Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


  • Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega
  • Süsivesikute reaktsioonid
    1.1 Valkude reaktsioonid


    1.2 Süsivesikute reaktsioonid
    Süsiveikud, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust, on arvukas bioloogiliste ühendite rühm. Struktuurile vastavalt on need süsivesikud jaotatud mono - , oligo - ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ( monoosid e lihtsuhkrud) omavad organismis olulist energeetilist vormi ning on ka koensüümide ja nukleiinhapete koostises. Kõikide monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y, kuid nad erinevad üksteisest stereomeetriliselt, mis tähendab, et funktionaalrühmad on erinevalt paigutaud. Sellepärast on omadused oluliselt erinevad. Aldehüüd- või ketorühma esinemise tõttu omavad kõik lihtsuhkrud redutseerimisvõimet.
    Oligosahhariidide molekulid koosnevad monooside 2-10 jäägist (nt sahharoos, laktoos , maltoos , maltotrioos jt). Polüsahhariidides ehk polüooside on aga hoopis sajad või tuhanded monooside molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Oligosahhariidid klassitsifeeritakse vaba hemi- e poolatsetaalse või poolketaalse hüdroksüülrühma molekulis esinemise või puudumise järgi. Vastavalt sellele jaotatakse oligosahariidid taandavateks ja mittetaandavateks.
    Energeetilist rolli omavad
  • Vasakule Paremale
    Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #1 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #3 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #4 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #5 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #6 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #7 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #8 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #9 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #10 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #11 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #12 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #13 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Inge Suviste Õppematerjali autor
    biokeemia esimene laboritöö

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    docx

    Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

    Laboratoorne töö I Üliõpilane: Meelika Lukner (155308) Kuupäev: 12.02.2016 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi aine või ühendite rühma olemasolu (või ka puudumist) uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, seega ei mõõdeta komponendi kvantitatiivset sisaldust. Kuna kvalitatiivne analüüs ei nõua reagentide täpseid doose, siis mainin siinkohal ära, et kõik uuritavate proovide ja reagentide doosid võetakse ligikaudse täpsusega. 1.1.Valkude reaktsioonid

    Biokeemia
    thumbnail
    11
    docx

    Biokeemia praktikum Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

    primaar struktuur säilib). Valkude reaktsioonide tüübid: · Kvantitatiivsed reaktsioonid(värvusreaktsioonid,väljasadestamine,väljasoolastamine) · Kvalitatiivsed reaktsioonid Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: · Universaalsed(üldreaktsioonid),nt.biureedireaktsioon.Nad on omased kõikidele valkudele. · Spetsiifilised(erireaktsioonid),nt.tiooli-,ksantoproteiini-,Milloni reaktsioon.Nad on iseloomulikus ainult teatus aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1.Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Test on oma nimetuse saanud uurea derivaadi biureedi järgi, mis annab Cu2+-ioonidega tüüpilise positiivse reaktsiooni. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon

    Biokeemia
    thumbnail
    18
    docx

    VALKUDE JA S�SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID

    2 Lisan 1 ml 10%-list lahust ja mõne tilga 1%-list lahust. 3 Loksutan hoolikalt. Lahus muutus violetseks. 4 Jälgisin värvuse muutust. Lahus oli pruunikas. Järeldus Reaktsiooni tulemusena muutus lahus ühtlaselt violetseks, mis annab tunnistust biureedikompleksi tekkimisest lahusesse. See tõestab, et lahuses on 2 või enama peptiidsidet. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Töö teoreetilised alused Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus (teiste sõnadega detekteerib neid). Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. HNO3 denatureerib valk pöördumatu. Moodustunud ühend on kollase värvusega ja käitub indikaatorina (omandab leeliselises keskkonnas oranzi värvuse). Töö käik 1 Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Munavalgu lahus on algselt värvitu. 2 Lisan 5-6 tilka kontsentreeritud . 3 Loksutan reaktsioonisegu

    Biokeemia
    thumbnail
    14
    docx

    1.1 Valkude reaktsioonid ja 1.2 Süsivesikute reaktsioonid

    lämmastikhappe lisamisel see valk denatureerud pöördumatult. Sellest annab tunnistust katse käigus tekkinud sade, mis enam ei lahustunud lahuses. Ka lõpplahus oli hägune, seega selles eksisteeris endiselt sadet. Katseklaasi sisu soojendamisel toimus reaktsioonis aromaatsete tuumade nitreerumine, millest andis tunnistust tekkinud kollase värvusega reaktsioonisegu. Võime järeldada, et munavalgu lahuses on aromaatsete tuumadega aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi. See on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmasikhappes vähese lisandiga. Reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini radikaalid. Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Milloni reaktiiv on tugevalt toksiline ja korrodeeruva toimega. Töö käik · Võtan 2 katseklaasi

    Biokeemia
    thumbnail
    11
    docx

    Biokeemia protokoll 1.1,1.2 lõppversioon

    ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust. Lisame 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutatakse hoolikalt. Tulemus: Lahuse värvus läks violetseks, sellepärast et munavalk sisaldab peptiidsidemeid, mis aluselises keskkonnas(selleks lisasime lahusesse NaOH-d) moodustavad vasksulfaadis olevate Cu2+-ioonidega lillaka kompleksi. Kompleksi struktuur? Biureetkompleksi struktuur: 1.1.2 Mulderi reaktsioon See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus. Aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped on trüptofaan(Trp), türosiin(Tyr) ja fenüülalaniin(Phe) Milliste? Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel valk sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust ja lisame 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3. Reaktsioonisegu loksutame ja soojendame kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks

    Biokeemia
    thumbnail
    5
    docx

    Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega, valkude reaktsioonid

    aromaatse tuuma nitreerumine ning lahus muutub kollaseks. Moodustunud ühend käitub indikaatorina, moodustades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin 5 tilka konts. HNO 3. Loksutasin ning hakkasin kuumutama kuni sade muutus kollakaks. Hiljem jahutasin ning lisasin NH 4OH lahust, loksutasin. Lahus muutus oranziks, mis tähendab, et katse õnnestus, lahus muutus ammoniaagi lisamisel aluseliseks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, millega reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini(Tyr) radikaalid, mis esinevad enamike valkude koostises. Reaktsioonil värvub valgu lahus või denatureerunud valgu sade soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml munavalku, teise 1ml zelatiini ning lisasin mõlemasse 5 tilka Milloni reaktiivi. Soojendasin segu u 50°C-ni. Munavalgu lahusesse tekkis klompjas

    Biokeemia
    thumbnail
    9
    docx

    Valgud ja süsivesikud, protokoll

    pinnale, glükoosil punane. Punane ­ glükoos Lilla ­ fruktoos Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekkivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad monoosid ja taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest hõlpsasti välja. Osasoonide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik Valan kahte katseklaasi 2 ml erineva taandava suhkru lahust, kaalun mõlemasse 0,1 g tahket fenüülhüdratsiini (glükoosi lahusele 0,11 g ja maltoosi lahusele 0,09 g) ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati (glükoosi lahusele 0,21 g ja maltoosi lahusele 0,22 g). Loksutan kuni ained on enam-vähem lahustunud (lõpuni ei lahustunud), hoian kuumas veevannis täpselt 40 minutit

    Biokeemia
    thumbnail
    8
    docx

    TTÜ Biokeemia praktikum: Kvalitatiivsed reaktsioonid

    TÖÖ 1: AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.1. Valkude reaktsioonid 1.1.1. Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+ ioonidega violetse kompleksi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon

    Biokeemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun