Järelmõtteid modernistlike autorite teostest Modernistlike autorite teoste lugemine ei ole lihtsalt silmapuhkamine ,sest peale sõnade kokku veerimise on lugejal vaja ka kaasa mõelda, muidu ei ole võimalik teose sisust aru saada, kuid võib täiesti kindlalt väita et täielikult neid teoseid mõista ei ole lihtlugejal võimalik. Võibolla ei saanud ka autorid ise hiljem oma teoseid lugedes aru millest nad kirjutasid. Iga lugeja võib toesest erinevalt aru saada ja seda teisiti tõlgendada. Teostes ei lähtuta meile arusaadavatest aja ja ruumi suhetest ja seega on väga raske aru saada, et mis aastal, või koguni sajandil sündmustik aset leiab või kui palju aega on möödunud eelmisest hetkest. Mõnes teoses läheb mööda terve inimese elu, kuid see võib meile ja isegi tegelasele endale tunduda vaid hetkena. Kafka teoses ,,protsess" jääb esimese ja viimase peatükivahele terve aasta, aga teost lugedes võib tunduda mõne kohapeal et on möödunud juba viis aa...
Modernse kirjanduse eripära võrreldes varasemaga Modernistliku kirjandusteose maailm Modernlistlikes teostes kujutatud keskkond ja tegelased mõjuvad sageli kummastavalt. Subjektiivne aja- ja ruumitaju on üks modernistlike kirjanike keskseid huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm
Vene kirjandus Ajajärgud 1. Keskaja kirjandus XI-XVII sajand kiriklik, kirjutati romaane 2. Klassitsism ja eelromantism XVIII sajand 3. Romantism XIX sajandi algus 4. Klassikaline realism XIX sajandi keskpaik ja lõpp 5. Sotsialistliku realismi algus (kõrvuti sümbolismi, futurismi, akmeismi jt modernistlike suundadega) XX sajandi algus Vene kirjandus tekkis X saj lõpul XI sajandi algul Kiievi-Vene riigis. Olulisel kohal olid kultuurisuhted Bütsantsiga. Viljakalt arenesid eepilised rahvalaulud ehk bõliinad. 1185 ilmus ''Lugu Igori sõjaretkest'' vürstiriigi noore valitseja ebaõnnestunud sõjaretke lugu. Lomanossov kirjanik, füüsik, pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. Romantism sündis vene kirjanduses XIX sajandil, uut elujõudu sai XIX sajandi lõpul.
Venestale langes vineeritööstuse arengus tähtis ülesanne tutvustada ja propageerida teistele tööstusharudele vineeri kui uut materjali. 1935. aastal, julgustatuna kaasaegse arhitektuuri ja disaini uutest suundadest, aitas Venesta rajada Jack Pritchardil Isokon Furniture Company, mis omandas Inglise modernistlikus liikumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud projektide ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma töökontaktid juhtivate modernistlike arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga. Paljud modernistid uskusid võimalusse rakendada mööblitoodete arendamises teaduslikke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer on materjal, mis pakub sellise võimaluse. Isokoni mööblifirmast kujunes lühikeseks ajaks laboratoorium, kus tehti huvitavaid vineeriga seonduvaid eksperimente. Lutherite vineeri- ja mööblivabriku 63 aasta pikkuse tegevuse algus langes
Imazism Avangardistlike (modernistlike) voolude tormilise esiletõusuga peaaegu samaaegne uuenduslik liikumine ingliskeelses luules, imazism, sai oma nimetuse sellest, et suuna peaesindajad ja teoreetikud (nende seas kõige olulisemana USA luuletaja ja kriitik Ezra Pound) hakkasid pöörama rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Omaette vooluna vaadeldakse imazismi tavaliselt aastata 1912-1917 piirides, ent imazismi mõju USA ja inglise luules on olnud pikaajaline ja tugev ka järgnenud aegadel.
portreemaalid. Näiteks: Loid Pavel, Hilda Ürpus, Paul, Keres jne. Ta on maalinud paljude kultuuriinimeste portreesid, kuid on maalinud ka mitmeid perekonnaliikmeid. Portreemaalide kõrvalt lõi Valdemar Väli ka mastikumaale. Samuti on ta oma töödes kajastanud rannarahva, eelkõige Läänemaa, Muhu ja Kihnu eluolu. Väli loomingus domineerivad hilisimpressionistlikud ja rahvusromantilised jooned. Hiljem 1970. ja 1980. aastatel on tema loomingus rohkem modernistlike jooni; sellel perioodil maalis ta abstraktsionistlike maale. Tema maale võib leida Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii ja Tallinna Kunstihoone kogudest. Tema hauakivi kaunistab tema enda poolt kavandatud ruunikivilaadne raidkivi. Näitleja Albert Üksipi portree. 1946. Talutaat Läänemaalt 1946. Taat Kullamaalt 1945. Helilooja Cyrillus Kreegi portree. 1959. Kihnu kalurid võrke parandamas 1955.
