Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega (0)

Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega
Töö teostaja
Õpperühm
YASB21
Üliõpilaskood
Töö teostamise kuupäev
06.02.13
Juhendaja
Tiina Randla
Protokolli esitamise kuupäev
19.02.13
1.1 Valkude reaktsioonid.
1.1.1 Buireedireaktsioon
Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet.
Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse,
peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide
seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus
sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses.
Töö käik

• Katseklaasi valame 1ml munavalgu lahust.
  
• Lisame 1ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutame, mille tagajärjel lahus värvus violetseks.
  

Järeldus: Lahus andis violetse värvuse, sest meil on leeliseline keskkond, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele. Pärast CuSO4 lisamist vaskioonid (Cu2+) seostuvad
peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes meile violetse biureetkompleksi. Kõik see tähendab, et lahuses on peptiidsided.
1.1.2 Mulderi reaktsioon .
Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine.
Töö käik

• Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3.
  
• Segu loksutades ja soojendades värvus valge sade kollaseks.
  
• Seejärel segu jahutatakse ja lisatakse NH4OH lahust ja loksutatakse. Lahus värvus oranziks.
  

Järeldus: segu soojendades toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mis on kollast värvi. Lisades NH4OH lahust käitub nitrofenool leeliselises keskkonnas happena ja lahus värvub oranziks.
1.1.3 Milloni reaktsioon
Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped .
Töö käik

• Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust.
  
• Mõlemasse katseklaasi lisame 6 tilka Milloni reaktiivi.
  
• Munavalgu lahuses moodustus valge sade. Soojendatakse mõlemat katseklaasi.
  
• Katseklaas munavalgu lahusega värvus roosakas -punaseks, zelatiini lahus jäi muutumatuks.
  

Järeldus: Munavalk andis positiivse Milloni reaktsiooni, mis on seotud sellega, et munavalgu
lahuses on aminohape Tyr mis sisaldab aromaatset tuuma. Zelatiin jäi aga muutumatuks, mis tähendab, et zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid .
1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon
Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade.
Töö käik

• 2ml Pb( CH3COO )2 0,5%-lisele lahusele lisatakse tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Katseklaasi lisatakse 1 ml munavalgu lahust
  
• Segu loksutatakse ja soojendatakse mõni minut. Lahus värvus pruuniks . Seejärel
  asetame katseklaasi statiivi. Tekkib väga väike hulk musta sadet.
  

Järeldus: Toimus positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et antud valgus on tsüsteiin
(Cys). Pruun värvus on põhjustatud sulfiidioonide reageerimisest Pb2+ ioonidegaa. (tekkisid leeliselise hüdrolüüsi käigus)
1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent , kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000.
Töö käik

• Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust. Pärast loksutamist tekkis valge sade.
  

Järeldus: Sademe tekkimise põhjuseks oli valgu denatureerumine. Toimus valgu eraldamine
madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Järelikult on valgu, mis me kasutasime katses, molekulmass üle 10000.
1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. Globuliinid sadestuvad välja poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahusest.
Töö käik

• 2ml munavalgu lahusele lisatakse 2ml (NH4)SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5 minutiks seisma.
  
• Tekkis globuliinide sade. Sade filtreeritakse filterpaberiga. Saadud filtraadile lisatakse kristallset (NH4) 2SO4 kuni küllastatuse saavutamiseni. (lisatakse väikeste portsjonitena soola ja loksutatakse katseklaasi hoolikalt. Toimingut korrdame seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu.
  
• Moodustus albumiinide sade. Võrreldes albumiinide sadet globuliinide sademega , selgus, et albumiinide sadet on vähem.
  

Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid
sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses.
1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu
loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu väljasadestumine.
Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest.
Töö käik

• Kahte katseklaasi valatakse 2ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisatakse 1ml konts. äädikhapet.
  
• Mõlemaid katseklaase kuumutatakse keeval vesivannil .
  
• Lahus, kus oli ainilut munavalk, värvus valgeks (hägune), teise lahusega, kus oli munavalk ja äädikhape, ei toimunud mitte midagi.
  

Järeldus: Valgu denatureerimine sõltub temperatuurist ja pH-st. Kaitses me näeme, et happelises keskkonnas (pH