võivad ka omadused erineda. Molekuli ehituselt võivad nad olla väga erinevad (lineaarsed, polühürdoksüaldehüüdid, tsüklilised jne.). Oligosahhariidi molekulid koosnevad monosahhariidi jääkidest. Polüsahhariidides on suur arv monosahhariide, mis on ühinenud pikkadeks ahelateks. Suhkrud jaotatakse ka vastavalt vaba aldehüüdrühma esinemisele redutseerivateks ehk taandavateks ja mitteredutseerivateks ehk mittetaandavateks. Paljud süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid põhinevad nende redutseerimisvõimele. Suhkrud oksüdeeruvad seejuures sõltuvalt tingimustest erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas oksüdatsiooni tagajärjel suhkru
hoolikalt. Mõlemas katseklaasis tekib intensiivne sinine värvus. Soojendan uuesti. Järeldus Sahharoosi lahusesse, millele lisasin soolhapet, tekkis punane sade. Järelikult toimus selles lahuses edukalt sahharoosi hüdrolüüs glükoosiks ja fruktoosiks, mis andis katsele positiivse tulemuse. 1.2.5.Barfoed'i reaktsioon Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Sarnaselt Fehlingi reaktiiviga peaks tekkima punane vask(I)oksiidi sade. Töö käik Võtan kaks katseklaasi ning valan ühte 1 ml glükoosi ja teise 1 ml laktoosi lahust. Lisan mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes), segan hoolikalt ja hoian kuumal veevannil 5 minutit. Järeldus Glükoosi lahuses tekkis punane sade. Laktoosi lahus ei muutunud
Cu2O sade. Tulemus on tingitud sellest, et positiivse reaktsiooni annavad vaid taandavad suhkrud, seega sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad selle hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Soolhappe lisamine 1. katseklaasis kiirendas hüdrolüüsi ning tekkisid glükoos ja fruktoos, mis on taandavad suhkrud. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Barfoed' reaktiiv Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes. Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Positiivse reaktsiooni korral tekib punane Cu2O sade. 1. katseklaas 2.katseklaas Töö käik: 1 ml fruktoosile(monosahhariid) Töö käik: 1 ml laktoosile(oligosahhariid) lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segatakse ja lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segatakse ja
Mõlemasse katseklaasi lisada 3 ml Barfoed´ reaktiivi. Barfoed´ reaktiiv: [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] Töö käik: Peale Barfoed´ reaktiivi lisamist, segame hoolikalt ning kuumutame keeval veevannil lahust 3-4 minutit. Lahus laktoosiga, ei tekkinud sadet ning teise lahusesse tekkis punakas sade, mis näitab, et lahuses oli monosahhariide. Laktoos andis nõrgama sade, võrreldes glükoosiga. Laktoosiga lahuses ei tohtinud sadet tekkida. · Kuna laktoosi lahuses ei tohtinud sadet tekkida, saan teha järeldust, et ei lisanud piiisavalt Barfoedi reaktiivi või katseklaas oli must, aga ma ei jälginud seda. Aga laktoos ei antnud sadet, mis annas võmalust neid lahuseid võrrelda. (Lahus aga oli
Sahharoosile HCl lisamine ja selle soojendamine põhjustas sahharoosi hüdrolüüsi, mille toimel tekkis glükoos ja fruktoos. Fehlingi reaktiiv oksüdeerib suhkru aldehüüdrühmad happerühmadeks ning tekib punane Cu2O sade. Ilma HCl-ta katseklaasis sadet ei tekkinud, sest sahharoos ei hüdrolüüsunid st ei tekkinud taandavaid suhruid. 1.2.5. Barfoed'i reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed'd reaktiiviga (vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes) võimaldab eristada taadavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Reaktsioon annab punase Cu2O sademe. Töö käik Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1ml fruktoosi (monosahhariidi) lahust ja teise laktoosi (taandav oligosahhariidi) lahust. Mõlemale lisatakse 3ml Barfoed'i reaktiivi, segatakse hoolikalt ning
vastavaks happeks. Miks ilma HCl-ta katseklaasis reaktsiooni ei toimunud? Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Benedict'i reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendas happe lisamine ja kuumutamine 1.2.4. Balfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas ainult monosahhariidid taandavad vaske. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi ning ühte valasin 1 ml monosahhariidi lahust (glükoos) ja teise taandava oligosahhariidi (laktoos) lahust. Mõlemale lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin hoolikalt. Mõlemad lahused värvusid siniseks. Hoidsin kuumal vesivannil max 5 minutit.