Saksamaa ja NSVL • Suurte juhtide ülistamine. • Revolutsioonisündmused ja sõjalised võidud. • Ideaalkangelased. • Töö ülistamine. • Massiline propaganda. Teemad • Avangardistivastane võitlus avalik • Ainulubatud on kunst, mis toetub traditsioonidele, tõstab aaria rassi väärikust • Eeskujud 19.saj akademism ja realism. • Suhtumine: Moodne kunst on „rassiliselt alaväärtuslike inimeste“ eneseväljendus • Hitler vihkas juba noorena modernistlike, edukaid kunstnikke Saksamaa • Avangardistivastane võitlus salajasem, kuid jõhkram • Ainulubatud kunstistiil sotsialistlik realism • Kunsti olemus on tegelikkuse tunnetus, eesmärgiks tõde • Avangardism ja modernism moonutavad või varjavad tõde • Kunsti kasutati kasvatusvahendina NSV Liit • Skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulaariga ja karmi silmavaatega ideaalkangelasi. • Tuntuim skulptor Saksamaal oli Arno Breker. Ja NSV Liidus Vera Muhhina
sekretäriks, Rilke reisis ka Põhja Aafrikas ja Hispaanias. Esimese maailmasõja puhkedes värvati ta sõjaväkke. 1919. aastast edasi elas ta peamiselt Pariisis ja Sveitsis. Looming Oma ajastule jäi Rilke mõnevõrra võõraks, hilissümbolismis paistis ta silma erilise filosoofilise enesessesüüvimisega. Ta ei lasknud end mõjutada avangardistlikest vormieksperimentidest. Tema küpsel luulel 1920ndate alguses pole eriti seost tollaste modernistlike moevooludega. Tema esimene mõjukas luulekogu ,,Tundide raamat" (1905) keskendus Jumalamaailma luuletaja vahekordade eritlusele, luuletused arenevad seal kahekõnes Jumala e. absoluudiga. Luuletaja tunneb siin end maailmana ja maailma loovuse printsiibina, jõudes koguni tõdemuseni, et Jumal ise on maailma looming, ilma maailma ja luuletajata kaotaks Jumal mõtte. Taoline mõtterõhuline luule oli omas ajastus erandlik. Filosoofiline kallak jätkus ja
Ema lastega jäi Eestisse. Kasvas väiksena üles Viljandis ja Mulgimaa taludes. "Teine kord paistis 7 km taha tallu ära, kuidas Viljandi linn põles." 1945. kolis pere Tallinnasse. Haridus: · Tallinna 21. keskkool. Kooliajal toimus küüditamine, paremad õpetajad ja paljud klassikaaslased küüditati Andres Tarand (peaminister) pääses. · Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alustas luuletamisega. Ülikoolis õpitav ei vaimustanud. Vaimustas lääne modernistlike luule, eesti pagulasluule ja "Arbujate" rühtmituse luule luuletajate sõpruskond, kuhu kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad kui ka Alliksaar olid võimude poolt põlatud. Tudengeid hoiatati Alliksaare ja teiste läänelike luuletajate eest, vaidles vastu. Ähvardati ülikoolist välja visata.
1910). Ta maalis nii igapäevaseid sündmuseid kui ka fantastilisi kujutispilte kaugetest maadest. Ta ei kujutanud perspektiivi, maalis kohmakalt ja vahel naljakalt. Kasutas maalimisel ainult objektide oma värvusi, need on kaunid ja erksad. Niko Pirosmanasvili (1862-1918)- Gruusia kunstnik. Kujutas zanri-stseene, mille hulgas on ka Gruusi pidutsevad laudkonnad, natüürmordid, loomad. Eestis on tuntumad nimed Jaan Oad ja Paul Kondas. Naivismile omaseid tunnuseid on mitmete kuulsate modernistlike kunstike loomingus. Mõned traditsioonilise hariduse saanud kunstnikud on hakanud teadlikult naivismi jäljendama. Ave Nahkur.
korralikkust. Valgusega on esile toodud nägu, kuid samas raam ja ülejäänud taust jäävad tagaplaanile, seetõttu on osasid detaile raskem märgata. Kuna valgus langeb Adamson-Ericu näole külje pealt, siis annab see autorile salapärase, omalaadse müstilise ilme, mis teeb terve maali palju huvitavamaks. Adamson-Ericu maali "Autoportree II (silmusega)" tegemisel on kasutatud modernistlikku realismi (realism, millega on segunenud modernistlike vormiuuenduste mõjud), mis kuulub Eesti kunstis kahekümnendasse sajandisse. Mulle see maal meeldib, sest minu arvates mõjub Adamson-Ericu autoportree rahustavalt, kuid paneb mind samas ka mõtisklema erinevate sümbolite tähenduse üle, ehk annab ajudele tööd ja treenib mõtlemist. "Autoportree II (silmusega)" maalis on kasutatud üldiselt tumedamaid, üksteisega sobivaid toone ja miski ei häiri otseselt silma. Varjude
Pinnale aitas tõsta psühhoanalüüs. 1946 Nobeli kirjanduspreemia. 1962 suri leukeemiasse. Teosed: Alustas uusromantikuna, impressionistina. * Kogumik ,,Luuletused" (1902) * ,,Peter Camenzind" (1904) - Hesse 1.romaan, tõi talle kuulsuse * Jutustus ,,Ratta all" (1906), Romaan ,,Rosshalde"(1914)- mõlema ajendiks isiklikud draamad. * ,,Demian. Ühe nooruse lugu"(1919) - romaan, mis sai loominguliseks pöördepunktisks. * Jutustus ,,Siddharta"(1922), ,,Stepihunt"(1927) - viib Hesse nime modernistlike maailmakirjanike hulka. * Jutustus ,,Narziss ja Goldmund"(1932), jutustus ,,Hommikumaaränd"(1932), romaan"Klaaspärlimäng". On kirjutanud jutustusi, muinasjutte, luulet, mälestusi, arvustusi, esseistikat, koostanud antoloogiaid, toimetanud ajakirju. Loomingust: Herman Hesse loomingu juured on eelkõige saksa romantismis, India ja eirit Hiina mõtteloos, Nietzsche filosoofias, Juhgi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides.
milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundidvormid. Nii Malevit kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bol evikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 2. Põhitegijad, nende teosed? V. Kandinsky ,,Kompositsioon nr. 7", ,,Unistuslik improvisatsioon", ,,Sügis Baieris", ,,Väike maal kollasega" P. Klee ,,AD Parnassum", ,,Peatee ja kõrvaltee" P. Mondrian ,,Õitsvad puud", ,,Kompositisoon punase, kollase, sinisega", ,,Kompositsioon 2: Jooned ja värvid", ,,Broadway boogiewoogie" Le Corbusier ,, Villa Savoye" Le Corbusier ,,Modulor" Ozenfant ,, Kitarr ja pudelid" Malevits ,, Puuraidur", ,,Suprematism
nad romantilise ilutsemise vastu.Esindaja nt. Ch. Baudelaire. Estetismi aluseks on kunsti sõltumatuse idee.Kunsti eesmärk on temas eneses.Estetism rõhutab esteetilise põhimõtte olulisust kirjanduses ja kunstis.Esindaja nt. O. Wilde Õnnelik Prints. Uusromantism Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nim. sümbolismile lähedasi voole üldnimetusega uusromantism,sest tegemist on romantismi põhimõtete ja kohalike traditsioonide ning modernistlike võtete ja meeleolude põimumisega.Esindajaks nt. soome luuletaja Eino Leino. Avangardism 20. saj. algul tekkisid sümbolismi kõrvale uued voolud:futurism,kubism,ekspressionism,imazinism,akmeism,dadaism,sü rrelism.20. saj. hakati kõiki neid mitterealistlike ja uusromantismile vastanduvaid tendentse nim. modernistlikeks. Futurism tekkis 20. saj. algul Itaalias,selle kujunemist mõjutas ühe saksa filosoofi üliinimese teooria.Futurism kui tuelviku kunst eitas
surnuks Pariisis ja nende inimeste vahelistest intriigidest ja armastus lugudest .Peategelasest on Jake Barens kes on ameeriklasest ajakirjanik . Tema seltskonda kuulub kergemeelne kaunitar Brett kes on armusuhetes nii Jake kui ka tema sõjakaaslasega Mike'ga ning kellesse on omakorda armunud üks teine ajakirjanik .Juhtsümbol romaanis on Jake sõjas saadud trauma ehk impotentsus . '' Vanamees ja meri '' William Faulkner modernistlike vormieksperimentide arendaja , tema teosed on seotud USA ajaloolis-sotsiaalse oluga .Üks raskemaid loetav 20 sajandi kirjanikke .paiskab segamini ajatasandid , liigub m'ärkamatult olevikust minevikku ja tagasi . Eksistentsialism Filosoofia ja kirjanduse tihe läbipõimitus . Vabadus ja vastutus on eksistentsialismi tunnused.Sellised teosed kirjeldasid kõige dramaatilisemate olukordade lahkamist ning keskendusid filosoofilistele probleemidele .
järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Luulekogus "Geomeetriline inimene" loob Barbarus võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil- sirg-ja kõverjooned, kolm-ja nelinurgad, ringid jne. Tuntumaid luuletusi selles kogus on "Autoportree". Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Barbaruse luuletused on läbimõeldult ja eriliselt ülesehitatud, konstrueeritud. Modernistlike luuletuste üks iseloomulik komponeerimisvõte on teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile. 1920.-1930.aastate luules võib märgata, kuidas vaheldusid, esinesid kõrvu ja põimusid omavahel kaks suurt kirjandusvoolu- uusromatism ja realism. Realistliku luule tähtsaim esindaja kümnendivahetusel ja 1930.aastatel oli Juhan Sütiste, Kirjandusliku Orbiidi ja elulähedusliikumise eestvedaja. Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930.aastate keskel arbjateks nimetatud noorema
Hiljem maalis ta ka valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses on "eimiski eimiskis". Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis. LÜHIKE KOKKUVÕTTE nimetas oma töid "suprematismiks" võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalsetr ruumi suprematism on ruumi puhas väljendus on seotud punktiga, kus värv, vorm ja ruum ühinevad must ruut valgel pinnal valge ruut valgel Suprematism Puuraidur
Moemaja vaid kõige ustavamad moejärgijad, kuid Lacroix`il õnnestus lühikese ajaga firma taas käima panna ning müügimahtusid kolmekordistada. 1987. aastal lahkus Lacroix Patou Moemajast, et rajada oma enese moemaja. Geniaalse kunstniku esimene kollektsioon loodi Agache Co. Ltd rahalise toetuse abil. Lacroix Moemajast sai esimene haute couture salong, mis Pariisis viimase kahekümne aasta jooksul avati. 80-ndate lõpus esitles Lacroix mitut kollektsiooni, milles võis selgelt täheldada modernistlike kunstnike mõju oma värvimöllu ja paradoksaalsete värvikooslustega. 1988. aastal pälvis ta teistkordselt prestiizse ,,Kuldse sõrmkübara" auhinna. 1989. aastal andis ta välja esimese pre-a-porter kollektsiooni. 1990. aastal ilmus tema parfüüm C'est La Vie(Selline on elu), mille esitlus kujunes moemaailma suursündmuseks. Aastatel 1989-1990 esitles Lacroix avalikkusele Luxe`i seeriat. Alates 1990. aastast andis Lacroix Moemaja välja aksessuaaride kollektsiooni, mille hulka kuulusid ka
1p. Tsükli kolmes esimese raamatud kujutab Kangro Tartu 1930.aastate üliõpilaselu erakordse ehedusega, kogupilt on mitmekülgne ja vahetu. Äsja kodunt lahkunud noortele tähendavad esimesed üliõpilasaastad uut algust väga mitmes mõttes: leitakse uusi sõpru, puututakse kokku uute, senisest järsult erinevate mõttelaadidega. 15. Misssuguseid vormivõtteid Bernard Kangro Tartu-romaanides kasutab? 2p. Kangro hakkas varakult katsetama erinevate modernistlike vormivõtetega. Tema romaanides on sageli mitu jutustajat, sündmustele lähenetakse erineva kandi pealt, igal tegelasel on toimuvast oma arusaam. Romaanides puuduvad suured üldistused, Kangro maailmatunnetus on modernisti maailmatunnetus: selles puudub kindlus ja usk elu püsimisse, seal ei otsite taga elu põhiväärtusi. Pole mingeid reegleid, mis elu korrastaksid, kõik liigub ja muutub. Selles maailmas ei ole mdagi lõplikku, pole ülimat tõde, võimatu ja võimalik liiguvad käsikäes.
