Süsivesikute reaktsioonid (0)

1.2. Süsivesikute reaktsioonid
Süsivesikud ehk sahhariidid on bioloogiliste ühendite ruhm, mis koosnevad ainult süsinikust, 
vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotakse neid mono -, oligo - ja polüsahhariidideks. 
Paljude monosahhariidide üldvalem on ühesugune, Cx(H2O)y, aga nad  võivad erineda 
fuktsionaalsete rühmade ruumilise paigutuse poolest.  Tänu aldehüüd- või ketorühma 
esinemisele omavad kõik  monoosid  redutseerimisvõimet. 
• Aldoheksoosi ja ketoheksoosi lineaarne vorm ning püranoosne (6-liikmeline) ja 
furanoosne (5-liikmeline) tsükkel α-anomeerina (ülal) ja β-anomeerina (all). 
2-10-ni monosahhariidi molekuli jääkide ühenemisel  tekkivad   oligosahhariidid . Kui ühenevad 
sajad või tuhanded molekulid, siis on tegemist polüsahhariididega.  Oligosahhariidide oluliseks 
klassifitseerimise tunnuseks on vaba hemi- e poolatsetaalse või hemi- e poolketaalse 
hüdroksüülrühma esinemine või puudumine  molekulis,  mille järgi neid jaotakse 
redutseerivateks või mitteredutseerivateks. 
Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid 
omavahel seotud O-glükosiidsidemega. 
Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks 
kasutatavaid reaktsioone baseerub 
karbonüülrühma esinemisele molekulis. 
Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad 
suhkrud erinevateks produktideks. 
Teine osa analüüsi meetoditest põhineb 
heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali või 5-
hüdroksümetüülfurfuraali moodustumisele 
süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe 
juuresolekul. 
1.2.1. Molisch’i test.
Positiivse reaktsiooni annavad mono-, oligo- ja 
polüsahhariidid. Tugevas happelises keskkonnas 
toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. 
Väävelhape toimel suhkrud dehüdreeruvad, 
moodustades kas furfuraale või 5-
hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid  reageeruvad edasi α-naftooliga (C10H7OH), 
moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale.
Töö käik:
Võtan 2 katseklaasi, esimesesse valan 2 ml fruktoosi lahust, teisesse 2 ml sahharoosi lahust. 
Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi. 
Loksutan hoolikalt. 
Hoides  katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml konts. H2SO4.
Happe ja lahuse piirpinnal tekkis violetne kiht.
Järeldus:
Happe ja lahuse piirpinnale violetne reaktsiooni produkt, seetõttu võib väita, et uuritavates 
lahustes esinevad süsivesikud.
1.2.2. Osasoonide saamine.
Osasoonid on süsivesikute  derivaadid , mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru 
reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures  
tekkivate  kristallide  kuju on lähtesuhkrule iseloomulik.
Osasoonide tekkimise  reaktsioon  on kaheetapiline:
•  esmalt  toimub  reaktsioon  C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon
 C-1 positsioonis;