Sahhariidid ja valgud (0)

Sahhariidid
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos .
Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos , riboos ) on üks rühm sahhariide . Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud ( laktoos , sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos).

Monosahhariid – lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos)

Oligosahhariid – liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur)

Polüsahhariid – kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos)
Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ( C6H12O6 ) ja fruktoos ( C6H12O6 ).
Lisaks neile on veel riboos ( C5H10O5 ) ja desoksüriboos ( C5H10O4 )
Kõik eespool nimetatud monosahhariidid on looduses väga levinud. Nagu hiljem selgub , esinevad fruktoos, eriti aga glükoos, põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on neid puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur (glükoos) ning puuviljasuhkur (fruktoos).
Sahhariidide korral nimetatakse eetreid glükosiidideks. Niisiis on glükosiidid üks eetrite alaliike. Glükosiidid on eetritest vähem püsivad. Nad moodustuvad kergesti hapete kui katalüsaatorite manulusel ja seepärast ka hüdrolüüsuvad hapete toimel kiiresti.
Käelisus
Paljude ühendite vasak- ja parempoolsus on üldine loodusnähtus, mis esineb ka molekulidest kõrgemal tasandil. Seda nimetatakse käelisuseks ehk teaduslikult kiraalsuseks.

Disahhariidid

Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Eetriga sarnast funktsiooni, nn hapniksilda kahe molekuliosa vahel, nimetatakse glükosiidsidemeks. See ei ole küll eriti korrektne nimetus, kuid biokeemias ja looduslike ühendite keemias kasutatakse seda tihti.
Sahharoos glükoos + fruktoos roo või peedisuhkur (tavaline suh)
Maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur
Laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur
Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks, see on glükoosiidi moodustumise pöördreaktsioon.
Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos lahustub hästi vees ja on magusa maitsega.
Laktoos sisaldub piimas. Tema lahustuvus on väiksem ja ta pole nii magus kui teised disahhariidid.
Sahharoos on kristallne aine mis sulab temperatuuril 185 kraadi. (roosuhkur)
Invertsuhkur – sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos.

Polüsahhariidid

Kui disahhariidi molekuliga liitub veel üks monosahhariidi molekul, siis saadakse trisahhariid. Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, polümeer. Ta moodustub polükondensatsiooni teel.
Polüsahhariidide jaotus:

Struktuursed polüsahhariidid

Varupolüsahhariidid

Mitmesuguste muude ülesannetega polüsahhariidid
Tselluloos on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest. Tselluloos on paberi, etanooli, mitmete tehiskiudude, lõhkeainete ja teiste materjalide tootmise lähteaineks.
Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varupolüsahhariid. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustub tärkliseklistiir.
Glükoos C6H12O6
Fruktoos C6H12O6
Riboos C5H10O5
Sahharoos C12H22O11
Maltoos C12H22O11
Laktoos C12H22O11
Tärklis (C6H10O5)n
Glükogeen (C6H10O5)n
Tselluloos (C6H10O5)n
Valgud
Valgud ehk proteiinid koosnevad mitmest ühendatud aminohappejääkidest.
Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped on need mida meie organis ei tooda ja seepärast peame neid saama toidust. Happelistes aminohapetes on ülekaalus karboksüülrühm, aluselises aga amino rühm. Neutraalsed on aminohapped siis, kui neis on võrdselt nii karboksüül kui ka amino rühmasid. Vastavalt koostisele jagatakse valgud: lihtvalkudeks, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest ja liitvalgud , kus aminohappejääkide kõrval on ka mingi asendusrühm. Valgud on üldiselt tundlikud väliskeskkonna suhtes. Nad võivad muutuda nii temperatuuri kui teiste ainete mõjul – seda nimetatakse denaturatsiooniks. Kui valk oma omadused kõrvaldamisel taastab, on see renaturatsioon .
Fibrillaarvalgud on vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad.
Peptiidid
Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega, nim peptiidiideks.
Kaks aminohapet moodustuvad dipeptiidi , kolm – tripeptiidi. Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks. Kahest kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nimetatakse oligopeptiidideks.