g. tärklis - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on taimede varuaineks. h. glükogeen - paljudest osadest koosnev liitsuhkur , mis on loomade varuaineks. i. tselluloos - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent. j. kitiin - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, seente rakukestade peamine komponent, lülijalgsete välisskeleti peamine komponent. 11. Oskad omavahel võrrelda monosahhariide, oligosahhariide ja polüsahhariide. St. mitmest süsinikuaatomist nad koosnevad+näited iga sahhariidi juurde loodusest. (Vt. vihiku tabelit)nagu wtf see tabel ja moisted ei lahe kokku ju Monosahhariidid oligosahhariidid polüsahhariid koosneb 3-6 süsinikust koosneb 2-10 koosneb mitmest süsinikaatomit tuhandest
sade. Järeldus: Punane sade tekkis HCl-iga lahuses, sest seal tekkis vask(II)tartaatkompleks. Üldiselt sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, kuid selle eest reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi lahuses, kuhu lisati HCl-i, toimus kõrgel temperatuuril hüdrolüüs. Hüdrolüüsi tulemusel saigi selles katseklaasis tekkida ja punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu 2O sademe. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust ja teise taandava oligosahhariidi lahust. Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi. Segatakse ja hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. Jälgitakse Cu 2O sademe moodustumist
Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade. Järeldus: Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, mistõttu andis selles katseklaasis Fehlingi reaktiiv positiivse reaktsiooni taandavate suhkrute suhtes. 1.2.5 Barfoed’ reaktsioon Barfoed’i reaktiiviga (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes) saab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml maltoosi lahust. Lisati 3 ml Barfoed’i reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min. Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punakas-pruunikas sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punakas-pruun Cu2O sade. Maltoos
Punane sade tekkis selles katseklaasis , kuhu oli sahharoosi hüdrolüüsi kiirendamiseks lisatud konts. HCl. Teises katseklaasis oli segatud lihtsalt sahharoos Fehlingi reaktiiviga ning seal vastavat reaktsiooni ei toimunud,kuna sahharoos ei ole taandav suhkur. Silvia Laiv 112429 TTÜ 2013 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud 1.2.5 Barfoed' reaktioon Sahhariidide reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taanavaid monosahhariide oligosahhariidisdest ( vask(II)atsetadi lahus äädikhappes). Seda seetõttu, et nõrgas happelises keskkonnas taandab vaske ainult monosahhariid. Reaktsiooni tulemus on punane vask(I)oksiidi sade. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml fruktoosi lahust ja teise katseklaasi 1 ml laktoosi lahust. Mõlemasse klaasi lisasin 3ml Barfoed' reaktiivi. Segasin ja hoidsin 4 miutit veevannil. Fruktoosiga katseklaasis tekkis punane sade, teises katseklaasis sadet ei tekkinud. Järelused:
lisamise teel vähendada. 12. Millele põhineb globuliinide ja albumiinide lahusest väljasadestamine (väljasoolastamine) neutraalsete sooladega? Sadestumise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus / hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks aga on vaja soola küllastunud lahust. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID 1. Kuidas jaotatakse monosahhariide süsinikuaatomite arvu, molekuli keemilise ehituse ja molekuli kuju järgi? 5 Vastavalt struktuurile: mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid/monoosid (= lihtsuhkrud) täidavad organismides energeetilist rolli, kuuluvad koensüümide ja nukleiinhapete koostisse, on oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Üldvalem on Cx(H2O)y, erinevad nad stereostruktuurilt (funktsionaalsete
tekkisid katseklaasis sahharoosi hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos ning Fehlingi reaktsioon andis taandavate suhkrute suhtes positiivse tulemuse. Teises katseklaasis sahharoosi hüdrolüüsi ei toimunud ning Fehlingi reaktsioon positiivset tulemust anda ei saanud. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Barfoed' reaktiiv kujutab endast vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahust äädikhappes. Barfoed' reaktiiviga saab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. RCOH + 2Cu2+ + 2H2O RCOOH + Cu2O + 4H+ Katse käik: Valasin ühte katseklaasi 1 ml glükoosi lahust ja teise katseklaasi 1 ml maltoosi lahust. Mõlemale lahusele lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin ning kuumutasin ca 5 minutit. Tulemus: Kuumutamise käigus tekkis glükoosi lahust sisaldavas katseklaasis tekkis punakas
Tulemus: Punane sade tekkis HCl-iga lahuses, kuna seal tekkis vask(II)tartaatkompleks. Üldiselt sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, kuid selle eest reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi lahuses, kuhu lisati HCl-i, toimus kõrgel temperatuuril hüdrolüüs. Hüdrolüüsi tulemusel saigi selles katseklaasis tekkida punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust ja teise taandava oligosahhariidi lahust. Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi. Segatakse ja hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. Jälgitakse Cu2O sademe moodustumist.