abstraktsust. Hiljem maalis ta ka valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses on "eimiski eimiskis". Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis. KASUTATUD KIRJANDUS · ,,Kunsti-kultuuri ajalugu" (Postimpressionismist uue meediani) Jaak Kangilaski · http://www.koolielu.ee/pages.php/03130107?txtid=4484 · http://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionism · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm
maksimaalses kokkusulatamises. Ta töötas välja sellise žanri, mis ühendab endas oratooriumi, kantaadi, ooperi ja draamaetenduse iseloomulikud jooned. 29. Britteni teoste hulka kuuluvad näiteks ’’Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemal’’, ’’Peter Grimes’’, ’’Lucretia teotamine’’, ’’Albert Herringu’’, ’’Sõjareekviem’’. 30. Britten ei läinud tingimusteta kaasa ajastu modernistlike ja avangardistlike suunitlustega. Tuginedes inglise muusika sajanditevanustele traditsioonidele, arendas ta välja täiesti omanäolise, võib-olla kohati alalhoidliku helikeele. 31. Avangardism ei ole ühetähenduslik stiilimõiste. Selle termini alla kuuluvad mitmesugused kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid. See hõlmab 1950.-1960. aastate otsingulisi suundi muusikas. Neid kõiki ühendas loobumine sellistest traditsioonilistest muusikalistest
muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Ta töötas välja sellise zanri, mis ühendab endas oratooriumi, kantaadi, ooperi ja draamaetenduse iseloomulikud jooned. Benjamin Britten 29. B. Britteni tuntuimad teosed on ooperid ,,Peter Grimes", ,,Lucretia teostamine", ,,Albert Henning" ning ,,Sõjareekviem". 30. B. Britten erineb teistest heliloojatest selle poolest, et ta ei läinud kaasa ajastu modernistlike ja avangardlistlike suunitlustega. Tuginedes inglise muusika sajanditevanustele traditsioonidele, arendas ta välja täiesti omanäolise, võib-olla kohati alalhoidliku helikeele. Avangardism 31. Avangardismi mõiste alla mahuvad mitmesugused kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid. Selle termini mõiste hõlmab peamiselt 1950.-1960. aastate otsingulisi suundi muusikas. Neid kõiki ühendas loobumine sellistest traditsioonilistest muusikalistest
Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga. Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis. Gropius van der Rohe Moholy-Nagy Bauhausi hoone Farnsworth House Kompositsioon Dessaus Väga oluline oli kunstikooli "Bauhaus" (asutati 1919) tegevus Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius (1883-1969), Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) ja
Estenismiga on seotud dekadents, sümbolism, kunst kunsti pärast. Eredalt väljendub iluprintsiip O. Wilde´i (1854-1900) loomingus, tema muinasjuttudes ,,Õnnelik prints" (1888), ,,ööbik ja roos" (1888) ja romaanis ,,Dorian Gray portree" (1891). Uusromantism Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nimetadakse sümbolismile lähedasi voole üldnimtusega uusromantism ( sümbolism ja impressionism), sest tegemist on romantismi põhimõte ja kohalike traditsioonide ning modernistlike võtete ja meeleolude põimumisega. Uusromantism on seotud rahvusliku ärkamise ja vabaliikumisega, omariikluse tekkega. Esindaja: iiri luuletaja W.B. Yeatsi (1865-1939) ja soome luuletaja E. Leino (1878-1926). Avangardism Futurism Tekkis 20.sajandi algul Itaalias, selle kujunemist mõjutas saksa filosoof F. Nietzsche (1844-1900) üliinmese teooria. Futurismi algataja ja peamine teoreetik on itaallane F.T Marinetti (1876-1944), kes avaldas mitu futurismi manifesti.
