Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. (0)

Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped.  1. Tead mõisteid: anorgaanilised ühendid, orgaanilised ühendid, biomolekulid, makroelemendid,  mikroelemendid.  ● anorgaanilised ühendid ​-​ ​Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla  ● orgaanilised ühendid  ​- ​Süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad  ● biomolekulid  ​- ​Organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid,  nukleiinhapped  ● makroelemendid  ​- ​Elemendid, moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik,  hapnik, fosfor ja väävel  ● mikroelemendid  ​- ​Elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt  siiski hädavajalik  2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid  ● Süsinik ​- ​Keemilised omadused on ainulaadsed, iga süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet,  suudab moodustada üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid.  ● Vesinik ​- ​Vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku,  seda energiarikkam on see ühend.  ● Lämmastik ​-​ ​Esineb valkudes ja nukleiinhapetes, samuti energiakandjas ATP-s ja mõnes vitamiinis.  ● Hapnik ​-​ Organismid kasutavad hapnikku toitainete lõhustamiseks, selle käigus vabanevat energiat  kasutatakse elutegevuseks.  ● Fosfor ​- ​Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises energiakandjas ATP-s.  ● Väävel ​- ​Esineb valkudes ja mõnes vitamiinis. Organismides keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides  on väävlil sageli tähtis roll.  3. Tead tähtsamaid mikroelemente ja nende ülesandeid.  ● Kaltsium-​ ​Tagab luude ja hammaste tugevuse, osaleb vee hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel ning  reguleerib vee hulka organismis  ● Naatrium ja Kaalium-​ ​Tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakukudele laengu,reguleerivad  ainete transporti rakku ja rakust välja  ● Fluor-​ ​Vajalik hammaste arenguks, sest suurendab kaltsiumi ladestumist hambak udedesse. Kaitseb ka  hambaemaili, takistades suus suhkrute muutumist orgaanilisteks hapeteks.  ● Jood-​ ​Osaleb kilpnäärme töös. Sellest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng ning nende organite kasv,  samuti organismi ainevahetuse kiirus. Joodi puudus põhjustab haigust struumat  ● Magneesium-​ ​Asub peamiselt luudes ja lihastes, reguleerib südamelihaste tööd ja sünteesib valke  ● Raud-​Annab verele punase värvuse. Oluline roll organismile vajaliku hapniku sidumisel  4. Tead, millised süsiniku omadused muudavad ta elu seisukohalt olulisimaks elemendiks ?(3-4).   ● Süsiniku muudavad elu seisukohalt olulisimaks elemendiks järgmised omadused:  - Iga süsinikaatom võib moodustada 4 keemilist sidet  - Süsinikaatom suudab moodustada üksik-, kaksik-, ja kolmiksidemeid  - Süsinikul on võime moodustada pikki ahelaid, mille külge saavad liituda teised aatomid  - Süsinikuahel võib olla sirge, harunev või rõngakujuline  5. Miks on vesi elu esinemise eelduseks ? (3)   1) Rakkude elutegevus põhineb mitmesugustel keemilistel reaktsioonidel ja veekeskkond tagab nende 
toimumise  2) Vesi on paljude reaktsioonide lähteaine või lõpp-produkt  3) Vesi on väga hea lahusti ja selles lahustuvad paljud ained  6. Tead mõisteid: polaarsus, vesinksidemed, pindpinevus, hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs.   a) Polaarsus - ​nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees  b) Vesiniksidemed -​ ​positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva  negatiivse osalaenguga aatomiga  c) Pindpinevus -​ v​edeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele  d) Hüdrofiilsus -​ ​ainete omadus vees lahustuda  e) Hüdrofoobsus ​- ​ainete omadus vees mitte lahustuda  f) Hüdrolüüs -​ ​suurtes molekulites olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel  7. Milles seisneb vee polaarsus ?  Nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees   8. Millised on vee ülesanded organismis+näited ? (8)   ● Vesi loob rakkudes ühtlase sisekeskkonna, kus toimub kogu raku elutegevus  ● Vesi lahustab teisi aineid   ● Vesi on fotosünteesi lähteaine  ● Vesi transpordib aineid  ● Vesi on vajalik organismide paljunemiseks  ● Vesi reguleerib soojust  9. Mis on süsivesikud, millest nad koosnevad ?   - Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.  10. Mõisted: monosahhariidid, polüsahhariidid, oligosahhariidid, fruktoos, glükoos, laktoos, tärklis, glükogeen,  tselluloos, kitiin​.  ● Monosahhariidid- ​Lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit 