· Loksutan ja siis kuumutan Hapestatud lahuses punast sadet ei teki, kuna ei sadestu Cu2O lahuse happelise keskkonna tõttu. Kuid lahuses, kuhu hapet ei lisatud, tekkis tugev punane vask(I)oksiidi sade. Seega mittetaanduv sahharoos hüdrolüüsus kuumutamise käigus ning tekkis invertsuhkur (fruktoos ja glükoos), mis on taandav suhkur. Sisalduva aldehüüdrühma toimel taandus vask vask(I)oksiidiks ning sadestus. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Monosahhariide oligosahhariididest eristamine on võimalik Barfoed' reaktiiviga, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid ning tulemusena sadestub punane Cu2O. RCOH + 2Cu+2 + 2H2O RCOOH + Cu2O + 4H+ Töö käik · Valan ühte katseklaasi fruktoosi · Teise katseklaasi lisan laktoosi · Lisan mõlemasse katseklaasi 3ml Barfoed' reaktiivi · Segan ja panen kuumale veevannile 5minutiks
Süsivesikute peamiseks ülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Laste toidus peavad süsivesikud katma põhilise ööpäevase toiduenergiavajaduse, s.o 5560%. Süsivesikute vajadus on kõige suurem noorukieas. Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena (glükoos, fruktoos), disahhariididena (sahharoos, laktoos, maltoos) ja polüsahhariididena (tärklis, kiudained). Monosahhariide glükoosi (ehk viinamarjasuhkrut) ja fruktoosi (ehk puuviljasuhkrut) leidub ohtralt mees, puuviljades, marjades ja mahlades. Disahhariididest on kesksed sahharoos (rafineeritud suhkur), laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur). Magusad mono- ja disahhariidid (lihtsuhkrud) võivad moodustada ööpäevasest toiduenergiast kuni 10%. Peamine toidu süsivesik on tärklis, mis koos mittetärkliseliste kiudainetega kuulub polüsahhariidide (liitsuhkrute) hulka
dehüdratiseerimine Alused ja happed 11. Millised vaadeldud teguritest põhjustasid valkude pöördumatut, millised pöörduvat denaturatsiooni? Pöörduvad orgaanilised solvendid, alused ja happed Pöördumatud - temperatuur 12. Millele põhineb globuliinide ja albumiinide lahusest väljasadestamine (väljasoolastamine) neutraalsete sooladega? Globuliinid sadenevad välja poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestamiseks on vaja küllastunud lahust. 1. Kuidas jaotatakse monosahhariide süsinikuaatomite arvu, molekuli keemilise ehituse ja molekuli kuju järgi? Mono-, oligo-, polüsahhariidid. Redutseerivad ja mitteredutseerivad suhkrud. Tsüklilised ja lineaarsed suhkrud. 2. Millise keemilise omaduse järgi klassifitseeritakse oligosahhariide? Nimetage nende rühmade esindajaid. Poolatsetaalse (ribopüranoos) või poolketaalse hüdroksüülrühma esinemise või mitteesinemise. 3. Millistele keemilistele omadustele (funktsionaalsetele rühmadele) baseerub enamus
Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendas happe lisamine ja kuumutamine, mille käigus moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik: Võtame kaks katseklaasi ning ühte valame 1 ml monosahhariidi lahust ja teise taandava oligosahhariidi lahust. Võtsin võrdlemiseks glükoosi ja laktoosi. Mõlemale lisame 3 ml Barfoed' reaktiivi, segame ning hoiame kuumal veevannil paar minutit.