Ta maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Samas on aga kõik detailid maalitud püüdlikult ja täpselt ning ainult objektide omavärvust arvestades. Rousseaule osaks saanud kuulsus aitas märgata ka teisi naiviste. Kuulsad: Pirosmanasvili (Tüdruk õhupalliga); Generalic (Sarviline hobune). Naivismile omaseid tunnuseid on mitmete kuulsate modernistlike kunstnike loomingus. Mõned traditsioonilise kunstihariduse saanud kunstnikud on hakanud teadlikult naivismi jäljendama. Dada ja metafüüsiline kunst: I MS sokeeris kõiki. Mõned kunstnikud tõmbusid siseemigratsiooni, aga ka neturaalsetesse maadesse kogunes väikesi eri rahvusest mässumeelste, tihti anarhistlike vaadetega kunstnike rühmi. Voltaire-i kabaree (Zürichis 1916), mis korraldas skandaalseid etendusi ühes kohvikus. Pahaaimamatule
Nobeli preemia. 1955 ,,Kõdulehed" 1967 ,,Sada aastat üksildust" ,,Patriarhi sügis" ,,Armastus koolera ajal" ,,Minu mälestused kurbadest hooradest" ,,Elada, et sellest jutustada" ,,Armastusest ja teistest deemonitest" ,,Kolonelile kirja ei ole" ,,Ühe ettekirjutatud surma kroonika" ,,Lihtsameelne Erendira ja tema südametu vanaema kurb ja uskumatu lugu" eesti k. Ilmunud teose nimi ,,Kadunud aja meri" Novell: ,,Suure Ema matused" Modernistlik luule Futurism Varaseimaks vooluks XX sajandi modernistlike voolude hulgas loetakse üldiselt futurismi. Sai alguse Itaalias ja tõusis oluliseks modernvooluks Venemaal. Levis ka teistesse maadesse. Peaaegu kõik modernistlikud voolud tunnustasid Guillaume Apollinaire'i (1880-1918). Ta tegeles eriti innukalt klubistliku esteetika väljatöötamisega kirjanduses ja kunstis. Apollinaire'lt pärineb mõiste sürrealism. Luuletus ,,On" tekitas minus väga vastikut tunnet, sest minu arvates oli, see väga kole luuletus. See rääkis sõja ajal toimunust.
Dadism ja sürrealism 5 Kasutatud kirjandus 7 AVANGARDISM Avangardism tekkis 20.sajandi esimese kümnendi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imazi(ni)smi, akmeismi. Need voolud vatandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, jätkus hilisekspressionism. 20. sajandil hakati neid mitterealistlikle ja uusromantismile vastandavaid tendentse nimetama modernistlikeks. FUTURISM Varaseimaks vooluks modernistlike voolude hulgas loetakse üldiselt futurismi. See tekkis 20. saj algul Itaalias. Futurism on suunatud tulevikku, nagu ütleb ka voolu nimetus (lad k futurum "tulevik"). Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marinetti (1844 1900), kes avaldas mitu futurismi manifesti, esimene ilmus 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro. Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu.
laternad ning lõbustas end öösiti kohalikke talumehi ehmatades. Newtonile meeldis joonestada veel loomi ning eriti geomeetrilisi kujundeid, mida on nähtud tema maja seintelt. Üheksateistkümne aastasena astus ta Cambridge'i ülikooli (Trinity College'is). Algselt sai temast subsizer s.t. vaene üliõpilane, kes teenis endale ülalpidamist mõne teadlase teenindajana. Sel ajal oli kolledzi õpingud enamasti suunatud Aristotelesele, kuid Newton eelistas ning luges rohkem modernistlike filosoofide, nagu Descartes'i või astronoomide, nagu Copernicus, Galileo ja Kepleri teaduslikke tekste. Newton oli suur huvi uurida ja mõista kõike: maailmaruumi, mateeriat, liikumist ja aega. Ta huvitus matemaatikast, 3 optikast ja astronoomiast. Matemaatika õppetooli omav Isaac Barrow oli vaimustunud noore Newtoni teadmisest, sest too tundis palju Eukleidese ja Descartes'i geomeetriat. 1664
autorid aga leidsid oma igapäeva tegemistes, mis muidu oli üsna sündmustevaene, sügavust ja ilu. 18)Milline kirjandusvool oli domineeriv varasema Shwa kirjanduses? MODERNISM See oli kaasaegne. Kasutati kirjanduslikke võtteid, mida varem polnud jaapani kirjanduses. Väljenduses ilmselge välismõju. Modernistlik kirjandus on autorite katse anda teostele mittetraditsiooniline kvaliteet, tehes seda sageli eksperimentaalsete tehnikatega. Esmast süstemaatilist modernistlike tehnikate kasutamist võis näha uussensualismi liikumise (shinkankaku-ha) esindajate tekstides. ( uussensualism -Liikumisele pandi alus a1924. Andsid välja kirjandusajakirja Bungei jidai. Seda liikumist seostatakse eelkõige Yokomitsu Riichi`ga. Uussensualistid ei seisnud mitte ideoloogiliste ideede, vaid kirjanduslike printsiipide ja uute tehnikatega eksperimenteerimise eest. Nende autorite ühisnimetajaks on kirjeldavate sündmuste moraalse sisu eitamine