● Polüsahhariidid-​ süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhrkust  ● Oligosahhariidid- ​koosnevad 2-10 süsinikuaatomist , lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti ja  on kergesti omastatavad.  ● Fruktoos-​ puuviljasuhkur, mis on paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur  ● Glükoos- ​kuuesüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside  lähteaine  ● Laktoos- ​kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas  ● Tärklis- ​paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on taimede varuaineks  ● Glükogeen-​ paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on loomade varuaineks  ● Tselluloos- ​paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent  ● Kitiin-​ paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent  11. Oskad omavahel võrrelda monosahhariide, oligosahhariide ja polüsahhariide. St. mitmest süsinikuaatomist nad  koosnevad+näited iga sahhariidi juurde loodusest. (Vt. vihiku tabelit)  12. Süsivesikute ülesanded organismid+näited. 
a) Energiaallikas ja varuaine- ​Energiapuuduse korral hakkab organism kasutama süsivesikuid  b) Ehitusmaterjal- ​Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate  skelett  c) Kaitse- ​Suhkrulahuse tekkimine rakkudes väldib jääkristallide teket ja kaitseb madala temperatuuri eest  d) Lähteaine- ​Süsivesikud on fontosünteesi lõpp-produktiks  13. Mis on lipiidid ? Millised erilised omadused neil on? 
- Lipiidid on hüdrofoobsed või osaliselt hüdrofoobsed looduslikku päritolu molekulide klass (rasvad, õlid, vahad). 
Lipiidid ei lahustu vees, toatemperatuuril võivad lipiidid olla nii tahked kui ka vedelad  14. Millisest kahest osast koosneb rasva molekul? 
- Rasva molekul koosneb ​glütseroolist ​ja ​rasvhapetest.  15. Milline erinevus on küllastunud/küllastumata rasvhapetel ? +näited.  a) Küllastunud rasvhape  -  süsinikmolekulide vahel ainult üksiksidemed  - esinevad peamiselt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked  b) Küllastamata rasvhape  - esineb üks või mitu kaksiksidet  - esinevad taimsetes rasvades, mis on toatemperatuuril vedelad ehk õlid  16. Mis on transrasvhapped ja kuidas neid saadakse ? Miks on nad tervisele kahjulikud?  
- Transrasvhapped on liik küllastamata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. Enamik 
tekib taimeõlide ja loomserasva osalisel hüdrogeenimisel  - Organismil on neid raske seedida ning jäävad vereringesse pikemaks ajaks  17. Nim. põhjused, miks on kolesterool hea ?  
- Kolesterooli on vaja hormoonide ja D-vitamiinide sünteesimiseks  18. Selgita HDL ja LDL näitel, miks on suitsetamine kahjulik ?(lk. 39)  a) Kolesterooli transpordivad vereringes kahte tüüpi valgud  - Ühed valgud (HDL) suudavad kolesterooli ära viia arterite vereseintelt   - Teised (LDL) aga mitte. Suitsetamise tagajärjel suureneb veres LDL valkude hulk ja väheneb HDL valkude hulk. 
Selle tõttu ei kanta kolesterooli veresoontest minema ja need ummistuvad  19. Millest on moodustunud fosfolipiidid? Miks on nad rakkudes tähtsad ? 
● Fosfolipiidid on liitpiidid, mis koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast ehk lipiidsest osast.  ● Nende omadused on ideaalsed, et moodustada vesilahuse membraane rakkudes  20. Lipiidide ülesanded organismis + näited. 
a) Varuaine - ​varuaineks on rasvad, mis kogunevad rakkudesse naha alla  b) Energiaallikas - ​kõige energiarikkamad toitained  c) Ehitusmaterjal -​ ümbritsevad kõiki rakke  d) Kaitse - ​koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi  e) Lahusti -​ rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine  f) Signaalmolekulid - ​suudavad vaevata läbida rakumembraane (nt. testosteroon, östrogeen, jne.)  g) Lähteaine - ​toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad (saab sünteesida ka teisi orgaanilisi  ühendeid, nt süsivesikuid  21. Mida nim. valkudeks ? Millest nad koosnevad?  Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest.  22. Kes annab juhised valkude sünteesiks?  Valkude süntees rakkudes toimub geenides asuvate juhiste järgi​. 


