Üliõpilane: Juhendaja Kood: Esitatud: Sooritatud: 1. AINE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse värvusreaktsiooni, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1. VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks.
üldreaktsioonid, mis on omased kõikidele valkudele ja spetsiifilised ehk erireaktsioonid, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. Töövahendid Katseklaasid Elektripliit Keeduklaas vesivanni tarbeks Plastiklehter, filterpaber Munavalgu lahus Reaktiivid erinevate reaktsioonide läbiviimiseks 1.1.1.Biureedireaktsioon Tegemist on valkude üldreaktsiooniga, mille tulemusel moodustavad kaht või enamat peptiidsidet omavad valgud aluselises keskkonnas vask(II) ioonidega violetse kompleksi. Töö käik Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisan 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Loksutan katseklaasi hoolikalt. Järeldus Lahus värvub violetseks, seega sisaldab munavalgu lahus vähemalt kahte peptiidsidet. 1.1.2.Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Ksantoproteiinreaktsioon tõestab aromaatse tuuma olemasolu. Lahuse
1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.2 Süsivesikute reaktsioonid 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Süsiveikud, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust, on arvukas bioloogiliste ühendite rühm. Struktuurile vastavalt on need süsivesikud jaotatud mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid (monoosid e lihtsuhkrud) omavad organismis olulist energeetilist vormi ning on ka koensüümide ja nukleiinhapete koostises. Kõikide monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y, kuid nad erinevad üksteisest stereomeetriliselt, mis tähendab, et funktionaalrühmad on erinevalt paigutaud. Sellepärast on omadused oluliselt erinevad. Aldehüüd- või ketorühma esinemise tõttu omavad kõik lihtsuhkrud redutseerimisvõimet.
nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse ka kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Tuntud on ka aminohapped, mida ei leidu valkudes, kuid mis täidavad olulisi füsioloogilisi funktsioone. Valgud täidavad oma funktsioone iseloomuliku ruumilisestruktuuri tõttu, mis tuleneb primaarsest struktuurist (aminohapete valikust ja järjestusest). Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur. Kogu valgumolekuli kolmemõõtmelist struktuuri iseloomustab tertsiaalne struktuur. Kui valgumolekul koosneb enam kui ühest
Ülemine kiht on kollane ja mitteläbipaistev,ta on leeliseline,alumine kiht on helekollane,ta on happeline.Moodustub nitrofenooli tüüpi ühend,mille värvus on helekollane.Pärast NH4OH lisamist, nitrofenool käitus leeliselis keskkonnas kui hape ja lahus värvus kollaseks.Miks teil kaks kihti tekkisid? Katseklaasis tekkisid kaks kihti ,sest osa lahusest on happeline ja osa lahusest on aluseline,nad teine teisega ei segu. Järeldus:Lahuses olid valgud,mille koostises on aromaatse tuumaga aminohapped. 3.Milloni reaktsioon Reaktsioonis kasutatakse Milloni reaktiivi,mis koosneb elavhõbe(ll)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese lisandiga.Milloni reaktiviga reageerivad fenoolset rühma sisaldavad ühendid,valkude puhul türosiini radikaalid. Milloni reaktiiviga annab valk soojendamisel tugevalt intensiivset punaka sademe. OH O
Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: a) Universaalsed reaktsioonid (biureedireaktsioon), mis on omased kõikidele valkudele b) Spetsiifilised reaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. Kuna valdav osa valke sisaldab kõiki 20 aminohapet, siis on ka erireaktsioonid kasutatavad enamiku valkude tuvastamiseks, kuid vähesed nn mittetäisväärtuslikud valgud, nagu kollageen, elastiin jt ei anna mõningaid spetsiifilisi reaktsioone. 1.1.Biureedireaktsioon Teoreetilised alused Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+- ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüüsi produktidega) aga roosa värvusega biureetkompleksi
5 Asetasin katseklaasi statiivi. Tekkis sade.. Järeldus Kuumutamisel lahus muutus pruuniseks pärast muutus tumepruuniseks. PbS aeglaselt välja sadeneb ja see tähendab, et munavalgus esineb Cys aminohappe. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega. Töö teoreetilised alused TKÄ on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. TKÄ kasutades eraldame valgud madalamolekulaarsetest lämmastikuuühenditest. Töö käik: · Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. · Lisasin mõne tilga lahust. Värvuseta lahusesse tekkis valge sade. · Loksutasin hoolikalt. Loksutamisel muutus lahus ühtlaselt hägusaks. Järeldus: Katseklaasi tekkis reaktsiooni tulemusena valge sade. Järelikult TKÄ denatureerib valgu suure molekulaarmassiga, kuid ei sadesta väikese molekulaarmassiga(alla 10000). 1.1
Tallinn 2012 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks kasutatakse tertsiaarse struktuuri mõistet. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud
Kõik kommentaarid