Antoni Gaudie- Hispaania arhitekt ja Kataloonia patrioot. Gertrude Jekyll- oli kunstnik, käsitööline, kirjanik ja aednik. Geoffrey Jellicoe- inglise arhitekt, linnaplaneerija, maastikuarhitekt ja aiakujundaja. Suurim huvi oli maastiku ning aiakujunduse vastu. Le Corbusier- tuntud kui Le Corbusier, oli Sveitsi-Prantsuse arhitekt ja maalikunstnik. Tal oli sügav mõju modernsele liikumisele arhitektuuris ning teerajaja roll modernistlike aedade loomisel. André Le Nôtre- Suurim prantsuse aia- ja maastikukujundaja. Andrea Palladio- Itaalia arhitekt ja arhitektuurilise stiili ellukutsuja, mida nimetatakse palladionismiks. Ehitised olid templisarnased, inspireeritud Platoni vormide teooriast. Vitruvius Pollio- Rooma arhitekt, insener ja planeerija. Frank Lloyd Wright- Ameerika arhitekt, algselt õppis linnainseneriks. 19. Mis stiilis või mis ajastutest pärinevad järgnevad aiad/ pargid:
Sürrealistid leiutasid mõistuse kontrolli välistamiseks oma meetodi-automaatkirjutamise, mida võimaldavad teadvuse hämarseisundid. Imazism-Oli Ameerikas ja Inglismaal 20.sajandil alguskümnendeil levinud kirjandussuund, mis taotles teemade ja luulevormide täielikku vabadust, tähtsustas eredelt luulekujundeid. Venemaal vastas sellel imazism.Modernistlik luule- 20.sajandi algul tekkisid luules sümbolismi kõrvale uued voolud. Modernistlike voolude hulgast peetakse kõige varasemaks futurismi. Sinna alla kuuluvad Futurism,kubism,Dadaism,sürrealism ja imazism.Modernistlik süvapsühholoogiline romaan-Püüdsid uurida iseennast ja oma hinge. Uuritakse inimese teadmisi ja tundmusi.Ei täpsustata sündmuste paika ega aega. Jaguneb kaheksaks erinevaks liigiks:süvapsühholoogiline romaan, filosoofilisus-intellektuaalne romaan, absurdiromaan, allegoorilis-
NATURALISM 19. saj. II poole kirjandusvool. Realismi äärmuslik suund. Taotles elukujutluse täpsust ja erapooletust. Voolu tekkimine on seotud loodusteaduste arenguga ja positivistliku filosoofiaga. Naturalismi põhilisi viljelejaid oli Zola (,,Maa"). Naturalismis ei süüdistata ühtegi ühiskonnaklassi. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures väljendub see eri viisil. FUTURISM Varaseim vool 20. sajandi modernistlike voolude hulgas. Sai alguse Itaaliast. Võideldakse vana ja traditsioonilise vastu. Püüti leida väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu kujutamises. Tunnused: *kiirus, mille mõjul kujundatakse ümber maailma *hädaoht, hulljulgus, armastus, jultumus, vastuhakk *ülistati autosid, rasketehnikat, rahvahulka, tööd, lärmi suurlinna *hävitada tuleb raamatud, raamatukogud, muuseumid *võitlus!
Antoni Gaudie- Hispaania arhitekt ja Kataloonia patrioot. Gertrude Jekyll- oli kunstnik, käsitööline, kirjanik ja aednik. Geoffrey Jellicoe- inglise arhitekt, linnaplaneerija, maastikuarhitekt ja aiakujundaja. Suurim huvi oli maastiku ning aiakujunduse vastu. Le Corbusier- tuntud kui Le Corbusier, oli Sveitsi-Prantsuse arhitekt ja maalikunstnik. Tal oli sügav mõju modernsele liikumisele arhitektuuris ning teerajaja roll modernistlike aedade loomisel. André Le Nôtre- Suurim prantsuse aia- ja maastikukujundaja. Andrea Palladio- Itaalia arhitekt ja arhitektuurilise stiili ellukutsuja, mida nimetatakse palladionismiks. Ehitised olid templisarnased, inspireeritud Platoni vormide teooriast. Vitruvius Pollio- Rooma arhitekt, insener ja planeerija. Frank Lloyd Wright- Ameerika arhitekt, algselt õppis linnainseneriks.
19.sajandi viimasel veerandil õpetas klaverit Tallinnas Johannes Klipp. Rudolf Griving asutas oma muusikakooli, mis tegutses 1897-1920. Cimze seminar. 1919 Tartu Kõrgem muusikakool ning Tallinna Kõrgem Muusikakool. Narva muusikakool 1920.alguses. Valga muusikakool 1922. 40. Eesti tuntumaid pianiste. Artur Lemba, Bruno Lukk, Heljo Sepp,Arbo Valdma, Mihkel Poll, Peep Lassman, Kalle Randalu, Ivari Ilja, Rein Rannap, 41. Mart Saar kui modernistlike klaveriteoste ja soololaulude looja 20. sajandi esimesel kümnendil. Mart Saar kirjutas esimese eesti modernistliku klaveriteose „Skizze“ (1910). Lisaks veel 3 „Eesti süiti“ (1939, 1940, 1948). Mart Saar erines teistest soololauljatest, sest tema laulud olid enam läbi komponeeritud ning luule sisu võimendab klaveriharmoonia-ja faktuur. Alustas ekspressionistlike, kohati lausa atonaalsete lauludega. Osutus I vabariigi ajal üheks
astusin ma üle sissepühitsetud eluväe." ,,Demian. Ühe nooruse lugu"- Emil Sinclairi pesudonüümi all avaldatud romaan, mis sai Hesse loominguliseks pöördepunktiks ning kinnistas edaspidiseks põhiteemaks inimese iseendaks saamise ,,Siddahtra"- samale teemale pühendatud jutustus, milles Hesse on tagasi pöördunud juba lapsepõlvest tuttava Hiina ja India filosoofia juurde. ,,Stepihunt"- eneseleidmise lugu, mis tänu uudsele vormile viib Hesse nime modernistlike maailmakirjanike hulka. ,,Narziss ja Goldmund"- keskaega kantud jutustus, mille nimitegelased otsivad samuti oma teed, sõnu ja abstraktsioone nautiv intellekutaal Narziss leiab selle vaimu, ekstravertne kunstnikunatuur Goldmund elu teenimises ning mõlemad on võrdselt õigel tee. Jutustus ,,Hommikumaaränd" ja romaan ,,Klaaspärlimäng" kuuluvad kokku, jutustades inimvaimu ajatusest, omakasupüüdmatust vaimsuse teenimisest ja aukartusest elu sees.
looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg. *ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. *sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused:
Ei maksa võtta ainsa võimaliku võimalusena ühte kirjandusajalugu. Kirjandusajaloo autorid peaksid teadma, miks nad kirjutavad nagu nad kirjutavad ja seletama lugejale oma printsiipe. Kirjanduskoolkonnad, zanrid (nt Siuru). Pilt mis neist hiljem luuakse võib olla avaram ja neile omistatakse rohkem tähendusi kui ajal, mil rühmitus eksisteeris. Modernism ei ole ainult kirjanduslik mõiste (kunst, filosoofia). Seda on lihtsam vaadelda teatud koolkonnana kindla aja perioodil (1890-1930). Modernistlike teoste omaduste, printsiipide järgi defineerides, leidub neid ka hiljem ja varem. Realistlik viis seda vaadata, oleks modernismi kaanoni kaudu. James Joyce, Virginia Wolf, T.S Eliot, Thomas Mann. Ühtse vooluna hakati temast rääkima 60-ndatel. Enne kasutati teda nimedes ekspressionism, futurism, formalism. Erinevates käsitlustes erineb milliseid autoreid sinna alla liigitatakse. Sõna ise haakub ennekõike uus, kaasaaegne, ebatraditsiooniline. Enese vastandamine vanale
mahedamad, hoogsamad, seitsmekümendatest alates tekitavad tema kirjutised enam süngeid, raskepäraseid ning tardunumaid muljeid. Kaheksakümnendad on kirjandusliku loomingu seisukohalt tema jaoks üsna vaiksed aastad, sel etapil kirjutab ta enesekriitikavabamat ning vähem läbi töötatud teksti. Ilmudes uuesti kirjanikuna tähelepanu keskpunkti üheksakümnendatel, tajub tema stiilist tunduvalt rohkem kompileeritust. Teiselt poolt liigub ta edasi modernistlike kirjutamisviiside katsetamisega. "Päris tekstuaalne Unt ilmub õieti alles 1980. aastate lõpus: selle teatavaks eeltaktiks on küll juba 1984. aastal kirjutatud Räägivad, kuid tõeliselt realiseerub ta romaanina Öös on asju... See Undi kõige mahukam kirjanduslik töö (üle 200 lehekülje) jätab osalt mulje juba puhtast tekstuaalsest modernismist, nagu selle idee selgines ja kristalliseerus kakskümmend aastat varem prantsuse teooriates." (Krull, 1993).
ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Lähilugemine on mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks
toimijaid ning selgitadam kuidas need avaldavad mõju linnade arengule. Lähedus ja kaugus, geograafiline varieerumine piirkondade vahel, teatud kohtade ja regioonide individuaalne iseloom ja tähendus need kõik on vajalikud sotsiaalsete protsesside jaoks. Lokaliteedid on sotsiaalse energia ja inimtegevuse summad, mis on erinevate indiviidide, gruppide ja sotsiaalsete huvide ruumis kobardumise tulemus. Cooke tõi välja 3 lokaliteedi määratlust. Esiteks on see seotud modernistlike protsessidega, teatud piirkonnas toimuvate tsiviil- ja poliitiliste õiguste võitlusega. Teiseks on see inimeste igapäevane eluruum, kus nad töötavad ja tarbivad ja kus nende kohalikud poliitilised õigused määratletakse. Kolmandaks on lokaliteet sotsiaalse ja individuaalse liikumise baasiks. Proaktiivsed lokaliteedid koosnevad inimestest ja rühmadest, kes kasutavad ära kohalikke traditsioone ja olukorda mingi kindla koha sise- ja välistegurite suhtes.
Narratiivil on teatud põhiomadused. Teksti eeldused ilmnevad, kui kombineerida tegelased tegude või omadustega. Näiteks Boccaccio Dekameronis esineb kolm tüüpi omadusi: seisundid (hetkelised omadused, nt õnnelik, õnnetu), omadused (stabiilsed om., nt. hea, kuri) ja tingimused (stabiilsed, nt. sugu, usk, positsioon) ja kolm tüüpi tegusid: muutumine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Põhialused. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt)
Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga. Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis. Väga oluline oli kunstikooli "Bauhaus" (asutati 1919) tegevus Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius (1883- 1969), Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) ja disainer Laszlo Moholy-Nagy (1895-1946) olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös hoopis teistlaadi kunstnike-õppejõududega, nagu Kandinsky ja Klee kasvatasid üles kunstnike
ülesehitamisel. Avalikel esinemistel demonstreeriti müraluuletusi, abstraktseid foneetilisi luuletusi, esitati simultaanset luulet (kolmes keeles ühel ajal) jne. /---/ Esindajad: T. Tzara, Hugo Ball (1886 – 1927), Kurt Schwitters (1887 – 1948), Louis Aragon (1897 – 1982), Paul Éluard (1895 – 1952). Allikas: „Kirjanduse modernistlikud suunad. Konspekt gümnaasiumile“. Koostanud Alli Lunter. AS Bit, 2001, Avita, 2001. 7. Modernistlike luulevoolude tõlkeid eesti keelde: Sürrealistlik bukett: Rimbaud, Breton, Desnos – „Vikerkaar“ 1989, nr 3, lk 3 – 18. Dadaism: Hans Arpi (Jean Arpi) luulet – „Vikerkaar“ 1991, nr 12, lk 19 – 21. Georg Grosz, „Laul, Laul maailmale, Kullakaevurite laul“ – „Vikekaar“ 1989, nr 10, lk 12 – 18. Ekspressionistlik bukett: Ernst Toller, Else Lasker-Schüler, Jakob van Hoddis, Gottfried Benn, Georg
