Bioloogia - elu omadused, rasvad (0)

Elu omadused
Bioloogia – teadus elusolenditest
1) Paljunemine:
1) a) mittesuguline – toimub ilma sugurakkudeta nt. Pooldumine ( bakterid )
b) eoseline paljunemine nt. Seened, sõnajalg
c) kloonimine – imetaja areng mõnest keha rakust
2)suguline paljunemine – algab viljastamise e. muna-ja seemneraku ühinemisega (esineb ka õistaimedel)
2) Ainevahetus :
1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed – neil on olemas klorofüül (fotosüntees)
2) Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet.
3) Rakuline ehitus – Kõik elusolendid koosnevad rakkudest
1)prokarüootne e. eeltuumne rakk
2)eukarüootne e. tuumaga rakk
4)Reaktsiooni võime ärritajatele
Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole
Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind
5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond
Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase
6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustumine.
Paljunemise võime on arengu näitaja
Elu organiseerituse tase
1)Rakk – rakku tuuma uurib tsütoloogia
Uuritakse kromosoome mis koosnevad DNA-st.
Dna uurimine võimaldab: Diagnoosida ja ennetada haiguseid, määrata sugulust, tuvastada kurjategijaid ja määrata loote väärarengut.
2) Kude – seda uurib histoloogia
Inimesel on 4 põhi kudet:
1) Kattekude e. epiteelkude – nahk
2)lihaskude – liigutab luid (südamelihas kude, vöötlihas kude, silelihas kude)
3)Närvikude (VÕIB KÜSIDA NÄRVI RAKKU JOONIST)
4)side kude – seob organismi terviklikuks nt: veri, rasvkude
3) Elund e. organ
Ehitust uurib anatoomia, tegevust füsioloogia
4) Elundkond –moodustavad sarnase ülesandega elundid
Nt:seede elundkond (vt:õpik lk 15 joonis)
5) Organism e. üks konkreetne elusolend
6)Liik – moodustavad omavahel väga sarnased organismid mis ei ristu teise liigiga
Inimliik – Homo sapiens sapiens
Loomaliik – Ursus alba- jääkaru
Populatsioon on osa liigist mis on ülejäänud liigist eraldatud mingite tõkete kaudu
7)Ökosüsteem – teatud alal koos eksisteerivad erinevad liigid ja neid ümbritsev elutu keskkond nt: atlandi ookean
8)Biosfäär – See on kõige suurem ökosüsteem maakeral kus leidub veel mõni elusolend
Organismide koostis
Organismid koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest.
Anorgaanilised ühendid: ( mineraalid ja soolad ) nt: Ca3(PO4)2 ja raud
Orgaanilised ühendid:
a) valgud e. proteiinid (24 erinevat tähtsat aminohappet)
b)süsivsikud e. sahhariidid
c) lipiidid
d)Nukleiin happed (DNA-s ja RNA-s)
Süsivesikud

Jaotus
Ahelapikkuse alusel
a) monosahhariidid nt glükoos ja fruktoos
b)oligosahhariidid – koosnevad mitmest monosahhariidist nt harilik suhkur e. sahharoos ja laktoos
c)polüsahhariidid – nendes on sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume ja maitse kibe. Nt: tselluloos , tärklis ja kitiin
Rasvad e. lipiidid
Need on vees lahustamatud org. Ühendid mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeerideks on rasvhapped , mis võivad olla küllastunud või küllastumatta. Rasvhapped on seotudglütserooliga. Hädavajalikud on küllastumata rasvhapped e. oomega rasvhapped. Selliseid rasvhappeid saab kalast ja kanamunast. Küllastunud rasvhapped mis ei ole hästi omastatavad ja on sageli varjatud kujul. Nt viinerid , keeduvorst, juust. Rasvad võivad olla ka vedelal kujul. Energeetiline väärtus on 1g rasva kohta umbes 14 kcal . Inimesel vaja u 2500kcal. Lipiididest koosnevad mõningad hormoonid ja vitamiinid . Tüdrukutel östrogeen ja poistel testosteroon, D-vitamiini. Kahjulik on kolesterool .