23. Tead aminohappe ehitust. Mis määrab ära aminohappe keemilised omadused ?    Aminohappe keemilised omadused määrab ära kõrvalahel.  24. Kuidas tekib peptiidside?  Kahe aminohappe ühinemisel.  25. Kui palju on organismis asendamatuid aminohappeid ? Nimeta need.  Organismis on 8 asendamatut aminohapet:  ❏ Isoleutsiin  ❏ Leutsiin  ❏ Lüsiin  ❏ Metioniin  ❏ Fenüülalaniin  ❏ Treoniin  ❏ Trüptofaan  ❏ Valiin  26. Tead valgu struktuure ja oskad neid nimetada.  primaarstruktuur-​valgu aminohappeline järjestus  sekundaarstruktuur​- aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur,  mida hoiavad koos vesiniksidemed  tertsitaalstruktuur​-sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur  kvaternaarstruktuur​- kahe või enama tertsitaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumsel tekkiv struktuur  27. Mis on denaturatsioon ja renaturiatsioon? Näited.  denaturatsioon-​valkude sekundaar-või tertsitaalstruktuuri lagunemine välise teguri, näiteks temperatuuri, happe,  aluse või mehhaanilise mõjutamis toimel nt: muna keetmisel muutub munavalkude struktuur pöördumatult  renaturiatsioon-​on ​valgu​ kõrgemat järku (neljandat, kolmandat ja teist) ruumiliste struktuuride ja bioloogilise  aktiivsuse taastumine.nt:    28. Mõisted: ensüüm, katalüsaator, substraat. (vt. ka vihiku joonist).  ● ensüüm - valk,​ mis reguleerib rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust  ● katalüsaator - ​reaktsiooni kiirendav aine  ● substraat - ​ ​biokeemias ​ensüümi​ toimeobjekt. 


29. Kuidas tagatakse ensüümide toime vaid kindlale reaktsioonile?  Iga ensüüm mõjutab ainult kindlat tüüpi reaktsioone, sest reaktsioonis reageerivad ained sobivad vastava ensüümi 
struktuuri nagu võti lukuauku. Seetõttu vajatakse rakkudes tuhandeid erinevaid ensüüme.  30. Mis mõjutavad reaktsioonide kiirust? (2).  temperatuur ja keskkonna happelisus  31. Valkude ül. organismides+näited.  Ensüümid-​tagavad, et rakkudes keemilised reaktsioonid toimuksid vajaliku kiirusega  Ehitus​-ehitusmaterjal  Transport​-aitavad ainetel liikuda  Retseptorid-​vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel  Kaitse​- kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite vastu   Organismi regulaatorid​-reguleerivad  Liikumine-​ kokkutõmbumise- ehk kontraktsioonivõime  Energia-​ energia saamiseks  Varuaine​- valke kasutavad toiduks arenevad organismid  32. Tead mõisteid:   nukleiinhapped - ​nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid , DNA ja RNA  DNA - ​molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja seda edasi anda  RNA-​molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest  nukleotiidid - ​nukleiinhappe ahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest  mRNA-informatsiooni RNA-​toob tuumast kohale valgu tegemiseks vajaliku info  tRNA-transport RNA-​toob tsütoplasmast kohale aminohapped, millest valgud kokku pannakse  rRNA-ribosoomi RNA-​koos valkudega ribosoomide koostisse kuuluv RNA  geenid-​DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi 


33. Kes ja mis aastal avastasid DNA ?   ​1953. aastal James Watson ja Francis Crick  34. Vt. lk. 55 DNA ja RNA võrdlust. 
35. Oskad DNA-st DNA-d sünteesida ja DNA-st mRNA molekuli kopeerida teades komplementaarsusprintsiipi.   DNA: guoniin(G)=tsütosiin(C)           adeniin(A)=tümiin(T)  RNA: adeniin(A)=urasiil(U)   tümiin(T)=adeniin(A)   guoniin(G)=tsütosiin(C)  komplementaarsusprintsiip- ​lämmastikaluste ühtivuse vastavus  36. Mõisted:   kiudained - ​taimse toidu osa, mida inimorganism ei seedi  vitamiinid - ​orgaanilised ühendid, mida organism väikestes kogustes vajab, kuid ise sünteesida ei suuda  mineraalained - ​organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad  süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik  energia - ​keha võime teha tööd  37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? 2000kcal  Kui palju vabaneb energiat kcal 1 g süsivesikute, lipiidide ja proteiinide lagunemisel organismis?  1g süsivesikuid = 4kcal  1g proteiine= 4kcal  1g lipiidid ehk rasvad= 9kcal  38. Milliseid toitaineid vajab inimene suurtes ja milliseid väikestes kogustes?  Suurtes kogustes vajab inimene süsivesikuid, rasvu, vett, valke ning kiudaineid.  Väikestes kogustes vajab inimene vitamiine  39. Milliseid tagajärgi toob kaasa toidu ebavõrdne jaotumine maailmas?   Igal aastal sureb nälga kümneid miljoneid inimesi. Samas on palju ülekaalulisi ja rasvumist arenenud maades. Palju 
terviseprobleeme.