Läbi kogu järgneva perioodi täiustus üha ka vihjete ja ümberütlemiste kunst, mis niikuinii õitses argieluski. 1960. aastate lõpu teatriuuendus 1960. aastatel ilmus kõigis kunstides uus põlvkond, keda nõukogude okupatsiooni omaaegne äkiline trauma enam nii tugevasti ei muserdanud. Nende tõusu soosis ka kultuuripoliitika jätkuv diferentseerumine tohutu impeeriumi erinevates piirkondades. Kunstivabaduse tõmmet (enamasti mitmesuguste modernistlike suundade poole) tunti kogu "idablokis" ju kõikjal, kuid selle tegelik avaldumisjõud sõltus kohalike võimude leebusest. Baltimaadel eelistasid kohalikud võimud vaadata vähem ohtlikele opositsioonivormidele (nagu kunstilised uuendused) üldiselt läbi sõrmede. Seetõttu meenutasid arengud siin mõnes osas pigem Ida- Euroopa "rahvademokraatiaid" kui Venemaad ennast. Abstraktne maal, atonaalne muusika, vabavärss, teadvusvooluromaan, mis Moskvas või Leningradis kõik olid keelatud, võisid
(kõrgaeg u 1909 25) Uusromantilise proosa tuli Eestisse 1908-1909.a, mil ilmusid Tuglaselt novellikogu ,,Kahekesi" ja Tammsaarelt ,,Noored hinged" ning ,,Pikad sammud". Psühholoogilise impressionismi katsed (Tuglas ,,Toome helbed") ja väljaarendamata sümbolistlikud taotlused (Tuglase ja Tammsaare miniatuurproosa). Uusromantiline proosa tõi endaga kaasa lüürilise elemendiga lühiproosa, peamiselt novellid, mis olid klassikalised ja modernistlike kujundivõtetega. Tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, inimloomuse varjatud keerukus. Loodus, mis vihjab kõiksusele ja saatusele. Olulisele kohale tõuseb esseistlikkus, tegelaskõnes hargnev arutlus. Ajaluulega liikus proosasse ekspressionism (Kivikase tekstid). Impressionistlikud katsetused (Tammsaare lühiproosakogu ,,Pöialpoiss" (1923)), ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru"-vaimuline uusromantism. 1920ndate I pooles domineeris novell romaani üle
Heaks näiteks Lembit Sarapuu pikakaelalised naised. Kokkuvõtteks sulaperioodi temaatikas tehnikast olenemata saab rääkida anripiiride kadumisest, teemade sulamisest, mänge nii vormis kui värvis, Arhitektuuris mõisteti aastal 1955 ametlikult hukka nn ,,liialduste periood". Alles jäi tehniliselt aegunud ja igav ,,nõukogude funtsionalism". Lubadustega kogu NSV elanikkond varustada korteritega arendati standartsete modernistlike paneelmajade ideed. Tekkis nähtus nagu kunstide Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5
See, kes sellega tegeleb, on hispanista. 1930ndatel hakkasid tulema juba mingid teadmised Hispaania kohta. 1918- Tulglas kirjutab oma teekonnast Hispaaniasse. Ernesto Bark (pole välistatud, et ta vanaema poolt oli ka eestlane) seotud ärkamisaegse liikumisega. Tõeline idealist, aus võitleja vaimse maailma nimel. Kuni 1930ndateni, need tõlked, mis tehti, olid ilmselt kaugtõlked. Üks juhtivaid kirjanikke oli Vicente Blasco Ibanez. 1898. Aasta põlvkond paistis silma modernistlike otsingute poolest. Tema romaane tõlgiti sel ajal ilmselt palju saksa või vene keelest. 19. sajandi lõpu Hispaania väga oluline kirjanik (aga Eestis põhimõtteliselt tundmatu) - Emilia Pardo Bazàn. Lope de Vega ,,Fuenteovejuna" on Eestis lavastatud nime all ,,Naiste mäss". Fuenteovejuna on ise ühe küla nimi, aga eestlastele ei ütleks see nimi kuigi palju. 1923 lavastati. Samuti on olnud ,,Elu on unenägu" ja ,,Nähtamatu daam" (üks populaarsemaid Calderoni komöödiaid)
hea ja kuri), tingimused (stabiilsed, sugu, usk, ühiskondlik positsioon). "Dekameroni" lugudes esineb 3 tüüpi tegusid: muutmine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine. Muutused toimuvad pidevalt, patud jäävad pidevalt karistamata. Todorovi järeldus: "Decameroni "kirjutamise ajal oli kehtestumas uus maailmavaade, mis hindas üksikindiviidi iseseisvust ja initsiatiivi. 2. Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A,. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) 1920. aastal alguse saanud USA ja Inglismaa kirjandusteaduse suund, mis aja- ning
ühiskondlik positsioon). “Dekameroni” lugudes esineb 3 tüüpi tegusid: muutmine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine. Muutused toimuvad pidevalt, patud jäävad pidevalt karistamata. Todorovi järeldus: “Decameroni “kirjutamise ajal oli kehtestumas uus maailmavaade, mis hindas üksikindiviidi iseseisvust ja initsiatiivi. 2. Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A,. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) 1920. aastal alguse saanud USA ja Inglismaa kirjandusteaduse suund, mis aja- ning
Laad (kaugus ja perspektiiv) (Jutustaja) hääl J.Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria Kirjanduse tõlgendamise struktuur Kirjanduse struktuur = tõlgendamise struktuur Kaugus ja impersonaalsus Naturaliseerimine 24 Erilise tähtsuse omistamine Metafoorne ja temaatiline ühtsus UUSKRIITIKA 49.Tekkepõhjused ja põhialused Tekkepõhjused 1940 - 1950ndad, alguse saanud 20. saj. alguses Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) Uuskriitika moto "The text itself" > tekstikesksus Põhiline uuritav zanr < luule Põhimõisted, alused
annaabi.ee 