Järeldus: punane sade tekkis katseklaasi, kuhu oli lisatud HCl. Sellest võib järeldada, et katseklaasis, kuhu lisati HCl, toimus sahharoosi hüdrolüüs, teises katseklaasis seda ei toimunud. Kirjanduse andmetel kiirendavad hüdrolüüsi happed, sealhulgas ka nõrgad. Seega toimub katseklaasis, kuhu lisasin HCl-i, glükosiidsidemete katkemine ning sademe teke. 5. Barfoed' reaktsioon Barfoed' reaktiiv on vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes. Sellega on võimalik eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Positiivne reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1 ml glükoos lahust, teise 1 ml laktoosi lahust. Lisasin mõlemasse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin, hoidsin kuumal veelvannil mõne minuti. Glükoosilahusesse tekkis punane sade. Järeldus: monosahhariidi lahusesse tekkis punane sade, oligosahhariidi lahusesse mitte. Järelikult on
SAHHARIIDID Sahhariidideks nimetatakse süsivesikuid. Need on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. 70% eluslooduses esinevast süsinikust kuulub sahhariidide koostisesse. (Martma 2005: 33) Sahhariidid jagunevad omakorda rühmadeks. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, mille ahelas on tavaliselt viis kuni kuus süsiniku aatomit. Molekulis on lisaks üks karboksüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma. Süsinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide –oos. Seetõttu võib monosahhariide nimetada ka monoosideks. Kõige tuntumad on glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 ja fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6. Olulised on ka nukleiinhapetesse kuuluvad sahhariidid riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4. Monosahhariidid käituvad sarnaselt alkoholidele ja karboksüülühenditele. Nad moodustavad molekulisiseseid tsükleid. (Tuulmets 2006: 74-75) Oligosahhariidideks nimetatakse liitsuhkruid. Nad moodustuvad monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel
Teise soojendamise järel tekkis tugev punane sade sinna katseklaasi, kuhu lisati ka 1 tilk kontsentreeritud soolhapet. Teises katseklaasis ei juhtunud midagi. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendas happe lisamine ja kuumutamine, mille käigus moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon See reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest (nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid). Barfoed' reaktiiv kujutab endast ette vask(II)atsetaadi lahust äädikhappes ning reaktsioon sellega annab punase vask(I)oksiidi sademe. Töö käik: Ühte katseklaasi valada 1 ml monosahhariidi lahust, teise sama palju taandava oligosahhariidi lahust. Lisada 3 ml Barfoed' reaktiivi, segada hoolikalt, hoida kuumal veevannil max 1 minut. Jälgida sademe moodustumist. Oluline on, et proove ei kuumutataks
Tulemused: Munavalgu lahusele atsetooni lisamisel toimus valgu pöördumatu denatureerumine, sest lahuse lahjendamisel veega sade ei lahustunud. Põhjuseks võis olla solvendi liiga kiire lisamine. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid 1.2.1 Molisch'i test Töö teoreetilised alused: Katse eesmärgiks oli tõestada süsivesikute esinemist lahustes. Molisch'i test on üldreaktsioon ja põhimõte seisneb tugeva happelise keskkonna mõjus vabastada monosahhariide. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad. Tekkinud produktid (furfaalid või 5- hüdroksümetüülfurfaalid) reageerivad -naftooliga (C10H7OH), moodustades purpurse kihi happe ja lahuse piirile. Molisch'i reaktiiviks on -naftooli lahus alkoholis. Töö käik: 1) Ühte katseklaasi valasin 1%-list sahharoosi, teise 1%-list glükoosi lahust. 2) Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Molisch'i reaktiivi ja loksutasin.
sünteesivad B-vitamiine Sõltuvad täielikult looma poolt tarbitud söödast NB! Järsud muutused söödaratsioonis, vee puudumine, suukaudu manustatud antibiootikumid võivad mikroobide elutegevust ohustada Vatsa bakterid: Tsellulolüütilised lagundavad tselluloosi Hemitsellulolüütilised (lagundavad hemitselluloosi) Amülolüütilised (lagundavad tärklist) Proteolüütilised (lagundavad proteiine) Suhkrut kasutavad (kasutavad monosahhariide ja disahhariide) Hapet kasutavad (kasutavad laktaati, suktsinaati, malaati) Ammoniaagi tootjad Vitamiinide sünteesijad Metaani tootjad 26. Süsivesikute lõhustamine vatsas ja tekkivad produktid. Lahustuvad suhkrud lagundatakse kõige kiiremini, tärklis aeglasemalt Pektiin, tselluloos ja hemitselluloos (taime rakukesta materjalid, süsivesikud) fermenteeritakse tärklisest aeglasemalt Ligniin (ei ole süsivesik) vähendab tselluloosi seeduvust (hilissuvine hein!)
.......................................................... 10 2 SAHHARIIDID Glükoos Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70 % eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad sellised igapäevaselt tuntud ja elutähtsad ained nagu suhkur, tärklis, tselluloos jt. Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. Glükoos esineb põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on seda puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur. Monosahhariidide keemilised omadused võime lihtsalt ja üsna suure kindlusega tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta, lisades vaid molekulisisese tsükli moodustumise. Nimelt
Siis langeb pH kindlasti alla viie ja alfa-amülaas enam ei toimi. Süsivesikute lõhustamine jätkub peensooles kõhunäärme alfa-amülaasi mõju. Alfa-amülaas suudab lõhustada kuni di- sahharaa... peensoole ensüümide mõjul ..... Maltaas lõhustab maltoosi kaheks glükoosiks. Laktaas lõhustab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Sahharaas lõhustab sahharoosi üheks glükoosiks js üheks fruktoosiks. Need on kõik monosahhariidid, imenduvad peensoolest verre. Organism kasutab monosahhariide vahetult energia saamiseks. Osa glükoosi aga deponeeritakse maksas ja lihastes glükogeenina, mida võidakse taas vajadusel glükoosiks muuta. Osa glükoosi aga muudetakse rasvhapeteks ja need omakorda muudetakse triglütseriidideks. Triglütseriidid salvestatakse rasvkoes varurasvaga. Vajadusel saab neid kasutada energeetilisel otstarbel. Glükogeeni varud ei ole suured. Maksas on see tavaliselt hommikuks ära
et sahharoos ei ole taandav suhkur ning tavatingimustel ta Benedict'i reaktiiviga ei reageeri. HCl'i lisamisel ja kuumutamisel toimub sahharoosiga inversioon ning tekib glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne invertsuhkur. 14 2.5. Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, millest esimesse valasin 1 ml glükoosi ja teise 1 ml laktoosi. Lisasin mõlemasse katseklaasi 3 ml Barfoed' reaktiivi ning seejärel kuumutasin veevannil. Glükoosi lahuses tekkis punane sade 3 minuti jooksul, laktoosi lahuses seda ei juhtunud. See tõestab, et
Teises katseklaasis toimus sahharoosi hüdrolüüs glükoosiks ja fruktoosiks soolhappe toimel ning sai toimuda ka reaktsioon, mille tulemusena sadenes punane vask(I)oksiidi sade. Järeldusena võib öelda, et sahharoos ei reageerinud Fehlingi reaktiiviga, kuna ta polnud taandav suhkur, küll aga reageerisid antud reaktiiviga tema hüdrolüüsiproduktid glükoos ja fruktoos. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon antud reaktiiviga annab samuti punase vask(I) oksiidi sademe. Töö käik: · ühte katseklaasi valasin glükoosi (monosahhariid) ja teise katseklaasi valasin laktoosi (oligosahhariid) · mõlemale lahusele lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi ning segasin · hoidsin kuumal vesivannil, mitte üle 5 minuti Tulemused ja järeldused:
Töö tulemus Katseklaasis, kuhu lisasin soolhappe, tekkis punane sade, kuid katseklaasis, kus soolhapet ei olnud, ei muutunud midagi ja lahus jäi siniseks. Seega saame teha järjeldusi, et Fehlingi reaktiiviga reageerib ainult taandava suhkrutega(aldehüüdrühma sisaldava), mis me saime hüdrolüüsi teel soolhape toilmel, aga disahharidiga ei reageeri. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas ainult monosahhariidid taandavad vaske. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik Ühte katseklaasi valasin 1ml glükoosi lahust ja teise 1ml laktoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin Barfoed reaktiivi ning kuumutasin vesivannil. Töö tulemus Esimeses kasteklaasis, kus oli fruktoosi lahus, pärast kuumutamist värvus muutus punaseks, mis tähendab, et sadestus vask(I)oskiid
kus soolhapet ei olnud, ei muutunud midagi. Lahus jäi endiselt selgeks siniseks. Järeldus: Katses selgus, et sahharoos ise puhtal kujul ei reageeri Fehlingi reaktiiviga ja ei tekkinud vask(I)oskiidi sadet, kuid kui sahharoosile lisada kontsentreeritud soolhapet, mille tulemusena see hüdrolüüsub, siis tekkis lahusesse vask(I)oskiidi punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas ainult monosahhariidid taandavad vaske. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi sademe. Töö käik: · Võtsin kaks katseklaasi ning ühte valasin 1 ml monosahhariidi lahust ja teise taandava oligosahhariidi lahust. Esimesse katseklaasi valasin glükoosi ja teise maltoosi lahust. · Mõlemale lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi. · Segasin hoolikalt. Mõlemad lahused värvusid siniseks.
annaabi.ee 
